Õigus

Lugupeetud pöörduja

Töötasu vähendamine töölepingu seaduse § 37 lõike 1 olukorras on lubatud vaid teatud tingimustel ehk mõlemad tingimused peavad olema täidetud üheaegselt:
1) Tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd (siia alla ei lähe töömahu hooajalised muutused).
2) Kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav.

Kui tööandja vähendab töötasu pooleks kuuks, siis selle aja eest, mil toimus töötasu vähendamine, maksab tööandja tasu vähemalt töötasu alammääras. Töötajal on omakorda õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega.
Kui töö toimub tunnitöö alusel, siis tunnitasu suurust ei muudeta, vähendatakse tööaega.

Kui kuu teisel poolel töötasu vähendamist ei olnud, siis peab tööandja sellel perioodil kindlustama töötajale temaga töölepingus kokkulepitud mahus kokkulepitud töö ning maksma vastavalt töölepingus kokkulepitud tasu.

Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.

Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.

Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel tööpäeviti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee

Leping on täitmiseks kohustuslik ainult lepingupooltele (VÕS § 8 lg 2). Kaasuse asjaolude pinnalt teen järelduse, et maakler esindas üürileandjat, st. Teie pole konkreetse maakleriga mingeid maaklerilepinguid sõlminud (nt üürikorteri leidmiseks). Seega olete maaklerile tasunud 61 eurot täiesti alusetult.

Lugupidamisega

Ilja Sipari
Vandeadvokaat

Lugupeetud pöörduja

Kehtiv seadus võimaldab töötajal töötada nii töölepingu kui ka mõne võlaõigusliku lepingu (nt töövõtu- või käsunduslepingu alusel). Enne kindla lepingu väljavalimist ja allkirjastamist tuleks hoolega läbi mõelda, milline leping tekkiva õigussuhte jaoks kõige paremini sobib. Sellest peab nähtuma poolte tegelik tahe, milles nad läbirääkimisi pidades kokku leppisid.

Samuti ei keela kehtiv seadus töötada põhitööst vabal ajal ka teiste tööandjate juures, kui seda ei välista kehtiv konkurentsipiirangu kokkulepe, mille kohaselt ei tohi töötaja töötada tööandja konkurentide juures ega tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal.

Samuti ei tulene töölepingu seadusest ka piiranguid töötamise osas samades ruumides, mille töötaja ise on eelnevalt välja rentinud ning ka juhatuse liikmega võib sõlmida töölepingu, kui tehtaval tööl on töölepingu tunnused (nt töötamine kindlatel kellaaegadel kindlaksmääratud kohas, allumine tööandja juhtimisele ja kontrollile, töötasu maksmine vähemalt korras kuus vms).

Töö tegemiseks sõlmitavate lepingute võrdluse leiate Tööelu lehel aadressil: https://www.tooelu.ee/et/7/toolepingu-solmimine

Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.

Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.

Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel tööpäeviti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee

Tere!

Seadus ei kohusta Teid esitama lapse isale andmeid oma uue kaaslase kohta. Loomulikult võite teda teavitada, et Teie elus on uus inimene jms, kuid kohustust kui sellist ei ole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Ammendavaks vastamiseks on oluline teada, mis laadi parkimistrahviga on tegu. Parkimisnõuete rikkumise eest määratakse viivistasu otsuseid, leppetrahve kui ka hoiatustrahve ning kõikide nende trahviviiside osas kehtivad ka erinevad menetlusreeglid. Suure tõenäosusega on tegemist hoiatustrahviga, mistõttu selgitan selle trahviliigiga seotud vaidlustamiskorda. Kui Te ei ole ise sõiduki omanikuks, siis on oluline teada, et esmalt saab hoiatustrahvi vaidlustada kas omanik või vastutav kasutaja ja tugineda üksnes vastuväitele, et sõidukit kasutas keegi füüsiline isik, näidates ära siis selle füüsilise isiku andmed. Seejärel saadetakse hoiatustrahv sellele füüsilisele isikule ning alles tema saab vaidlustada hoiatustrahvi argumendil, et ta ei ole parkimisnõudeid rikkunud ja väärteotunnustega tegu toime pannud. Seejärel uuendatakse väärteomenetlus kas üld- või kiirmenetluse korras. Oluline on teada, et kui hoiatustrahv ise ei ole karistus ja seda ei kanta karistusregistrisse, siis üld- või kiirmenetluse korras määratud trahv on juba karistus ja see kantakse ka karistusena karistusregistrisse. Registrisse kantud karistus kustutatakse sealt, kui karistuse täitmisest (trahvi tasumisest) on möödunud 1 aasta.

On võimalik, et Te ei ole ülalkirjeldatud vaidlustamise korda järginud ja menetleja on jätnud kaebuse käiguta või läbi vaatamata. Sellekohane määrus tuleks edastada ka kaebuse esitajale ning kui Te ei ole vastavat määrust või muud menetlusse selgust toovat vastust menetleja käest saanud, siis tuleb selle küsimusega Teil põhjalikumalt tegeleda ning vajadusel minna ka menetleja juurde olukorda selgitama.

Iseenesest näeb liiklusseaduse § 20 lg 3 ette, et asula sõiduteel tohib sõidukit peatada või parkida ühes reas, sealjuures kaherattalist jalgratast, kaherattalist pisimopeedi, kaherattalist mopeedi ja kaherattalist külghaagiseta mootorratast ning ühe- või kaherattalist kergliikurit kõrvuti ka kahes reas, arvestades, et sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõidutee äärega ja takistuse puudumise korral ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2 meetrit sõidutee äärest. Sealt siis ka see 20 sentimeetrit. Menetleja juures asuvad tõenäoliselt ka väärteo toimepanemise kohta kogutud materjalid, millest peaks näha olema, mis andmetele tuginedes menetleja LS § 20 lg 3 nõude rikkumise tuvastas (näiteks fotod). Et neid materjale näha, tuleb menetlejale esitada vastav taotlus.

Tere!

Eeldan, et korter on kirjeldatud asjaolusid arvestades soetatud kaasomandisse, võrdsetes osades.

Kui Te ei soovi oma kaasomandi osa endisele abikaasale tasuta anda, siis Te ei pea seda loomulikult tegema. Endine abikaasa ei saa Teid ju jõuga notaribüroosse tehingut tegema viia. Mõistan, et endise abikaasa vestlemine Teie lähikondsetega on Teie jaoks ebamugav, kuid siin erilisi takistusi endisele abikaasale teha ei saa. Pigem tehke talle siis konkreetne ettepanek, mis tingimustel olete valmis oma osast loobuma. Kui selline kokkulepe sünnib, saate tehingu vormistada notari juures kaasomandi lõpetamise kokkuleppena.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Üldjoontes peaks elatisvõlgnevuse tasumisel arvestama kõiki summasid, mis on elatisena tasutud. Tasaarvestamisele ei kuulu summad, mis on kunagi makstud ja mille arvelt soovitakse edasiulatuvalt vähem maksta, kuid juba tekkinud võla mõttes peaks minu hinnangul makstud summad siiski võlga nö kustutama.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui Teie abikaasal ei olnud testamenti, kohaldub seadusjärgne pärimine ehk võrdsetes osades pärijateks olete Teie ja lahkunud abikaasa kaks tütart.

Kuivõrd kinnistu soetati abielu ajal, on eelduslikult tegemist ühisvaraga. Sellisel juhul kuulus kinnistu abikaasa eluajal Teile ja tänaseks lahkunud abikaasale võrdsetes osades ehk siis pool kinnistust on juba Teie oma ja pool sellest kuulub pärandvarana võrdselt Teile ning abikaasa kahele tütrele.

Kui kinnistu pärijate kokkuleppel müüakse, tuleks müügitulu jaotamine arvestada põhimõttel, et pool müügitulust on Teie oma Teie osa eest ühisvaras ja täiendavalt saate 1/3 abikaasalt päritud osast, mõlemad tütred saavad samuti päritud osast 1/3.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Lugupeetud pöörduja

Te küsimusele, kas tööandjal on õigus värvata täiendavaid töötajad, vastame, et on õigus, sest tööandja korraldab tööd ja tema otsustab kui palju töötajaid on töö tegemiseks vaja. Töötajaid peab olema piisavalt, et töö saaks tehtud töötajate normaalse töökoormusega. Kui selleks on vaja täiendavalt värvata inimesi juurde, siis tööandja seda ka teeb.

ÜLETUNDIDE tegemist töötajad nõuda ei saa. Seda ei saa ka tööandja. Ületundide tegemine on võimalik vaid poolte kokkuleppel.

Ületunnid ei peaks olema tavapärane töökorraldus. Töötaja peaks saama töö tehtud oma tavalise tööaja piires.
Ületundide maht on seadusega piiratud. Töölepingu seadus ütleb, et ületunde saab teha vaid poolte kokkuleppel ning tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul.

Erandkorras võivad tööandja ja töötaja leppida kokku pikemas tööajas, kui tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav. Töötaja võib kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette. Tööandja peab nende tundide üle pidama eraldi arvestust.

Ületunnid selguvad tööaja summeerimise perioodi lõpuks.
Tööandja peab ületunnid hüvitama kas ületundidega võrdses mahus tasustatud vaba ajaga, mida tööandja peaks töötajale võimaldama järgmise tööaja summeerimise perioodi jooksul, või maksma ületundide eest 1,5 kordset tasu. Lisatasu ületundide eest maksab tööandja välja koos summeerimisperioodi viimase kuu töötasuga.

Siinkohal on oluline, et oleks järgitud igapäevane ja iganädalane PUHKEAEG.
Koos ületundidega peab töötajale igas 24-tunnises ajavahemikus olema vähemalt 11 tundi järjestikkust puhkeaega ning summeeritud tööajaarvestuse korral igas seitsmepäevases ajavahemikus vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega.

ÖÖTÖÖ eest peab tööandja maksma 1,25 kordset lisatasu. Samas võib olla töölepingus kokku lepitud ka, et lisatasu öötöö eest sisaldub juba töötaja töötasus (muidugi ei saa lisatasu sisalduda töötasu alammääras). Kui sellist kokkulepet ei ole, siis peab tööandja igas kuus koos töötasu maksmisega maksma ka öötöö lisatasu.

Siinkohal on oluline, et kui töötaja, kes tavaliselt töötab ööajal vähemalt 3 tundi oma igapäevasest tööajast või kolmandiku osa oma iga-aastasest tööajast, on öötöötaja.

Öötöötaja tööaeg on piiretud. Öötöötaja tööaja piirangu kohaselt ei või öötöötaja töötada keskmiselt rohkem kui 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul 7-päevase arvestusperioodi kohta. Seaduse kohaselt tuleb öötöötaja keskmise tööaja arvutamisel 7-päevasest arvestusperioodist välja arvata 24-tunnine periood (7 päeva – 1 päev = 6 päeva).

Öötöötaja saab ülaltoodust lähtuvalt töötada 7-päevase arvestusperioodi jooksul maksimaalselt 48 tundi (keskmiselt 8 tundi päevas 6 päeva jooksul). See tähendab, et töötundide arv 7 päeva kohta ei tohi ületada 48 tundi olenemata sellest, kas konkreetse nädala töövahetused langevad öisele või päevasele ajale. Öötöötaja peab 24-tunnise ajavahemiku jooksul saama vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega ja 7-päevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega.

Seadus näeb ette rangema piirangu nende öötöötajate suhtes, kelle tervist mõjutab töökeskkonna ohutegur või töö iseloom. Selline öötöötaja ei tohi töötada rohkem kui 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul. Tegemist on absoluutpiiranguga, mistõttu ei oma tähendust, kas konkreetse nädala töövahetused langevad öisele või päevasele ajale, töötundide arv 24 tunni kohta ei tohi mingil juhul ületada 8 tundi.

Seega ei saa Te töötajana teha piiramatult ületunde või öötööd ning kui tööandja näeb, et töö tegemiseks selliselt, et oleks järgitud töö- ja puhkeaja nõuded ei jätku senistest töötajatest, värbab ta töötajaid juurde.

TÖÖTASU NÕUE
Kui tööandja ei ole hüvitanud ületunde ega maksnud lisatasu öötöö eest, siis nõudke tööandjalt seni saamata jäänud tasusid. Hoiatage tööandjat, et edaspidi peab ta Teile tasud maksma vastavalt seaduses ettenähtule. Võite hoiatusele lisada, et kui tööandja jätkab oma kohustuste rikkumist ning ei maksa lisatasu öötöö eest ega hüvita ületunde, siis tekib Teil õigus töösuhe erakorraliselt tööandja olulise poolse rikkumise tõttu üles öelda ning nõuda hüvitist Teie kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Õigeaegselt (palgapäeval) saamata töötasu eest võite küsida VIIVIST võlaõigusseaduse §-des 94 ja 113 sätestatud tingimustel ja korras (hetkel 11,15% aastas võlgnetavast brutosummast, s.o päevas ligikaudu 0,031%). Viivise arvutamisel on abiks: www.viivisekalkulaator.ee

TÖÖVAIDLUS
Kui tööandja kõigest hoolimata jätkab rikkumist ega maksa lisatasu ega hüvita ületunnitööd, siis saate oma nõuetega pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole.

Rohkem informatsiooni töövaidluskomisjoni pöördumise kohta (sh töövaidluskomisjonile esitatava avalduse vormi) leiate Tööinspektsiooni veebilehelt: https://www.ti.ee/toovaidluste-lahendamine/kuidas-poorduda/toovaidluskomisjoni-poordumine

Samast leiate näidisnõuded töövaidluskomisjoni pöördumise avalduse vormistamiseks: https://www.ti.ee/toovaidluste-lahendamine/kuidas-poorduda/naidisnouded-ja-tahtajad#tootasu-nouded

Videojuhis töövaidlusavalduse täitmiseks ja näidisnõuded on leitavad siit:
https://youtu.be/jrqa6xE2iQM

Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.

Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.

Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel tööpäeviti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Vastuseks pöördumisele selgitame, et kui töötaja töötab summeeritud tööajaga ja talle kohaldub neljakuuline tööaja arvestuse periood, siis temaga kokkulepitud tööaega tulebki vaadata iga konkreetse neljakuulise arvestusperioodi lõikes.

Seega summeeritud tööaja puhul võib tööandja planeerida töötajale tööajakavaga mõnes kuus normtundidest enam tööd ja mõnes kuus vähem tööd, kuid tööaja summeerimise perioodi lõpuks (näiteks, kui periood on 4 kuud, siis neljanda kuu lõpus) peab töötajale olema tagatud töölepingus kokkulepitud tööaeg ja sellele vastav töötasu kogu summeerimisperioodi eest. Summeerimisperioodi jooksul tekkinud üle- ja alatunnid selguvad arvestusperioodi lõpus ning nende eest makstakse tasu samuti perioodi lõpus. Alatunde ei saa üle kanda järgmisesse summeerimisperioodi ja nõuda töötajalt nende järgi tegemist uuel arvestusperioodil.

Kui töötaja viibib tööst eemal (nt puhkusel või haiguslehel), siis reeglina tema tööajanorm väheneb.

Summeeritud tööaja arvestusega töötaval töötajal võib tööajanorm väheneda kahel allpool toodud viisil, olenevalt sellest, kas tööst eemal viibimise hetkeks töögraafik oli juba koostatud või mitte.

1) Tööajakava on koostatud, kuid töötaja viibib töölt eemal (nt jääb kalendrikuu sees haigeks või esitab puhkuse kasutamise avalduse)

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-143-15 p-is13 märkinud, et summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb kokkulepitud tööaega vähendada üksnes töötaja tööajale langeva töölt eemal viibitud aja võrra. Tööajakavasse märgitud puhkepäevadele sattuva puhkuse aja võrra ei ole alust kokkulepitud tööaega vähendada. Vastasel korral vähendatakse tööaega aja võrra, mille jooksul ei oleks töötaja pidanud kokkuleppe kohaselt nagunii tööülesandeid täitma.

Näide: töötaja tööpäevad on E 10 tundi ja T 10 tundi K-N vaba, R 8 tundi, L 8 tundi, P 8 tundi. Töötaja oli esmaspäevast pühapäevani puhkusel/haiguslehel, siis väheneb tema kuu tööajanorm 44 tundi.

2) Tööajakava ei ole koostatud, kuid töötaja viibib töölt eemal (nt töötaja jäi haigeks enne järgmise kalendrikuu graafiku koostamist või siis töötaja puhkuse kasutamise periood oli teada juba eelnevalt, nt see oli planeeritud puhkuste ajakavaga).

Sellisel juhul väheneb tööajanorm kokkulepitud töökoormuse võrra. Seega kui töötaja töötab täistöökoormusega arvestuslikult 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, siis tema tööajanorm väheneb 8 tundi iga kalendaarse tööpäeva kohta (E-R, v.a riigipühad). Näiteks viibib töötaja juba eelnevalt (st enne vastava graafiku koostamist) planeeritud põhipuhkusel 2 nädalat ning töötab täiskoormusega, siis väheneb tema tööajanorm 80 tundi eeldusel, et kahe nädala sisse jääb 10 kalendaarset tööpäeva.

Seejuures on oluline lisada, et normtundide vähenemisel ei tule töötajal tagasi töötada neid tunde, mille võrra tööajanorm on vähenenud ehk näiteks haiguslehe perioodi langevaid planeeritud töötunde (kui tööajakava oli juba koostatud) või haiguselehe perioodi tunde lähtuvalt kalendaarsest tööajanormist (kui tööajakava oli koostamata).

Kui arvestusperioodi lõpuks siiski selgub, et töötajal tekivad alatunnid, siis peab tööandja need töötajale selle arvestusperioodi lõpus hüvitama vastavalt töölepingu seaduse §-le 35, makstes nende tundide eest keskmist töötasu.

Lisaks selgitame, et tööandja ei saa ühepoolselt teha muudatusi juba kinnitatud ajakavas. Kui tööandja soovib teha kinnitatud ajakavas kuu keskel muudatusi (nt töötajal tekkinud alatundidega seonduvalt), siis vastavad muudatused peavad olema töötajaga enne läbi räägitud ja kokku lepitud.

Kuidas arvutada töötaja tööaega töölt eemal viibimise korral saate täiendavalt lugeda Tööelu portaalist: https://tooelu.ee/et/24/tooaeg#kuidas-arvutada-tootaja-tooaega-toolt-eemal-viibimise-korral

Summeeritud tööajast ja tööajakavast saate täiendavalt lugeda aadressil: https://www.tooelu.ee/et/24/tooaeg#summeeritud-tooaeg

Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.

Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.

Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel tööpäeviti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee

Ei pea. Alates 6 kuust tuleb juhtimisõiguse taastamiseks sooritada edukalt teooriaeksam ja alates 12 kuust nii teooria- kui ka sõidueksam. Seega kuni 6 kuuni taastub juhtimisõigus automaatselt. Esmase juhiloa omanikega on siiski erikord. nende juhiluba tunnistatakse kehtetuks ning juhtimisõigus samuti ning peale karistuse kustumist tuleb esmase juhiloa omanikul taotleda uuesti esmast juhiluba.

Üldistatult lähenedes on kindlustusel selles mõttes õigus, et LS § 17 lg 5 p 6 kohaselt tuleb tagurdades teed anda kõigile liiklejatele. Vaidlust tekitab mõlemapoolse tagurdamise korral aga see, et kui kumbki tagurdaja peab teisele teed andma, siis kummal neist on eesõigus liikumist jätkata? Praktikas on püütud seda küsimust lahendada LS § § 17 lg 5 p 5 kohaselt "parema käe reeglile" tuginedes, kuid ka see lähenemine pole olnud liiga selge ega üheselt mõistetav. Näiteks on tekkinud küsimus, et kuidas tuleb arvestada paremat kätt - kas auto esiosa suunas vaadatuna või tagasosa (tagurdamise) suunas vaadatuna.
Kuna selles olukorras on ainus vaieldamatu norm LS § 17 lg 5 p 6, mille kohaselt tagurdamisel tuleb teed anda kõigile liiklejatele (ja teiste liiklejate nimekirja kuuluvad põhimõtteliselt ka teised tagurdajad, kuna nende suhtes pole kehtestatud erandit), siis tuleks vastastikkusel tagurdamisel mõlemal juhul jääda seisma ning edasi liikumise küsimus lahendada vastastikkusel kokkuleppel tuginedes LS § 16 lg-s 1 sätestatud üldreeglile, mille kohaselt peab iga liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust või ohustada ja kahjustada inimesi või teiste vara. Kokkuvõtvalt võib kindlustuse hinnangut vastastikkusel tagurdamisel vastutuse jagunemist suhtes 50-50 pidada laias plaanis põhjendatuks.

Selline otsus võib aga siiski olla ebaõige juhul, kui üks tagurdavatest juhtidest küll peatus tee andmiseks teisele tagurdajale, kuid viimane jätkas liikumist ja sõitis peatunud sõidukile otsa ja põhjustas kahju. Sellisel juhul võib vastutus jaguneda muus suhtes.

Lugupetud pöörduja

Töötajal on õigus nõuda ajavahemiku eest, kui töötasu vähendati, vähendatud töötasu. Kui töötasu vähendamise periood, nt kolm kuud lõppes, siis edasi on õigus nõuda kokkulepitud töötasu. Seega, pankrotihaldurile saab esitada vähendatud töötasu nõude.

Kui töösuhe öeldi üles koondamise tõttu, siis lisaks teenitud töötasule (kui töötasu vähendati, siis vähendatud töötasu), on töötajal õigus nõuda väljateenitud, kuid kasutama põhipuhkuse eest hüvitist, koondamishüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses ja kui töölepingu ülesütlemisel ei järgitud etteteatamise tähtaega, siis ka tasu vähem etteteatatud aja eest.

Kui ettevõttele on määratud pankrotihaldur, siis kõik rahalised nõuded tuleb esitada pankrotihaldurile, kes tööandja maksejõuetuse puhul esitab Töötukassale pankrotihüvitise taotluse, et hüvitada töötajale tööandja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses.

Töötukassa arvestab hüvitise suurust saamata jäänud tasude liikide kaupa ja hüvitise summadele on kehtestatud ülempiirid. Juhul, kui Töötukassa poolt makstud hüvitis ei kata kogu töötaja nõuet, säilib töötajal õigus nõuda ülejäänud osa rahuldamist pankrotimenetluse kaudu.

Töötukassa poolt makstava pankrotihüvitise kohta leiate Töötukassa koduleheküljelt: https://www.tootukassa.ee/et/teenused/tooandjatele/pankrotihuvitis

Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.

Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.

Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel tööpäeviti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee

Tere!

Kui Teie õel testamenti ei olnud, siis kohaldub seadusjärgne pärimine. See tähendab seda, et sugulased pärivad kolmes järgekorras järgmisel põhimõttel: kui on kas või üks esimese järjekorra pärija, siis järgmise järjekorra pärijad ei päri. Kui pole ühtegi esimese järjekorra pärijat, pärivad teise järjekorra pärijad. Alles siis, kui pole ka ühtegi teise järjekorra pärijat, pärivad kolmanda järjekorra pärijad. Abikaasa pärib koos esimese ja teise järjekorra sugulastega. Abikaasa on ainupärijaks siis, kui pole esimese või teise järjekorra sugulasi.

Esimeses järjekorras pärivad pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed - neid antud juhul ei ole. Seega liigub pärand teise järjekorra pärijate juurde, kelleks on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased. Kui pärandaja mõlemad vanemad on elus, siis pärivad nemad kogu pärandi võrdsetes osades – ½ ja ½. Kui üks või mõlemad vanemad on surnud või pärandist loobunud ja vanemal on peale pärandaja veel lapsi, siis pärivad surnud või loobunud vanema osa tema teised lapsed (surnu õed-vennad). See tähendab seda, et kui Teie ja Teie õe vanemad on surnud (või loobuvad oma osast), siis olete ka Teie oma õe abikaasa kõrval pärijaks.

Täpsema info saamiseks peaks pöörduma pärimismenetlust läbiviiva notari poole. Kui notar ei ole teada, on võimalik infot saada ka Pärimisregistrist (võib olla ka nii, et pärimismenetlust ei ole veel algatatud, siis tuleks seda teha).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Liiklusseadus ei ütle, et teooriaeksam tuleb sooritada, kui juhtimisõigus on ära võetud rohkem, kui 6 kuuks. LS § 129 lg 1 ütleb, et kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. Sõnakasutus "vähemalt" tähendab, et ka 6 kuu pikkuse juhtimisõiguse äravõtmise korral tuleb juhtimisõiguse taastamiseks sooritada edukalt liiklusteooria eksam.

Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid juhtimisõigus taastub sellisel juhul pärast karistuse tähtaja möödumist.

Tõendite hindamine on paljuski üsna subjektiivne tegevus. On alatine konflikt, et asjas kahtlustatav või süüdistatav hindab tõendeid ühtemoodi ning menetleja või kohtunik samu tõendeid teistmoodi. Lõpuks on tõendatus menetlejal või kohtul tõenditele antava hinnangu põhjal kujunev veendumus selles, kas konkreetne faktiline asjaolu on aset leidnud või mitte (KrMS § 60 lg 2).

Analoogsete vaidluste parktikas, kui süüdistataval ei ole kindlat alibit, et tema ei ole kahju põhjustanud, siis küllalt sageli loetakse tunnistaja ütlus või eksperdiarvamus kokkupõrge võimalikkuse kohta kokkupõrget tõendavaks. Mõningatel juhtudel on aga tõendid sedavõrd hüpoteetilised et nende pinnalt tõsikindlate järelduste tegemine siiski võimalik ei ole. Lõppkokkuvõttes taandubki lõppotsus tõenditele ja nendele antavale hinnangule. Lõpliku hinnangu andjaks on siis kohus. St juhul, kui te ei nõustu politsei poolt tõenditele antud hinnangule ja karistusega, siis on teil võimalik politsei otsus kohtus vaidlustada ja anda asjaolude hindamine kohtule.

Millised oleksid kaebuse väljavaated ja millised võiks olla näiteks minu hinnang politsei poolt kogutud tõenditele, on konkreetsete tõenditega tutvumata raske hinnata. Kui on soov, võime kokku leppida konsultatsiooni ja väärteotoimiku materjalid üle vaadata ja prognoosida, milline võiks olla parim kaitsetaktika.

Tere!

Teie poolt kirjeldatud juhul võiks olla tegemist viisakussuhtega - seda tuleb selgelt eristada võlasuhtest. Viisakussuhted ongi eelkõige kokkulepped, mille sisuks on tavapärane suhtlus ja poolte vahel mingisugust võlasuhet ei teki. Seega ei ole alust ka kulutusi teinud poolel tehtut tagasi nõuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Pikk ja põhjalik ülevaade, kuid vastus sellele on selles mõttes lühike, et asja lahendus sõltub sellest, kuidas üks või teine asjaolu/väide tõendatud on. Ehk siis lõpplahendus sõltub eelkõige olemasolevatest tõenditest, mille pinnalt saab siis hakata tegema järeldusi, kas ja kes rikkus liiklusnõudeid ja kumma juhi rikkumine tõi kaasa kahju. Kui süülist rikkumist tõendada ei õnnestu või on tõendid ebaselged või vastuolulised, tuleb kaaluda ka sõidukitest endist lähtuvaid riske. Välistatud ei ole, et vastutust võidaksegi jagada. Kas 50-50 suhtes või mõnes muus, sõltub taas tuvastatavatest asjaoludest.

Lepitusmenetlus iseenesest on järeleandmiste menetlus, kus 100%-list hüvitist üldjuhul ei saavutata. Seega peaksite ka ise olema valmis oma nõudest mõnevõrra vähemalt järele andma.

Et liiklusõnnetuses vastutava juhi osas midagi täpsemalt hinnata, tuleb tutvuda olemasoleva tõendusteabega. Selline tõendite ja asjaolude sisuline analüüs väljub aga vastused.ee vastuste kontseptsioonist, mistõttu täpsema õigusnõu saamiseks tuleks pigem tulla konsultatsioonile.

Tere!

Haridusega seotud kulud on osaks lapse ülalpidamisest, kuid erakooli kulu peaks olema vanemate vahel eelnevalt kokku lepitud ja seejuures vastama vanemate varanduslikele võimalustele.

Kuivõrd koolivalik on lapse jaoks oluline otsus, peaksid hooldusõiguslikud vanemad selle ühiselt otsustama - kui see niimoodi otsustatud on, ei näe ma põhjust, miks ei peaks vanemad ka rahaliselt selle eest ühiselt vastutama.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kui laps on saanud täisealiseks, kuid omab jätkuvalt õigust saada vanematelt ülalpidamist (ehk jätkab õpinguid), võib elatisraha kanda otse lapse pangakontole. Loomulikult võiks sellest osapooli teavitada, kohtusse vaja pöörduda ei ole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand