Õigus
Küsimus: Kas trahv on õigustatud, kui laevalt maha sõites oli autol teises EU riigis kehtiv ülevaatus ja teises riigis sõlmitud Eestis kehtiv kindlustuspoliis?25.09.2023
Tere
Tulin öiselt (23:30) Soome laevalt Eesti registreerimisnumbritega sõiduautoga, mis ei olnud pikemat aega viibinud Eestis ja millel puudus Eestis teostatud tehnoülevaatus. Kohe laevalt mahasõidu kõrval Tallinna Sadama territooriumil seisis politseipatrull ja fikseeris patrullautos oleva arvutiga Eestis läbitud tehnoülevaatuse ja Eestis sõlmitud liikluskindlustuse puudumise.
Sõiduk oli tehniliselt täiesti korras, sellel oli teises EU riigis teostatud kehtiv tehnoülevaatus (ei olnud kohe esitada) ja teises riigis sõlmitud Eestis kehtiv kindlustuspoliis (see oli kohe olemas ja sai esitada). Sõiduk on registreeritud Eestis ja sellel olid Eesti numbrimärgid.
Eesti politseiametnikud väitsid, et liikluskindlustuse olemasolu peab neil olema arvutis näha ja minu esitatud Eestis kehtiv liikluskindlustuse dokument ei takista neil mulle trahvi väljakirjutamist. Nende jaoks on see lihtsalt paber. Lisaks väitsid Eesti politseiametnikud, et Eestis teostatud ülevaatuse puudumisel oleks tulnud laevalt treileril välja sõita.
Lõpptulemusena tehti mõjutustrahv lohutusega, et see ei lähe karistusregistrisse. Seejärel Eesti politseiametnikud lubasid sadama territooriumilt edasi sõita, soovisid head teed ja lahkusid.
Liiklusseaduse § 73 lg 7⁴ järgi "võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, käesoleva seaduse §-s 741 nimetatud erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kohta, Transpordiameti teenindusbüroosse või parkimiskohta.".
Kas ma sain õigesti aru, et selle sõidukiga antud situatsioonis siiski võib sõita otse parkimiskohta?
Ei leidnud Liiklusseaduses täpset sätet tehnonõuetele vastavuse kontrolli nõudest sõiduki kasutamisel avalikuks liiklemiseks mõeldud eramaal. Kuidas on lubatud?
Samas ka inimlikuma poole pealt oli tegemist ööga, tänavatel sõitsid üksikud autod. Tehniliselt korras sõiduauto poleks sellistes tingimustes kindlasti mingit ohtu kujutanud. Asjasse mittepuutuva repliigina lisan, et Soomes näiteks arvestatakse pigem reaalse ohu võimalusega, isegi kui ülevaatus on läbitud, mitte ainuüksi selle järgi, mis kusagil paberil või arvutis kirjas on.
Tulin öiselt (23:30) Soome laevalt Eesti registreerimisnumbritega sõiduautoga, mis ei olnud pikemat aega viibinud Eestis ja millel puudus Eestis teostatud tehnoülevaatus. Kohe laevalt mahasõidu kõrval Tallinna Sadama territooriumil seisis politseipatrull ja fikseeris patrullautos oleva arvutiga Eestis läbitud tehnoülevaatuse ja Eestis sõlmitud liikluskindlustuse puudumise.
Sõiduk oli tehniliselt täiesti korras, sellel oli teises EU riigis teostatud kehtiv tehnoülevaatus (ei olnud kohe esitada) ja teises riigis sõlmitud Eestis kehtiv kindlustuspoliis (see oli kohe olemas ja sai esitada). Sõiduk on registreeritud Eestis ja sellel olid Eesti numbrimärgid.
Eesti politseiametnikud väitsid, et liikluskindlustuse olemasolu peab neil olema arvutis näha ja minu esitatud Eestis kehtiv liikluskindlustuse dokument ei takista neil mulle trahvi väljakirjutamist. Nende jaoks on see lihtsalt paber. Lisaks väitsid Eesti politseiametnikud, et Eestis teostatud ülevaatuse puudumisel oleks tulnud laevalt treileril välja sõita.
Lõpptulemusena tehti mõjutustrahv lohutusega, et see ei lähe karistusregistrisse. Seejärel Eesti politseiametnikud lubasid sadama territooriumilt edasi sõita, soovisid head teed ja lahkusid.
Liiklusseaduse § 73 lg 7⁴ järgi "võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, käesoleva seaduse §-s 741 nimetatud erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kohta, Transpordiameti teenindusbüroosse või parkimiskohta.".
Kas ma sain õigesti aru, et selle sõidukiga antud situatsioonis siiski võib sõita otse parkimiskohta?
Ei leidnud Liiklusseaduses täpset sätet tehnonõuetele vastavuse kontrolli nõudest sõiduki kasutamisel avalikuks liiklemiseks mõeldud eramaal. Kuidas on lubatud?
Samas ka inimlikuma poole pealt oli tegemist ööga, tänavatel sõitsid üksikud autod. Tehniliselt korras sõiduauto poleks sellistes tingimustes kindlasti mingit ohtu kujutanud. Asjasse mittepuutuva repliigina lisan, et Soomes näiteks arvestatakse pigem reaalse ohu võimalusega, isegi kui ülevaatus on läbitud, mitte ainuüksi selle järgi, mis kusagil paberil või arvutis kirjas on.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
2) Tõepoolest näeb LS § 73 lg 7'4 ette võimaluse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud sõiduki piiratud tingimustel kasutamiseks. Äsja laevalt maha sõitnud sõiduki puhul on minu hinnangul keeruline väita, et juhi kavatsus ei olnudki mõne eelmärgitud sättes nimetatud tingimuse realiseerimine. Seetõttu võib kohaldatud mõjutustrahv olla vaieldav.
3) Mõjutustrahvi vaidlustamise toimub väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 54'11 sätestatud korra. Samas tuleb arvestada, et menetleja poolt vastu võetavate menetlusotsuste sisu ei ole ette prognoositav ega garanteeritud, mistõttu võib kogu vaidluse protsess lõppkokkuvõttes minna kulukaks ja võtta suuna, mida ei oleks vaidluse alustades soovinud.
Küsimus: Mida teha, kui sain maanteel trimmerdaja trimmeri alt kivi esiklaasi ja nad nüüd keelduvad kompenseerimast?25.09.2023
Tere,
Maanteel sõites möödusin niitjatest ja kivi lendas trimmeri alt esiklaasi. Klaasi tuli täke ja 10 cm pragu. Kaskot pole. Algul lubati kompenseerida, aga nüüd keelduvad, väites, et klaas oli juba varem katki. Videoregistraatorit ka polnud. Sõna sõna vastu.
Kas on mingi võimalus kompensatsiooni saamiseks?
Maanteel sõites möödusin niitjatest ja kivi lendas trimmeri alt esiklaasi. Klaasi tuli täke ja 10 cm pragu. Kaskot pole. Algul lubati kompenseerida, aga nüüd keelduvad, väites, et klaas oli juba varem katki. Videoregistraatorit ka polnud. Sõna sõna vastu.
Kas on mingi võimalus kompensatsiooni saamiseks?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kuidas arvestatakse õppepuhkuse tunde?19.09.2023
Tere!
Minul on segadus õppepuhkuse tundide arvestamisega. Töötan lasteaias ja minu üks tööpäev on 11h.
Toon lühidalt näite, et oleks paremini arusaadav.
Näiteks, ma olen tööl neljapäeval ning reedel on vaba päev. Neljapäeval olen koolis ja tahan võtta õppepuhkuse päeva. Õppejuht väidab, et ma pean õppepuhkuse avalduse kirjutama siis neljapäeva ja reede kohta, sest üks õppepuhkuse päev ei kata ära ühte tööpäeva, mis on 11h. Ta väidab, et õppepuhkuse ühe päeva pikkuseks arvestatakse 8h (ma ei leia kusagilt sellist infot).
Kuidas see arvestus peaks toimuma?
Kas on tundides või on ikkagi üks tööpäev (olenemata mitu tundi) võrdne ühe õppepäevaga?
Minul on segadus õppepuhkuse tundide arvestamisega. Töötan lasteaias ja minu üks tööpäev on 11h.
Toon lühidalt näite, et oleks paremini arusaadav.
Näiteks, ma olen tööl neljapäeval ning reedel on vaba päev. Neljapäeval olen koolis ja tahan võtta õppepuhkuse päeva. Õppejuht väidab, et ma pean õppepuhkuse avalduse kirjutama siis neljapäeva ja reede kohta, sest üks õppepuhkuse päev ei kata ära ühte tööpäeva, mis on 11h. Ta väidab, et õppepuhkuse ühe päeva pikkuseks arvestatakse 8h (ma ei leia kusagilt sellist infot).
Kuidas see arvestus peaks toimuma?
Kas on tundides või on ikkagi üks tööpäev (olenemata mitu tundi) võrdne ühe õppepäevaga?
Vastus: Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, tel 640 6000, www.ti.ee
Täiskasvanute koolituse seaduse (edaspidi TäKS) § 13 lõike 1 kohaselt antakse töötajale ja ametnikule tema taotluse ning õppeasutuse teatise alusel tasemeõppes või täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavas täienduskoolituses osalemiseks õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Seega antakse õppepuhkust seaduse kohaselt kalendripäevades ning õppepuhkuse arvestus toimub samuti kalendripäevades, mitte tundides, töötaja poolt esitatud avalduse alusel. TäKS § 13 lg 3 kohaselt makstakse tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses osalemiseks antud õppepuhkuse ajal töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras.
Tööandja saab õppepuhkuse andmisest keelduda vaid järgmistel juhtudel:
1) kui töötaja ei teata vähemalt 14 kalendripäeva korrektselt ette või ei too tööandjale õppeasutuse teatist;
2) kui töötaja on akadeemilisel puhkusel, välja arvatud juhul kui akadeemilise puhkuse ajal saab õppetööst osa võtta ning töötaja seda võimalust kasutab;
3) kui õppepuhkuse päev või järjestikused õppepuhkuse päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele. Näiteks ei saa esmaspäevast reedeni töötav töötaja võtta õppepuhkust üksnes laupäeval ja pühapäeval;
4) kui töötaja vahetab kalendriaasta jooksul tööandjat ning on õppepuhkuse esimese tööandja juures töötades täies mahus ära kasutanud;
5) kui töötajal on samal ajal kaks tööandjat ja ta on juba ühe tööandja juures oma 30 kalendripäeva õppepuhkust täies mahus ära kasutanud.
Lisaks on tööandjal õigus õppepuhkus katkestada või selle andmine edasi lükata töölepingu seaduse § 69 lõikes 5 ettenähtud tingimustel (töökorralduse hädavajadus tööandja ettevõttes).
Asjakohane on märkida, et õppepuhkusel oldud päevi töötaja nii-öelda tagant järele töötama ei pea. Töötaja kalendaarne tööajafond ehk nn normtunnid vähenevad õppepuhkusel oldud aja võrra kui tööajakava on juba koostatud. Sama põhimõte kehtib ka kõigil teistel kordadel kui töötaja viibib töölt eemal seaduslikul alusel (näiteks põhipuhkusel, töövõimetuslehel).
Õppepuhkusest on võimalik täiendavalt lugeda Tööelu lehel aadressil: https://www.tooelu.ee/et/26/puhkuse-liigid#oppepuhkus
Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.
Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.
Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel esmaspäevast neljapäevani kell 9.00-16.30 ja reedeti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee
Küsimus: Kas isa peab kandma lapsega seotud kulusid ka veel enne lapse sündi?20.06.2023
Tere
Kas lapse isa on kohustatud maksma ka ülalpidamiskulusid enne lapse sündi või kuna oleme lahus või jääb see vaid minu kanda.
Olen 6. kuud rase ja lapse isa pole panustanud lapse jaoks katma kulusid mis on lapse tulekuga seotud.
Kas lapse isa on kohustatud maksma ka ülalpidamiskulusid enne lapse sündi või kuna oleme lahus või jääb see vaid minu kanda.
Olen 6. kuud rase ja lapse isa pole panustanud lapse jaoks katma kulusid mis on lapse tulekuga seotud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse § 111 lõike 1 kohaselt on lapse isa kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat peale lapse sündi. Minu hinnangul kätkeb lapse ema ülalpidamiskohustus ka lapse isa rahalist panust tulevikus sündiva lapsega seotud kulutuste kandmisel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Milliseks ajaks tuleb osaühingu osakapitali sissemakse teha?20.06.2023
Tere!
Osaühing asutati septembris 2021 (üks osanik), põhikirjas on osakapitali suurus 2500€, mis on sisse maksmata; Milliseks ajaks see summa tuleb sisse maksta? Kas üldse tuleb maksta? Vaatan, et praegu võib olla iga osaniku osa suurus vähemalt 1 sent- kas selleks, et ei peaks 2500€ sisse maksma, tuleks teha põhikirja muudatus?
Osaühing asutati septembris 2021 (üks osanik), põhikirjas on osakapitali suurus 2500€, mis on sisse maksmata; Milliseks ajaks see summa tuleb sisse maksta? Kas üldse tuleb maksta? Vaatan, et praegu võib olla iga osaniku osa suurus vähemalt 1 sent- kas selleks, et ei peaks 2500€ sisse maksma, tuleks teha põhikirja muudatus?
Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
2023. a jõustusid äriseadustikus olulised muudatused, mh kaotati miinimumkapitali (2500 eurot) nõue ja võimalus asutada ühing sissemakseid tegemata. Kuigi käesoleval hetkel saab ühingu asutada tõepoolest ühe sendi suuruse osakapitaliga, välistab seaduse § 520.1 lg 3 Teie puhul osakapitali vähendamise võimaluse enne sissemaksete täielikku tasumist (2500 eurot).
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas Poolas joobes juhtimise karistus tuleb Eesti karistusregistrisse?13.06.2023
Tere, jäin Poolas vahele joobes juhtimisega 12 juuni, võeti load 3 aastaks ära, aga praegu e-teeninduses näha, et load alles Eestis vähemalt, et kui kiiresti info Eestisse liigub? Et kas võin näiteks Eestis sõita? Ja kas Poola karistus tuleb ka Eesti karistusregistrisse?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas tööandjal ei ole mingil juhul õigust nõuda haiguslehel oldud tundide järele tegemist?09.06.2023
Tere?
Kas tööandjal ei ole mingil juhul õigust nõuda haiguslehel oldud tundide järele tegemist? Töötan summeeritud tööajaga (nelja kuu arvestus) ja olen tööl 0.75 koormusega. Seekord algas summeeritav tööaeg märtsis ja lõpeb juuniga. Haiguslehel olin ühe nädala (29.05-04.06). Juunikuu graafik, mis nelja kuu arvestuses viimane juba mitu nädalat valmis ja ülemus andis teada, et neli tundi tuleb järele teha juunis veel millalgi. Kas on võimalik, et kuidagi minu 0,75 koormuse tõttu peaksin nõustuma nende tundide järgi tegemisega?
Kas tööandjal ei ole mingil juhul õigust nõuda haiguslehel oldud tundide järele tegemist? Töötan summeeritud tööajaga (nelja kuu arvestus) ja olen tööl 0.75 koormusega. Seekord algas summeeritav tööaeg märtsis ja lõpeb juuniga. Haiguslehel olin ühe nädala (29.05-04.06). Juunikuu graafik, mis nelja kuu arvestuses viimane juba mitu nädalat valmis ja ülemus andis teada, et neli tundi tuleb järele teha juunis veel millalgi. Kas on võimalik, et kuidagi minu 0,75 koormuse tõttu peaksin nõustuma nende tundide järgi tegemisega?
Vastus: Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, tel 640 6000, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 19 punkti 2 kohaselt on töötajal on õigus keelduda töö tegemisest kui ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses. Kuna töötajal on õigus töövõimetuslehel oldud ajal tööst keelduda, siis see tähendab, et ka töötaja tööaeg väheneb nende tööpäevade võrra, mil töötaja oli haige.
Tööandja kohustus on summeeritud tööaja kohaldamises töötajaga saavutada kokkulepe. Kui kokkulepe on saavutatud, peab tööandja töötajat teavitama ka tööajakava teatavaks tegemise ja muutmise tingimustest (TLS § 6 lg 6). Kui tööajakava on töötajale teatavaks tehtud saab selles muudatusi teha vaid nendel tingimustel, millest eelnevalt on teavitatud.
Kuu tööajanormi arvutamiseks täistööaja kokkuleppe korral tuleb korrutada kuu tööpäevade arv (esmaspäev-reede) 8 tunniga ja osalise tööaja kokkuleppe korral kokkulepitud tundide arvuga ning tööaja summeerimisperioodi jäävate kuude normtunnid liidetakse.
Tööaja summeerimise korral tööajanormi vähendamine töövõimetuslehel oldud aja võrra sõltub koostatud tööajakavast. Kui tööajakava oli koostatud ja töötajale teatavaks tehtud, vähendatakse tööajanormi töövõimetuse ajale langevate tööajakava järgsete töötundide võrra. Kui töövõimetuse aeg hõlmab ainult töötaja tööajakavas märgitud vabu päevi, siis tööajanormi ei vähendata.
Seega tööajakavasse märgitud vabadele päevadele sattuva töövõimetuse aja võrra ei ole alust kokkulepitud tööaega vähendada (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-143-15). Vastasel korral vähendatakse tööaega aja võrra, mille jooksul ei oleks töötaja pidanud kokkuleppe kohaselt nagunii tööülesandeid täitma ning töötajal võib tekkida n-ö kunstlikult üle- või alatunnitöö. Arvestus töötaja üle- või alatundide kohta tehakse summeerimisperioodi lõppedes.
Näiteks: töötaja oli töövõimetuslehel 29.05 – 04.06.2023, maikuu ja juunikuu tööajakava oli töötajale teatavaks tehtud ja märgitud tööpäevadeks 29.05 – 10 tundi, 31.05 – 10 tundi ja 02.06 – 10 tundi. Sel juhul väheneb tööajanorm summeerimisperioodil (märts – juuni) 30 töötunni võrra. Töötamise korral 0,75 koormusega on töötaja normtundide arv kokku on 510 (540 normtunnid – 30 töövõimetuslehel oldud töötunnid). Kui vahetult enne võidupüha s.o 22.06 töötajale teatavaks tehtud tööajakava järgi ta töötab, siis normtundide arv on 3 tunni võrra vähem, s.o 507 (537 - 30).
Eeltoodu alusel, tööandjal puudub seadusest tulenev õigus nõuda töötajalt töövõimetuslehel oldud töötundide järele töötamist ja töötajal ei ole kohustust neid tunde tasa töötada. Kuna töötaja oli summeeritud tööaja arvestusperioodil ajutiselt töövõimetu, tuleb tema arvestusperioodi kokkulepitud tööaega vähendada üksnes nende päevade võrra, mil ta ei saanud töövõimetuse tõttu tööd teha. Kokkulepitud tööaega ei ole alust vähendada päevade võrra, mil hagejal ei olnud tööajakava järgi kohustust tööd teha.
Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.
Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.
Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel tööpäeviti kell 9.00-16.30 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee
Küsimus: Mis aja jooksul peab KÜ juhatus vastama või mis teha kui juhatus üldse ignoreerib?09.06.2023
Tere
Kui KÜ üldkoosoleku protokoll ei olnud 14 päeva peale koosolekut korteriomanikule kättesaadavaks tehtud ja korteriomaniku volitatud isik palus, et talle saadetaks see protokoll meiliga, siis millise tähtaja jooksul on juhatus kohustatud selle saatma? Milline on tähtaeg, mille jooksul üleüldse peaks juhatus kirjadele vastama? Ja sooviks teada veel, et kui nüüd korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest alates, siis kuidas peaks korteriomanik käituma, et talle jääks selline võimalus vajadusel alles, kui näiteks juhatus ignoreerib tema kirja või venitab protokolli saatmisega mitu nädalat?
Ja küsiks veel seda, et kui KÜ põhikirjas on punkt, et korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, aga ei ole kirjas, et ta võib esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama, siis kas korteriomanik ikka võib ka seda teist võimalust kasutada, vaatamata sellele, et põhikirjas seda välja toodud ei ole? Ja kui võib, siis kui palju see korteriomanikule umbes maksma läheb ja kas on mingigi võimalus seda raha ka hiljem korteriühistult tagasi nõuda?
Ma ei soovi küll selliseid meetmeid kasutada, aga soovin lihtsalt teada, kas praktikas on üldse korteriomanikul võimalus kuidagi enda õigusi kaitsta, kui toimub näiteks ignoreerimine.
Kui KÜ üldkoosoleku protokoll ei olnud 14 päeva peale koosolekut korteriomanikule kättesaadavaks tehtud ja korteriomaniku volitatud isik palus, et talle saadetaks see protokoll meiliga, siis millise tähtaja jooksul on juhatus kohustatud selle saatma? Milline on tähtaeg, mille jooksul üleüldse peaks juhatus kirjadele vastama? Ja sooviks teada veel, et kui nüüd korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest alates, siis kuidas peaks korteriomanik käituma, et talle jääks selline võimalus vajadusel alles, kui näiteks juhatus ignoreerib tema kirja või venitab protokolli saatmisega mitu nädalat?
Ja küsiks veel seda, et kui KÜ põhikirjas on punkt, et korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, aga ei ole kirjas, et ta võib esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama, siis kas korteriomanik ikka võib ka seda teist võimalust kasutada, vaatamata sellele, et põhikirjas seda välja toodud ei ole? Ja kui võib, siis kui palju see korteriomanikule umbes maksma läheb ja kas on mingigi võimalus seda raha ka hiljem korteriühistult tagasi nõuda?
Ma ei soovi küll selliseid meetmeid kasutada, aga soovin lihtsalt teada, kas praktikas on üldse korteriomanikul võimalus kuidagi enda õigusi kaitsta, kui toimub näiteks ignoreerimine.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui korteriühistu juhatus ei esita korteriomanikule tema soovitud teavet või ei kutsu teabenõude arutamiseks kokku korteriomanike üldkoosolekut, siis on korteriomanikul õigus pöörduda kohtu poole korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 45 lõige 3 alusel.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kes peab tagama kortermaja kanalisatsioonitorustiku töötamise?09.06.2023
Tere,
Naaber tegi oma vannitoas remondi ja betoneeris kinni tema vannitoa põranda alt läbiva ühise kanalisatsioonitoru. Sinna suundub meie korteri pesumasina ja põrandatrapi äravool, mida täna enam kasutada ei saa. Tegemist on projektijärgse kanalisatsioonisüsteemiga, ehitusaasta 2006.
Mis me tegema peame? Naaber keeldub kategooriliselt igasugusest suhtlusest, oleme korduvalt pöördunud maja haldusfirma kui korterühistu poole, nemad aktsepteerivad probleemi ja on oma sõnade järgi proovinud kodanikuga suhelda kuid väidetavalt tulutult. Nende seisukoht on, et see on kahe korteri vaheline probleem ning naaber peab äravoolu korda tegema aga nemad rohkem sekkuda ei saa.
Olukord on kestnud väga pikalt, kõik katsed nii haldusfirma kui korteriühistuga olukorda lahendada ei anna tulemust, naaber tõrjub kõik suhtluskatsed, on blokeerinud telefoninumbrid jne.
Kes vastutab kanalisatsioonisüsteemi toimimise eest ning mis meie edasised variandid on?
Lugupidamisega
Naaber tegi oma vannitoas remondi ja betoneeris kinni tema vannitoa põranda alt läbiva ühise kanalisatsioonitoru. Sinna suundub meie korteri pesumasina ja põrandatrapi äravool, mida täna enam kasutada ei saa. Tegemist on projektijärgse kanalisatsioonisüsteemiga, ehitusaasta 2006.
Mis me tegema peame? Naaber keeldub kategooriliselt igasugusest suhtlusest, oleme korduvalt pöördunud maja haldusfirma kui korterühistu poole, nemad aktsepteerivad probleemi ja on oma sõnade järgi proovinud kodanikuga suhelda kuid väidetavalt tulutult. Nende seisukoht on, et see on kahe korteri vaheline probleem ning naaber peab äravoolu korda tegema aga nemad rohkem sekkuda ei saa.
Olukord on kestnud väga pikalt, kõik katsed nii haldusfirma kui korteriühistuga olukorda lahendada ei anna tulemust, naaber tõrjub kõik suhtluskatsed, on blokeerinud telefoninumbrid jne.
Kes vastutab kanalisatsioonisüsteemi toimimise eest ning mis meie edasised variandid on?
Lugupidamisega
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Seega tuleks nii kahju, kui kanalisatsiooni taastamise nõue esitada korteriühistu vastu. Juhul, kui korteriühistu keeldub oma kohustust täitmast, siis on Teil õigus pöörduda abi saamiseks tsiviilkohtu poole.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kuidas toimida kui laps soovib elada vanemaga, kellel ei ole otsustusõigust tema elukoha suhtes?08.06.2023
Tere!
Ühele vanemale on mõistetud kohtuotsusega lapse puhul otsustusõigus elukoha määramise osas 2014 aastal. Laps on seni elanud selle vanemaga, aegajalt ka teise vanema juures. Hooldusõigus on ühine. Kuna suhted on jällegi halvenenud ning laps soovib elada vanemaga, kellel ei ole otsustusõigust elukoha suhtes, siis kuidas edasi toimida? Kas esitada kohtusse uus hagi otsustusõiguse osas või peab arvesse võtma eelmise kohtuotsuse ning tegema selle põhjal hagi?
Aitäh!
Ühele vanemale on mõistetud kohtuotsusega lapse puhul otsustusõigus elukoha määramise osas 2014 aastal. Laps on seni elanud selle vanemaga, aegajalt ka teise vanema juures. Hooldusõigus on ühine. Kuna suhted on jällegi halvenenud ning laps soovib elada vanemaga, kellel ei ole otsustusõigust elukoha suhtes, siis kuidas edasi toimida? Kas esitada kohtusse uus hagi otsustusõiguse osas või peab arvesse võtma eelmise kohtuotsuse ning tegema selle põhjal hagi?
Aitäh!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Arvestades kohtulahendi aastat, võib eeldada, et laps on juba piisavalt suur, et omada oma elukorralduse osas kindlat seisukohta. Kui laps on otsustanud elama asuda teise vanema juurde ja see asjaolu vanemate vahel erimeelsusi ei tekita, ei olegi põhjust kohtulikult mingisuguseid hooldusõiguslikke muudatusi teha. Otsused lapse elukorralduse osas peaksidki ideaalis toimuma vanemate kokkuleppel.
Kui vanemad ei jõua aga kõnealuse muudatuse osas kokkuleppele, võib tekkida vajadus kohtusse pöördumiseks. Enne seda tuleks aga pöörduda abi saamiseks elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole, kelle kaasabil võiks ikkagi õnnestuda kohtuvälise kokkuleppe sõlmimine.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand