Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas karistus arhiveeritakse, kui määratud menetluskulud on tasumata, aga pole olnud nõudeks karistuse täitmisel?15.03.2023

Kriminaalses joobes ja lubadeta juhtimise eest määratud tingimisi karistus kantud, sellest ajast 3 aastat veel kuni ARKi saab, nagu siit välja loen.
Kas karistus arhiveeritakse ka juhul, kui antud lahendi eest määratud menetluskulud on tasumata, aga pole olnud nõudeks karistuse täitmisel?
Karistusregistris märge, et karistus kantud... kuid kas arhiivi nad liiguvad ikka?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tere
Menetluskulude mittetasumine ei mõjuta karistusandmete kustutamise tähtaja kulgemist. Karistusandmete arhiivi kandmise tähtaja kulgemine algab karistuse ärakandmisest (rahalise karistuse tasumisest, vangistuse ärakandmisest, ÜKT ärategemisest, katseaja möödumisest).
 

Küsimus: Kuhu pöörduda kui ei ole nõus kindlustuse otsusega kus avarii vastutus on nende arvates 50/50?08.03.2023

Tere. Kindlustusselts tegi otsuse solidaarse vastutuse liiklusõnnetuses 50/50. Mina sellise otsusega nõus ei ole, kuna on dokumendid, mis tõestavad teise osaleja liiklusreeglite rikkumist, mis põhjustas liiklusõnnetust. Kindlustusseltsile on need esitatud aga nemad ei võta arvesse kõiki tähtsaid nüansse, vaid lihtsalt saadavad otsuse 50/50 vastutusele.
Kuhu pöörduda või kuidas saaks käituda et otsust vaidlustada?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kindlustusandja otsusega mittenõustumisel on võimalik pöörduda lepitaja poole. Rohkem infot saate Liikluskindlustuse fondi kodulehelt: https://www.lkf.ee/et/lepitusorgan

Teine võimalus on esitada kindlustusandja vastu nõue (hagi) kohtusse.

Lepitusmenetlus on kannatanule v kindlustusvõtjale tasuta. Hagimenetluses kohtus tuleb aga arvestada kuludega ja kohtumenetlusega kaasnevate täiendavate kuluriskidega.
 

Küsimus: Kuidas korraldada koridori korteri osaks legaliseerimist, kas kõik 26 korteriomanikku peavad korraga notarisse tulema?07.03.2023

Tere.
22 aastat tagasi sai liidetud 2 vastas olevat korterit kokku ja selle vaheline koridori osa ning rõdu sai ka liidetud korteri hulka. Toona oli majavalitseja KEK, hiljem anti üle see kinnisvara hooldusettevõttele ja maja trepikojad lisati ühisomandiks kõigile. Dokumendid selle tehingu kohta puudavad ja olid suusõnalised. Terve selle aja jooksul pole sellega probleemi olnud ja kaaselanikud teavad sellest. Ehitusregistris on 2 korterit liidetud ühte aga see koridori osa pole sisse arvestatud. Nüüd tahaks asja korda saada, et oleks ka koritori alla olevad ruutmeetrid korteri juurde lisatud. Kuidas alustada selle juhtumiga? Kui alustada korteriomanike kokkuleppega siis kas tõesti peab olema kõik 26 korteri omanikud samal hetkel notaris või videosilla ühenduses? (sai notarisse helistatud ja küsitud, siis vastasid, et kõik osapooled peavad olema samal hetkel kas kohapeal või videosilla teel kättesaadavad). Tundub natuke tobe, sest kui 1 alt hüppab on kõik ju jälle lörris. Vabandust nii pika küsimuse eest, aga endal puudub kogemus sellises asjas ja ei oska kuidagi seda asja lahendada.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, saan siinkohal korrata notari poolt öeldut, et ainus võimalus olukorra seadustamiseks on kõigi korteriomanikega notariaalse kokkuleppe sõlmimine, ning, kui üks ei ole nõus, siis tuleks vaadata, kas on piisavalt aluseid nõudmaks tahteavaldust kohtu otsuse alusel.
Õiguslikult reguleerib Teie olukorra lahendusvõimalusi korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 9.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kuidas jagada auto kui muu ühisvaraga on keerulisemad vaidlused?06.03.2023

Kui abielu on lahutatud ja üks osapool on teinud teisele ettepaneku ühisvara jagamiseks väljaspool kohut, kuid teine osapool ei ole sellest huvitatud, siis kuidas on õige toimida autoga, mille puhul ei ole vaidlust, kas asi on ühisvara või mitte? Probleem selles, et auto on mehe ostetud ja mehe nimel ning hooldada, kuid endine naine leiab, et pool on tema oma ning võtab autot suvalisel ajal kasutada, ise sinna sentigi panustamata. Kas on võimalik nn välja osta naise pool, kui viimane keeldub notarise tulemast, et asi rahumeelselt lahendada?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui endistel abikaasadel ei ole vaidlust ühisvarasse kuuluva sõiduki jagamise üle, siis võivad nad sõlmida ühisvara jagamise kokkuleppe vaid sõiduki osas ning jätta muu ühisvara momendil jagamata.

Kui üks pooltest soovib auto endale jätta ja teine pool sellega nõustub, siis tuleb auto ainuomanikuks saaval poolel hüvitada teisele pool sõiduki väärtusest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kes peab rajama projektijärgse vaheseina kui ma servituudiga pean lubama ligipääsu seadmetele aga ma ei tohi samas ruumis küttepuid ladustada?21.02.2023

Minule kuuluvale ruumile on seatud servituut tehnosüsteemide ligipääsuks ja kasutamiseks. Hetkel on see üks avatud ruum, kus asuvad erinevad tehnoseadeldised, sh gaasikatel. Gaasikatla ja torustikuga ei tohi aga samas ruumis küttepuid nt hoida.
Maja joonistel on aga tehnoruum eraldatud muust kõne all olevast ruumist uksega seinaga, kuid reaalselt pole seda seina seal kunagi olnud. Kui soovin selles ruumis hoida küttepuid, siis kas selle seina peaks rajama mina kui ruumi omanik või ühiselt kõigiga kelle kasuks on seatud servituut?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, ehitusprojektist tulenevad omanike õigused üksnes juhul, kui see on sõnaselgelt seadustes sätestatud. Eelkõige on need kohustused seotud ohutuse tagamisega, ning juhul, kui antud juhul ei ole selleks projektis ette nähtud seina ehitamine vajalik, siis sõltub see, kelle kulul sein ehitatakse, omanikevahelisest kokkuleppest.
Lugupidamisega, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kas ma võin kohtus tõendina kasutada lapse ja ema vahelist kirjavahetust, kuna kohtus räägib ema hoopis teist juttu?21.02.2023

Tere,
Kas ma võin kohtus tõendina kasutada lapse emaga peetud kirjavahetust? Nimelt, lapse ema kirjutab omavahelistes kirjades seisukohti ja kokkuleppeid kuid kohtule ütleb hoopis midagi muud või jätab ütlemata kirjades kokkulepitu?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui laps on Teile avaldanud kõnealuse kirjavahetuse, võite sellega tõendada oma väiteid - samas tuleb mõelda ka sellele, kas see teguviis võib asetada lapse ebamugavasse olukorda ja seda tuleks võimalusel vältida.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas üldse on mingid võimalused sundida ühistu katus korda tegema?21.02.2023

Tere,
Kortermaja katus on väga, väga halvas seisus, just meie korteri esiku lagi on saanud kõige suuremad kahjustused. Terve esiku lagi on lahti koorunud, vett tuleb sisse, hallitab, eelmine aasta pidi põlema minema kuna vesi tuli läbi kuskilt elektrijuhtmete ühenduskohast. Vaatepilt on väga kurb ja ühistus ei leita üksmeelt, ei taheta laenukoormat, alumised korterid ei mõista ülemisi jne. Täna oli ühistu koosolek ja kuskile selle teemaga ei jõutud. Siit ka minu küsimus, mis on minu võimalused ja õigused elada inimväärset elu? Kas üldse on mingid võimalused sundida ühistu katus korda tegema?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kui korteriomanik ise on kaasomandi osa alalhoiu kohustust täitnud, mis antud juhul tähendab seda, et korteriomanik ise ei ole katust kahjustanud, siis võib korteri omanik nõuda korteriühistult kaasomandi korda tegemist ja kaasomandi tõttu tekitatud kahju hüvitamist. Samuti on tal õigus teha katus ise korda ning nõuda kantud kulude hüvitamist korteriühistult.
Juhul, kui ükski eeltoodud samm ei lahenda olukorda, siis on soovitav kaaluda korteriühistu ja korteriomandite lõpetamise nõude esitamist korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 59 alusel.
Lugupidamisega, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
 

Küsimus: Kas pean omama tegevusluba ja litsentsi, kui vean treilerautoga endale või naabrimehele kuuluvat heinapressi?20.02.2023

Kas pean omama tegevusluba ja litsentsi, kui vean treilerautoga endale või naabrimehele kuuluvat heinapressi ja traktori rippesse käivat niidukit? Seadusest võib välja lugeda, et veolubasid väljastatakse äriühingutele.
Ma ei tegutse ettevõttena ja ka veok on eraisiku(minu enda) nimel ning press ja niiduk ei kuulu mnt-s registreerimisele.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus taandub paljuski sellele, mis on veo eesmärk. Tegevusloakohustusest on vabastatud veosevedu järgmiste tingimuste täitumisel (vabastusi on teisigi, kuid antud juhul ei ole teised vabastused seostatavad konkreetse küsimusega):

Tegevusloa kohustusest on vabastatud veosevedu mootorsõidukitega, kui
i) veetav veos on ettevõtja omand või vara, mille ettevõtja
on müünud, ostnud, rendile andnud või rendile võtnud,
tootnud, kaevandanud, töödelnud või remontinud ja
ii) reisi eesmärk on veose vedamine ettevõttesse või ettevõttest või veose ettevõttesisene või -väline ümberpaigutamine ettevõtja oma tarbeks ja;
iii) sellise veo puhul kasutatavaid mootorsõidukeid juhivad
ettevõtja poolt töölevõetud töötajad või lepingulise kohustuse alusel ettevõtte käsutusse antud töötajad ja;
iv) veost vedavad sõidukid kuuluvad ettevõtjale või ettevõtja on need järelmaksuga ostnud või rentinud ning
v) selline veosevedu on ettevõtjale ainult lisategevusala;

Teine küsimus seondub sellega, kellena vedajat käsitleda. Asjaolu, et isik ei oma tegevuseks loonud või asutanud äriühingut, ei tähenda, et sellise isiku teatud tegevust ei võiks käsitleda ettevõtlusena. Miks naabrimehe heinapressi on vaja vedada? Kuhu? Mis eesmärgil? Vastused neile küsimustele defineerivad tegevuse vormi. Kui vastustest saab järeldada, et tegemist on ettevõtlusega ja vedu kvalifitseerub veona, mis nõuab tegevusluba, siis on selline vedi vaadeldav tegevusloata veona ja on sellisena keelatud. Vastutusele saab võtta muuhulgas nii sõiduki omanikku kui ka valdajat. Üksnes fakt, et vedu teostav isik ei ole registreeritud veoteenuse osutaja või juriidiline isik, ei pruugi tähendada, et üksnes see asjaolu vabastaks vedaja tegevusloa kohustusest.
 

Küsimus: Kas tasub vaidlustada, kui sõitsin katkise rehviga laiema teelõigu suunas, aga sain trahvi ja politsei suunas siis ikka sinna sõitma?14.02.2023

Veoauto haagisel keskmine rehv läks pauguga lõhki. Juht tuli autost välja, hindas olukorda ja kuna veab antud teelõigul ja teab olusid, siis otsustas vaikselt edasi liikuda kus mahasõit, muidu oleks pannud ühe rea kinni kui hakata rehvi vahetama ja antud tee kahe realine. Politsei sõitis vastu, nägi et auto liikleb teeääres vaikselt, keeras otsa ringi ja pidas juhi kinni ja tegi 400 eurot trahvi, et tahtis laiema kohani minna, samas peale kinnipidamist käskis ise juhil laiema kohani sõita ja siis trahvi hakati vormistama. Tahan teada, kas on mõtet asi vaidlustada või tuulikutega võitlemine?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Ilma süüdistuse sisu teadmata ja tõendeid uurimata ei ole kahjuks vaidluse perspektiivide kohta hinnangu andmine võimalik. Hankige kohtuvälise menetleja käest väärteotoimiku koopia ja tulge konsultatsioonile. Hindame tõendeid ja kohaldatud karistust ning seejärel saab arvamust avaldada ka kaitsetaktika ning võimaliku kaebuse eduväljavaadete kohta.
 

Küsimus: Kuidas ja kuhu peaks pöörduma, kui sooviks läbi kohtu nõuda DNA testi?14.02.2023

Tere, sooviks tuvastada isadust DNA kaudu, et tean, kes on lapse isa aga pole aastaid näinud teda ja ei tea kontakte. Lapse sünnitunnistusel isa puudub. Sooviks läbi kohtu nõuda DNA testi, kuidas ja kuhu peaks pöörduma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Isaduse tuvastamiseks tuleb kohtule esitada hagiavaldus, kus on põhjalikult kirjeldatud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja selgelt väljendatud, kellest isaduse tuvastamist nõutakse. Kui põlvnemise tuvastamise hagi esitatakse koos elatise väljamõistmise hagiga, riigilõivu tasuda ei tule, kui aga iseseisvalt, on riigilõivu suuruseks 40 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ette ja maksekorraldus esitada koos hagiga.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand