Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas 1 aasta ja 2 kuud vangistust ei ole liiast kolmel korral juhtimisõiguseta rolleriga vahele jäämise eest?28.10.2019

Tere. Olen kolmel korral jäändu rolleriga sõites vahele politseile ilma juhtimisõiguseta, kohus määras 1 aasta ja 2 kuud vangistust, kas see ei tundu natuke palju rolleri eest?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Roller (mopeed) on mootorsõiduk. Ei saa välistada, et mootorsõiduki liik võib mõjutada süü suurust, kuid teadmata kohtuotsuses esitatud ja karistuse raskust puudutavaid kohtu motiive, ei saa ma kahjuks kommenteerida, kas antud juhul võib tegemist olla KarS § 56 lg 1 nõuete mittevastava karistusega.

Kui kohtuotsusega mõistetud karistus tundub ebaõiglane, on kohtuotsust võimalik seaduses ettenähtud korras vaidlustada. Kui karistus mõisteti kokkuleppemenetluses, on vaidlustamise võimalused piiratud.

Kui vaidlustamise tähtaeg on aga juba möödas, siis on otsus jõustunud ja karistus tuleb ära kanda. Kui tegemist on reaalse vangistusega, on võimalik seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ka ennetähtaegsele vabanemisele.
 

Küsimus: Kas ongi nii, et autojuht sõidab vastasvööndisse minu autole otsa tekitades mulle üliraskeid vigastusi ja temalt ei saa hüvitist nõuda?25.10.2019

Tere! Olen raskes liiklusavariis kannatanu ja esitanud hagi mittevaralise nõude osas. Eelistungil kostja kaitsja väidab,et tööülesandeid täitnud autojuhile ei saa rahalisi nõudeid esitada, kuna ta täitis tööandja ülesandeid. Kas tõesti ongi nii, et autojuht sõidab vastasvööndisse minu autole otsa tekitades minule üliraskeid vigastusi ja temalt ei saa hüvitist nõuda? Kas ma oleksin pidanud koheselt hagi esitama koheselt tööandjale? Mina ju ei pidanud seda üldse teadma, kes mis firma autoga mulle otsa sõitis või oli see auto näiteks varastatud?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Asjaõigusseaduse § 33 lg 3 kohaselt ei ole asja (sh sõiduki) valdajaks isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes. Seega palgaline autojuht ei ole sõiduki valdaja, vaid seda on autojuhi tööandja. Kui haginõue esitada VÕS § 1057 alusel (st riskivastutuse sätete alusel), siis see nõue tuleb esitada tõepoolest juhi tööandja e. sõiduki valdaja vastu. Riskivastutuse sätete alusel ei ole oluline sõiduki valdaja või ka juhi süü liiklusõnnetuse põhjustamises, vaid hinnatakse eelkõige tsiviilvastutuse tekkimise aluseid e. kas kahju on tekkinud ja kas kahju tekitamine oli õigusvastane. Kui need elemendid esinevad, vastutab valdaja tekkinud kahju eest. Selline konstruktsioon lihtsustab oluliselt menetlust.

Eelöeldu ei tähenda siiski, et juhi vastu ei saaks mittevaralise kahju nõuet üldse esitada. Juht vastutab deliktilisel alusel igal juhul tema poolt süüliselt põhjustatud kahju eest. Erinevus sõiduki valdaja vastutusega seisneb selles, et välja tuleb selgitada sõidukit juhtinud isiku süü. Kui kohus tuvastab kriminaalasja arutades et isik on kuriteo toimepanemises süüdi, rahuldab ta ka kannatanu hagi (kohtu poolt mõistlikuks peetud ulatuses).

Teine oluline erinevus eelmärgitud kahe vastutuse aluse juures seondub hagi rahuldava kohtuotsuse täitmisega. Selleks, et kannatanul oleks hagi rahuldavast kohtuotsusest ka kasu, tuleb juhilt välja mõistetdu hüvitise summa ka reaalselt juhilt kätte saada. Samas ei pruugi juhilt tema kehva majandusliku seisu tõttu olla võimalik reaalselt kahjuhüvitist kätte saada või on see seotud pika ajakuluga. Tööandjalt, kui juriidiliselt isikult on seevastu rahade kättesaamine lihtsam. Seetõttu oleks olnud tark esitada nõue mõlema vastu (solidaarvasutus). Kui tsiviilhagi on praeguses menetlusstaadiumis esitatud üksnes juhi vastu, siis menetluslikult ei ole enam perspektiivne uue kostja kaasnamine, kuna selleks tuleb muuta/täiendada hagi alust, mis käesolevas menetlusprotsessis ei ole üldjuhul võimalik.

Ka oleks olnud tark kaasata hagisse kaaskostjana süüdlase sõiduki kindlustanud kindlustusselts. Seda eesmärgil, et sõiduki valdaja tsiviilvastutus on kindlustatud ja printsiibis maksab kohtu poolt välja mõistetud hüvitise kindlustus. Aga kui kindlustus ei ole protsessi kaasatud, ei pruugi nad juhilt välja mõistetud hüvitist vabatahtlikult maksta ja kindlustuselt hüvitise kättesaamiseks on vajalik läbida veel üks kohtumenetluse tsiviilkohtus, kus võidakse hüvitise suurus uuesti üle vaadata. Kuidas kindlustus konkreetsel juhul käituda võib, sõltub konkreetse kindlustusseltsi praktikast.
 

Küsimus: Kas punase fooritulega on lubatud ristmikul parempööre kui muud liiklust ei ole?25.10.2019

Kas punase fooritulega on lubatud parempööre?
https://www.google.com/maps/@59.3654428,24.7596904,3a,75y,311.39h,89.4t/data=!3m6!1e1!3m4!1sbr6Mi1gr3rF9VQQdLTlB5w!2e0!7i13312!8i6656
Sisuliselt sama olukord nagu pildil.
Parempöörde reas, parempöörde tegija peatub korraks aimatava stopjoone ees ja veendub parempöörde ohutuses (ristmikul liiklus puudub: vastutulevaid autosid vasakpööret tegemas ei ole, paremal jalakäijaid/rattureid ei ole.) ning sooritab pöörde ootamata foorides lubavat rohelist tuld.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Eluliselt oleks ehk mõistlik sellisel ristmikul parempööret mitte fooriga reguleerida (eriti vaiksel ajal), kuid antud juhul kehtib foor siiski kogu ristmikule, sh ka parempöördele. Arvan, et liikluse korraldaja mõte oli selles, et tipptundidel on Viljandi mnt-l üsna tihe liiklus ja vasakpöörde tegijatel keeruline vasakpööret sooritada (vasakpööraja peab teed andma parempöörajale). See tekitab vasakpöörderajale liiklusseisaku, mis muuhulgas võib hakata takistama linna suunas otse liikujaid (juhul, kui vasakpöörajale on sunnitud parempöörajale tee andmiseks seiskuma vastassuunalisel sõidurajal) ja hakkab seetõttu häirima ülejäänud liiklust. Sellest ka vajadus panna fooriga kinni kogu linna suunas kulgev suund, sh parempööre, et võimaldada vasakpöörajatel takistusteta oma pööre teha ja vältida ohtlikke olukordasid.
 

Küsimus: Kas tekib tulumaksukohustus, kui olen 2 aastat sees elanud, aga maksnud järelmaksuga, mis on ostu/tehingu aeg?24.10.2019

Tere, on tehtud kinnisvara järelmaksuga ostuks notariaalne leping üle kahe aasta tagasi. On tehtud ka eelmärge kinnisturegistrisse. Nüüd soovime aga järelmaksu ennetähtaegselt ära maksta ja omanik on ka sellega nõus. Küsimus on, kui soovin nüüd seda kinnisvara müüa pärast ostu vormistamist notaris, kas ma saan seda teha tulumaksuvabalt? Olen ju seal sees elanud üle kahe aasta.

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Tulumaksuseadus sätestab, et tulumaksuvaba on maksumaksja omandis üle kahe aasta olnud kinnisasi. Seega kui asi sai Teie omandisse üle kahe aasta tagasi, siis on müügist saadud tulu maksuvaba. Eeldan, et omand läks siis üle ja pidite tasuma üksnes osamakseid.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kuidas praktikas punkti "Uue juhatuse valimine" arutelu MTÜ koosolekul toimub?24.10.2019

Tere,
MTÜ üldkoosoleku üks päevakorrapunkt on "Uue juhatuse valimine." Kuidas praktikas selle punkti arutelu toimub? Kas selle punkti alusel peab ja saab üldkoosolek hääletada ainult päevakorra punkti sõnastuse osas, ehk hääletab kas valida uus juhatus või mitte? Või selle punkti raames toimub arutelu, ning kui arutelu käigus uude soovib koosolekul osaleja uude juhatusse kandieerida, siis mis saab edasi? Kas "Uue juhatuse valimine." päevakorra punkti raames saab teha erinevaid hääletusi (kandidaatide isiku üle, kandidaatide valdkonna üle, kandidaatide arvu üle jms) või tuleb kõik need hääletamist nõudvad punktid eelnevalt päevakorras detailselt välja tuua, ning koosoleku ajal iga punkti lisahääletust tuleb võtta kui uue päevakorrapunkti lisamist, mille osas on vajalik kõigi koosolekul osalejate nõusolek?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

MTÜ tegevust reguleeriva seaduse MTÜS kohaselt kuulub MTÜ juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine üldkoosoleku pädevusse. Üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord, samuti otsuste vastuvõtmise kord peab sisalduma MTÜ põhikirjas. Seega annab Teie poolt esitatud küsimustele kõige täpsema vastuse MTÜ põhikirjaga tutvumine.

Päevakorra punkti "uue juhatuse valimine" võib tõlgendada nii ja naa, st kas alles kandidaatide seadmise etapina või juba hääletamise etapina. Üldiselt sellise punkti alusel juba valitakse uut juhatust hääletamise teel.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kas lapse isa on kohustatud maksma alimente lapse emale kui laps ei ela kodus, ei käi koolis ega tööl?24.10.2019

Kui 16. aastane laps ei käi koolis ega tööl, kas siis lapse isa on kohustatud maksma alimente lapse emale kui laps ei ela kodus?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Alaealise lapse suhtes on vanematel igal juhul ülalpidamiskohustus, olenemata sellest, kas laps õpib/töötab või mitte. Kui vanematel ei ole teistsugust kokkulepet, tuleb alaealise lapse elatis kanda tema vanema pangakontole, kes katab sellest (ja omapoolsest panusest) lapse vajadusi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas alimentide algatamiseks kohtu kaudu piisab ainult isa nimest ja isikukoodist?24.10.2019

Olen 2 lapse ema, lastel on ühine isa kuid 1 lastest vaid on tema nimel. Isa ei ole maksnud lastele (lapsele) alimente 2012 aastast saadik. Samuti ei tea me tema asukohast midagi v.a. et ta elab Soomes ja vahetab tlf.nr. Kas alimentide algatamiseks kohtu kaudu piisab ainult isa nimest ja isikukoodist? Küsin veel lisaks, et kui ise töötan samuti soomes kas alimentide sissenõudmist käsitleb riik, kus asuvad lapsed või riik kus ema töötab? Aitäh

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Üldreeglina toimub kohtumenetluses riigis, kus asub laste faktiline elukoht. Kui lapsed elavad Eestis, on pädev asja arutama Eesti kohus.

Kui laste emal ei ole mingil viisil võimalik kindlaks teha laste isa elukohta, on võimalik algatada kohtumenetlus ka elukoha andemeteta, hagisse tuleks siiski märkida lapse isa telefoninumber ja e-posti aadress.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Soovin teada, kas on võimalik reisida lapsega üle piiri (nt Lätti) ilma teise lapsevanema nõusolekuta?24.10.2019

Tere
Soovin teada, kas on võimalik reisida lapsega üle piiri (nt Lätti) ilma teise lapsevanema nõusolekuta?
Lapse vanavanemad ning sugulased elavad Lätis ning suvel ja koolivaheaegadel oleme käinud külas neil. Nüüd peale lahku kolimist ja elatisnõude esitamist väitis lapse isa, et lihtsalt kiusu pärast keelab mul igasuguse reisimise lapsega ja oma nõusolekut ta mulle ei anna mitte mingil juhul.
Kuidas siis edasi käituda? Kas laps ei saagi enam kohtuda oma vanavanematega?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lühiajaline reisimine välisriiki ei eelda teise hooldusõigusega vanema nõusolekut, teavitada siiski võiks. Teise vanema nõusolek on vajalik siis, kui vanem soovib lapsega välisriiki elama asuda. Olenevalt külastatavast riigist võib piiril vastava loa olemasolek siiski vajalik olla.

Kui vanematel ei õnnestu lapsega suhtlemise korras omavahel kokkuleppele jõuda, määrab vanema avalduse alusel suhtlemiskorra kindlaks kohus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui mu isa ei maksa elatist maksimaalses summas, kuigi kokkulepe on?23.10.2019

Tere,
Olen 19-aastane ja isa on alati maksnud elatist emale. Sellest sügisest hakkas ta elatist minu arvele maksma. Maksmiseks on määratud on 270 eurot, kuid isa maksab 100 eurot. Oleme rääkinud temaga sellest, et soovin saada 270 eurot, kuid keeldub. Mida teha, kui isa ei maksa elatist maksimaalses summas, kuigi kokkulepe on?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui olete saanud täisealiseks, ei ole elatise suurusele enam määratud minimaalselt suurust, nagu alaealise lapse elatisele. Täisealise lapse elatis suurus oleneb tema vajaduste suurusest ja mõlema vanema kanda peaks jääma võrdne osa kulude suurusest. Kui elate koos elamaga, siis ema täidab Teie suhtes ülalpidamiskohustust vahetult, kuid lahus elav isa peaks maksma elatist. Kui elatise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb Teil elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha kui lapse isa maksab aastas korra elatist, ja siis ma kaotan riigi toetusraha?23.10.2019

Tere! Ei oska enam kuidagi käituda. Lapse isale on määratud elatis ja igakuiselt laekub mulle riigi poolt 100 eurot kuna tema elatist ei maksa. Nüüd kandis üle aasta eest 270 eurot mida peaksin edasi tegema? Kohtutäiturile ütlema, et kandis selle raha, jääma ilma riigipoolsest rahast teades, et ega temalt jälle mitte midagi ei laeku ja laps on sellepärast kõigest ilma? Või saan ma ka edasi ikkagi seda 100 eurot? Elatisraha on ta võlgu 25 tuhat eurot! Vara tal pole, tööl korralikult ei käi, kindel tema peale olla ei saa.
Aitäh vastamise eest!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Täitemenetlusaegse elatisabi saamise eelduseks on, et täitemenetlus on kestnud neli täiskuud. Kui lapse isa nüüd äkitselt üle aasta ühe kuu elatise maksab, peaks justkui uuesti ootama, kuni saab täis neli kuud täitemenetlust, kus lapse isa elatist ei maksa. Samas, kui elatisvõlg ulatub aastate taha, täitis ta praeguse maksega ammuse võlgnevuse, mitte ei asunud täitma viimast kohustust, mis käimasoleva täietemenetluse lõpetaks. See oleks Teie jaoks väga ebaõiglane, kui sellises olukorras kaotaksite elatisabi. Palun pöörduge oma küsimusega otse Sotsiaalkindlustusameti poole, kes elatisabi maksab, nemad oskavad Teile kindlasti ammendava vastuse anda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand