Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kellele läheb hooldusõigus peale üksikvanema surma, kas vanem saab seda kuidagi ka eelnevalt määrata?27.02.2020

Tere
Olen üksikema ja ainukesena märgitud sünnitunnistusele. Kui minuga peaks midagi juhtuma, kas siis minu ema saab lapsehooldusõiguse või saan ma ise määrata, et nt minu vend saab selle? Ma ei tea, kas see on oluline fakt, aga mul on vennaga erinevad isad.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Te võite vormistada kirjaliku avalduse, milles nimetate isiku, kes peaks Teie surma korral lapse eest edasi hoolitsema, kuid kahjuks sellisel dokumendil ei ole õigusjõudu, sest isiku nimetamine ei garanteeri seda, et konkreetne isik on sobiv lapse eest hoolitsema (muidugi ka võib olla, kuid seda otsustab siiski kohus).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas jagada õiglaselt lastega seotud kulud kui ema saab toetused ja osa aega on lapsed minu juures?27.02.2020

Tere
Olen nelja lapse isa. Üks laps õpib ülikoolis, üks gümnaasiumis ja kaks põhikoolis. Meil on tekkinud vaidlus, kuidas jagada lastega seotud kulud. Minu laste ema saab kogu riikliku laste- ja peretoetuse endale. Lisaks automaatselt arvestati laste tulumaksusoodustus tema tuludeklaratsioonis. Kui võtta arvesse tema igakuine palk, riiklik lastetoetus ja kinnisvarast saadav tulu siis on tema sissetulek minu omast peaaegu kaks korda kõrgem.
Lapsed elavad nädalavahetused ja koolivaheajad minu juures minu kulul. Sellele lisaks katan ma iga kuu laste haridus-, huviharidus- ja riietekuludest poole. Ja veel laste kooli ekskursioonide ja reisikuludest poole. Niisamuti katan poole oma ülikoolis õppiva lapse kuludest. Seetõttu olen tihti raskuste, et oma igakuise palgaga toime tulla.
Sellele vaatamata saan laste emalt pidevalt etteheiteid, et ma ei maksa lastele piisavalt elatisraha ja kuulen ähvardusi, et annab asja kohtusse.
Minu küsimus on, et juhul kui tõesti see ähvardus reaalsuseks saab, siis millised on võimalikud kohtulahendused antud olukorras?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Reeglina jaotub laste ülalpidamiskohustus vanemate vahel võrdsetes osades, kuid kui vanemate varanduslik olukord on märkimisväärselt erinev, tuleb seda ülalpidamiskohustuse suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta. Riiklike peretoetuste arvelt on võimalik katta laste kulutusi ja seeläbi väheneb vanemate endi panus - seega ka peretoetusi arvetatakse elatise suuruse kindlaksmääramisel.

Oma ülalpidamiskohustust ei pea tingimata täitma elatise maksmise teel, lahus elav vanem võib teha ka vahetult kulutusi, nagu antud juhul Teie teete. Kõige parem variant oleks kokku arvutada kõikide laste igakuised vajadused, arvestada maha sellest riiklikult makstavad toetused ja seejärel hinnata, kui palju järelejäänud kuludest kannate Teie vahetult kulutusi tehes - pool nendest kuludest peaks jääma ühe vanema kanda, pool teise kanda (see põhimõte ei kehti, kui vanemate varanduslik olukord on väga erinev). Ülaltoodud kirjeldusest lähtub üldiselt ka kohus, kui laste ema peaks esitama kohtule hagi elatise väljamõistmiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis tähendab lahutuse hagihind ja mis selle summaga peab peale hakkama?25.02.2020

Tere
Lahutan USA kodanikuga ja kohus on minu hagi rahuldanud. Hagihinnaks on pandud 3500 eurot. Kas seda summat on vaja maksta või mida see täpselt tähendab?

Tänan

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Hagihinna järgi arvestatakse riigilõivu summa (selle olete juba tasunud). Antud juhul on hagihinnal informatiivne tähendus, Teil (ega ka kostjal) ei ole vaja seda tasuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kellel on parklas eesõigus, kas otse sõitval autol või teed ületaval jalakäial?23.02.2020

Kellel on parklas eesõigus, kas otse sõitval autol või teed ületaval jalakäial? Guugeldades sain teada, et eesõigus on autol, aga ma ei suutnud leida ühtegi seadust mis seda kinnitaks.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui parkla ei ole määratletud õuealana, on tegemist sõiduteega. LS § 22 lg 1 kohaselt peab jalakäija liikuma talle ette nähtud teeosal. Üldiselt ei ole sõidutee jalakäijate liiklemiseks ette nähtud, välja arvatud sõidutee ületamise korral. Selles osas näeb LS ette mitmeid reegleid, vastavalt sellele, kus sõidutee ületamine toimub (ülekäigurajal, väljaspool ülekäigurada, ristmikul). Parkla ületamise nõudeid liiklusseadus ei sisalda, seega tuleb võimalusel lähtuda üldistest sõidutee ületamise nõuetest, kui nende kohaldamine on võimalik. Vastasel juhul tuleb lähtuda üldisest liiklusohutusreeglitest - LS § 14 ja 16.
 

Küsimus: Kas on võimalik Eestis auto osta ja see oma nimele kirjutada, olles Eesti kodanik, aga omades aadressi hoopis välismaal?23.02.2020

Elan välismaal, Eestis aadressi ei oma, aga tulen mõneks ajaks Eestisse ja vajan oma autot. Kas on võimalik Eestis auto osta ja see oma nimele kirjutada, olles Eesti kodanik, aga omades aadressi hoopis välismaal?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise kord: § 6 lg 1: Registreerimisele kuuluvad Eestis alaliselt elava, Eestis elamisloa või -õiguse saanud füüsilise ja Eestis registreeritud juriidilise isiku ning välismaa äriühingu filiaali poolt Eestis kasutusele võetavad sõidukid. Samuti kuulub registreerimisele välisriigis alaliselt elava füüsilise isiku, välisriigis registreeritud juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja kasutusele võetud sõiduk, mis on Eestis pidevalt viibinud kauem kui üks aasta.

Mina saan teisest alternatiivist aru selliselt, et välisriigis alaliselt elavale füüsilisele isikule kehtib Eestis sõiduki omandamisele ja registreerimisele üksainus piirang - sõiduk peab Eestis olema pidevalt viibinud üle 1 aasta (mida paljud Eestis asuvad sõidukid ilmselt ka on).

Samas ei saa ma välistada, et määruseandja on silmas pidanud sõidukit, millega isik on välisriigist Eestisse tulnud. Usun, et Maanteeameti liiklusregistri töötajad oskavad Teile selles osas ammendava ja selge vastuse anda.
 

Küsimus: Mis teha, kui sain kaks aastat hiljem Itaaliast trahviteate kus juba ka viivis?23.02.2020

Tere,
2019. aastal jõudis mulle postkasti Itaalia nö kohtutäiturite poolt kiri trahviga ja viivisega juba. Tähitud kiri, mis nad saatsid Eestisse, minuni pole jõudnud, postkastist polnud midagi. Arvatavasti läks see tagasi. 2019 maksin trahvi ära, kuid viivistega pole nõus. Arvatavasti tuleb sel aastal veel kiri. Mis võimalused mul on?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Nagu võlgadega ikka, on kaks võimalust - kas maksta ära või jätta maksmata. Valiku langetab võlgnik ise.

Minule teadaolevalt toimib piiriülene koostöö küll infovahetuse ja nõuete edastamise osas, kuid selleks, et Itaalia nõue oleks Eestis sundtäidetav, tuleb siin läbida ka konkreetne otsuse täitmise lubatavaks tunnistamise menetlus. Mida reaalselt ei tehta. Seega baseeruvad valdav enamus välisriigist saabunud trahvinõudeid nn vabatahtlikul täitmisel.

Jään vastuse võlgu selles osas, mis sanktsioonid või piirangud võivad oodata välisriiki reisivat isikut, kellel on selles riigis tasumata trahve. Võimalike ebameeldivuste kaasnemise riskide vältimiseks pean mõistlikuks ennast sellistest trahvidest vabastada.
 

Küsimus: Millised maksud kaasnevad sellega Eestis, kui välismaal (mitte EL), teenust pakkuv eraisik teeb programmeerimistööd?21.02.2020

Eesti käibemaksukohustuslasest firma ostab sisse teenust Euroopa Liidu välisest riigist pärit eraisikult. Täpsemalt on teenuse sisuks programmeerimine ja graafiline disain arvutis. Reaalselt osutatakse teenust välisriigis, suhtlus interneti vahendusel. Kas ja millised maksud kaasnevad sellega Eestis (tööjõumaksud, käibemaks)?

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Eesti ettevõttel ei teki tööjõumaksude osas maksukohustusi, sest mitteresidendile välisriigis teenuste osutamise eest makstav tasu ei ole Eestis maksustatav.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kas käsitöö müügil interneti teel, peab ka makse hakkama maksma?20.02.2020

Tere! Hakkasin tegelema käsitööga ning mõned tuttavad on juba ostnud paar asja, ning tekkis soov avada ka fb lk, kus saaksid inimesed osta: seoses sellega tekkis küsimus, kas ma pean mingit maksu ka selle eest maksma? Üsna segaduses praegu.

Vastus: Liina Karlson, Õigus- ja maksunõustaja, Themis Õigusbüroo OÜ, http://www.themis.ee/

Tulumaksuseaduse § 14 lõige 2 kohaselt ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus.

Seega teenuse osutamisest saadud tulu on ettevõtluse tulu, millelt füüsiline isik peab maksma tulumaksu (20%), sotsiaalmaksu (33%) ja kohustatud isik ka kohustusliku kogumispensionimakse (2%). Tuludeklaratsioonil tuleb see tulu deklareerida ettevõtlustuluna vormil E.

Juhul, kui eraisik osutab teenust juriidilisele isikule, on juriidilisel isikul kohustus tehtud väljamakselt kõik tööjõumaksud tasuda ja andmed Maksu- ja Tolliametile deklareerida. Sel juhul kajastuvad teenuse eest saadud tasu ja maksud tuludeklaratsiooni vormil A.

Kui isik osutab teenuseid edasi (vahel harva, tuttavatele), siis ta peab valima, kas ta registreerib end FIE-na või avab LHV pangas ettevõtluskonto. Ettevõtluskontole laekunud tulu maksustatakse ettevõtlustulu maksuga 20%.

Kaasabi vajadusel või täiendavate küsimuste korral kirjutage liina.karlson@themis.ee

Liina Karlson
Themis Õigusbüroo OÜ
jurist/partner
www.themis.ee
 

Küsimus: Kas isa, kes pole mind kunagi kasvatanud, saab teha avalduse, et tema hooldamise korraldavad tema teise lapsed, keda ta kasvatas?20.02.2020

Bioloogiline isa, kes sünnihetkest alates on jätnud mind orvuks, pole osalenud minu elus, kasvatamises jne. soovib täna, kus teda on ootamas hooldekodu, loobuda vabatahtlikult minu kohustusest tema edaspidise saatuse osas. Olen kasvanud ilma ema ja isata, mind kasvatas emapoolne vanaema, kuna mõlemad vanemad loobusid minu kasvatamisõigustest.
Kas isal on võimalik täna teha sellekohane avaldus, et tema hooldamisasjad ja teda puudutavad probleemid jääksid tema kahe noorema lapse kanda, kellega on koos elatud ja kelle ees on vanemakohustused kantud. See oleks tema soov.
Küsimus on, et kui selline loobumine tema poolt on olemas, kuidas seda vormistada juriidiliselt õigesti, et ei tekiks arusaamatusi tema laste poolt. Kas peaksin isa juurde minema notariga koos?

Lugupidamisega,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse võib oma vanema ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada kohus, kuid kindlasti aitab soovitud kohtulahendi saavutamisele kaasa Teie isa kirjalik selgitus, kus ta kinnitab, et ta ei ole Teie kasvatuses ega ülalpidamises osalenud.

Seni, kuni Teie käest ei ole nõutud isa suhtes ülalpidamiskohustuse täitmist, ei ole Teil vajadust kohtusse ülalpidamiskohustuse puudumise tuvastamiseks pöörduda, kuid kindlasti võiks isa juba praegu koostada eelnimetatud kirjaliku selgituse (koos allkirjaga).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas juht on süüdi, kui sõitis aeglustusrajalt otse edasi kiirendusrajale ja otsa kiirendusrajale välja sõitnud autole?19.02.2020

Tere! Sõpruse pst Mustamäe suunas liikuv auto reastus enne Räägu tn ristmikku paremale aeglustusrajale, võttis hoogu maha ja näitas suunatuld paremale. Räägu tänavast paremale (Mustamäe poole) välja keerata sooviv auto nägi, et aeglustusrajalt tuleb auto, kes soovib pöörata Räägu tn, arvestas, et see tema pööret ei sega ning alustas liikumist kiirendusrajale, mille kaudu reastuda hiljem Sõpruse pst-le. Aeglustusrajal liikunud auto ei keeranud Räägu tänavasse, vaid sõitis otse edasi, autod põrkasid nurkapidi kokku. Kohale tulnud politsei selgitas, et aeglustusrajal liikunud auto andis valemärguande, tal ei olnud õigust sõita aeglustusrajalt otse edasi kiirendusrajale, vaid tal oli kohustus teha parempööre Räägu tänavasse, ning on seetõttu süüdi õnnetuse põhjustamises. Kas selline järeldus on asjakohane ning õnnetuse põhjustas aeglustusrajal sõitnud auto? Tänan.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kirjeldatud olukorrale ei pruugi ühest nö must-valget vastust olla. Räägu t-lt välja pöörav sõidukijuht peab arvestama LM 221 "Anna teed" nõudega, mille kohaselt tuleb teed anda ristuval teel liikuvale juhile. Aeglustusrada on ristuva sõidutee osa ning seega tuleks anda teed ka aeglustusrajal sõitvale, kuid pööret mittesooritavale juhile.

Aeglustusrajal liikuv juht peab lähtuma üldistest ohutusreeglitest, sh arvestama LS § 14 lg-st 2 ja § 16 lg-st 1 tulenevate üldiste ohutusnõuetega, sh kohustusega käituda liikluses tähelepanelikult ja ettevaatlikult viisil, et vältida ohtu ja teistele liiklejatele kahju tekitamist.

Kui tõendeid hinnates saab lugeda tõendatuks, et aeglustusrajal liikunud sõiduk aeglustas ja näitas ka parempöördele asumiseks suunatuld, kuid jätkas sellele vaatamata liikumist otse, võis Räägu tn-l liikunud juht pidada õigustatult ohutuks sõidu alustamist kiirendusrajale. Kõiki asjaolusid arvestava otsuse saab teha siiski üksnes peale kõikide tõendite vahetut uurimist ja oluliste asjaolude analüüsi.