Õigus
Küsimus: Kas tööandjal on õigus keelduda minu puhkusest §69 punkt 7 korral?12.04.2023
Tere,
Andsin täna sisse tööandjale nii lahkumisavalduse kui ka kirjaliku puhkuseavalduse. Tööandja keeldub puhkust andmast. Puhkusegraafikut meil tööl pole ja siiani on kõik käinudki kas avalduse või suulise kokkuleppe teel. Mul on ka 3-aastane laps. Töölepingus kirjas, et töölepinguseaduse §69 kohaselt kohe tööandjat teavitada, mida ma nüüd ka tegin ametliku avaldusena ja 2 nädalat ette. Ma saan aru, et kuna mul alla 7a laps kodus, on mul õigus see puhkus siiski saada. Lisaks on mul ka eelmisest aastast 11p puhkust saamata ja lapsepäevad võtmata. Lisaks on mul töögraafikusse märgitud ka lapse operatsiooni aeg juba aasta algusest peale mida ma pean olema 2 nädalat hoolduslehel. See ka jääb viimaste töönädalate sisse, kuid tööandja väidab, et ma ei tohi ja saa töölt ära olla. Saan aru, et hoolduslehega ehk haiguslehega ta ei saa midagi teha, kuid tahaksin ka oma puhkust saada. Kas tal on õigus siiski mu puhkus tagasi lükata?
Andsin täna sisse tööandjale nii lahkumisavalduse kui ka kirjaliku puhkuseavalduse. Tööandja keeldub puhkust andmast. Puhkusegraafikut meil tööl pole ja siiani on kõik käinudki kas avalduse või suulise kokkuleppe teel. Mul on ka 3-aastane laps. Töölepingus kirjas, et töölepinguseaduse §69 kohaselt kohe tööandjat teavitada, mida ma nüüd ka tegin ametliku avaldusena ja 2 nädalat ette. Ma saan aru, et kuna mul alla 7a laps kodus, on mul õigus see puhkus siiski saada. Lisaks on mul ka eelmisest aastast 11p puhkust saamata ja lapsepäevad võtmata. Lisaks on mul töögraafikusse märgitud ka lapse operatsiooni aeg juba aasta algusest peale mida ma pean olema 2 nädalat hoolduslehel. See ka jääb viimaste töönädalate sisse, kuid tööandja väidab, et ma ei tohi ja saa töölt ära olla. Saan aru, et hoolduslehega ehk haiguslehega ta ei saa midagi teha, kuid tahaksin ka oma puhkust saada. Kas tal on õigus siiski mu puhkus tagasi lükata?
Vastus: Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, tel 640 6000, www.ti.ee
Puhkuste ajakava koostatakse tööandja poolt iga kalendriaasta alguses ja kinnitatakse hiljemalt 31.märtsiks. Kui puhkuste ajakava oli koostamata või kõik puhkused ei olnud ajakavasse märgitud, siis vastavalt töölepingu seaduse (TLS) § 69 lg 3 kohaselt teatab töötaja puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Seega juhul, kui puhkuste ajakava oli koostamata ja töötaja esitas tööandjale avalduse põhipuhkuse kasutamiseks 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, siis on tegemist korrektse avaldusega ning tööandjal ei ole alust jätta puhkust andmata.
Tööandjal on õigus puhkus katkestada või edasi lükata üksnes ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks.
Lisaks, TLS § 69 lg 7 kohaselt on õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal:
1) naisel vahetult enne ja pärast emapuhkust või vahetult pärast vanemapuhkust;
2) mehel vahetult pärast vanemapuhkust või naise emapuhkuse ajal;
3) vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
4) vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;
5) koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.
See tähendab, et kui töötaja kuulub TLS § 69 lg 7 toodud sihtgruppi, on tal õigus põhipuhkust endale sobival ajal nõuda ja tööandjal ei ole õigust sellest keelduda.
Kokkuvõttes, töötaja peab puhkama, et hoida oma tervist. Oma õigust põhipuhkusele tuleb kasutada ja kui tööandja seda ise ei paku, tuleb töötajal puhkust nõuda esitades vastav avaldus, vastasel juhul võib puhkus aeguda ja saamata jääb ka puhkusetasu.
Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.
Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.
Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel tööpäeviti kell 9.00-16.30 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee
Küsimus: Kas saaksin nõuda ühistult temperatuuri tõstmist, et saaks korterisse lasta värsket õhku ja niiskus väheneks?11.04.2023
Tere,
Probleem selline, et korter asub vana ühiselamutüüpi maja 5ndal korrusel. Korteril ei ole loomulikku fresh-air sissevoolu, aga see eest väljatõmbe vent. avad on olemas. Arvatavasti, tuli värske õhk vanade akende vahelt jne. Kuna vanad aknad sai mingi hetk vahetatud (korteris oli meeletult külm) uuemate pakettakende vastu, siis nüüd on värske õhu juurdevool täitsa olematu. Aknaid kinni hoides tõuseb korteris niiskus 70+% peale ja hallitus juba vohab. Korteris on igapäevaselt 18 kraadi (suletud akendega), kui aknad jätte mikrotuulutusele langeb temperatuur 14-15 kraadi peale, aga õhuniiskus langeb normi piiresse, ehk sinna 30-50% vahele, nokk kinni saba lahti olukord. Ühistu radikaid soojemaks teha ei taha, sest see on kallis. Mida mina kui omanik saaksin ühistult nõuda? Kas saan nõuda korteripõhist soojatagastusega sundventilatsiooni paigaldust? Kas saaksin nõuda temperatuuri tõstmist, sest praeguste radikate temperatuuri juures ei ole võimalik tagada korterisse värsket õhku, kuna korter läheb tuulutusel külmaks. Kas on võimalik nõuda lisa elektri- või infrapunaradiaatorite ostu/paigaldust ja osalist elektriarvete kompenseerimist? Kompenseerimise kohta on ka riigikohtu lahend olemas, kunagi lugesin, aga ei suuda seda leida. Äkki oskate Teie sellele lahendile viidata?
Probleem selline, et korter asub vana ühiselamutüüpi maja 5ndal korrusel. Korteril ei ole loomulikku fresh-air sissevoolu, aga see eest väljatõmbe vent. avad on olemas. Arvatavasti, tuli värske õhk vanade akende vahelt jne. Kuna vanad aknad sai mingi hetk vahetatud (korteris oli meeletult külm) uuemate pakettakende vastu, siis nüüd on värske õhu juurdevool täitsa olematu. Aknaid kinni hoides tõuseb korteris niiskus 70+% peale ja hallitus juba vohab. Korteris on igapäevaselt 18 kraadi (suletud akendega), kui aknad jätte mikrotuulutusele langeb temperatuur 14-15 kraadi peale, aga õhuniiskus langeb normi piiresse, ehk sinna 30-50% vahele, nokk kinni saba lahti olukord. Ühistu radikaid soojemaks teha ei taha, sest see on kallis. Mida mina kui omanik saaksin ühistult nõuda? Kas saan nõuda korteripõhist soojatagastusega sundventilatsiooni paigaldust? Kas saaksin nõuda temperatuuri tõstmist, sest praeguste radikate temperatuuri juures ei ole võimalik tagada korterisse värsket õhku, kuna korter läheb tuulutusel külmaks. Kas on võimalik nõuda lisa elektri- või infrapunaradiaatorite ostu/paigaldust ja osalist elektriarvete kompenseerimist? Kompenseerimise kohta on ka riigikohtu lahend olemas, kunagi lugesin, aga ei suuda seda leida. Äkki oskate Teie sellele lahendile viidata?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriühistu kohustus, tagada eelviidatud määruses esitatud nõuded, tuleneb omakorda KrtS § 12 lg-st 1 ja § 34 lg-st 1 ja 2.
Korteriomanik, kelle korteris ei ole tagatud nõutav sisekliima, saab nõude esitada korteriühistuse vastu KrtS § 34 lg 3 alusel, mis ütleb, et isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu.
Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas kohtutäituril on kuidagi võimalik seada autole märkeid, arestida või teha muid toiminguid auto liisingu perioodi ajal?30.03.2023
Tere
Ostan auto kapitalirendiga, auto jääb liisingu perioodiks panga nimele ja mind lisatakse vastutajaks kasutajaks. 5 a pärast peaks auto olema võimalus kirjutada siis minu nimele või siis kirjutan kellegi pereliikme nimele.
Kuid mul on kohustused kohtutäituri ees mis ulatub üle 10 a tagusesse aega. Kohtutäitur pole minule selle aja jooksul saatnud ühtegi märkekirja. Tegemist oli pankrotijuhtumiga.
Kas kohtutäituril on kuidagi võimalik seada antud autole märkeid, arestida või teha muid toiminguid auto liisingu perioodi ajal? Kas ta saab teada minu vastutava kasutaja olemasolust? Märke tegemisel ilmselt pärast liisingu lõppemist pole võimalik autot kellegi teise nimele kirjutada?
Mis on teie kogemus või arvamus antud juhtumiga seoses?
Ostan auto kapitalirendiga, auto jääb liisingu perioodiks panga nimele ja mind lisatakse vastutajaks kasutajaks. 5 a pärast peaks auto olema võimalus kirjutada siis minu nimele või siis kirjutan kellegi pereliikme nimele.
Kuid mul on kohustused kohtutäituri ees mis ulatub üle 10 a tagusesse aega. Kohtutäitur pole minule selle aja jooksul saatnud ühtegi märkekirja. Tegemist oli pankrotijuhtumiga.
Kas kohtutäituril on kuidagi võimalik seada antud autole märkeid, arestida või teha muid toiminguid auto liisingu perioodi ajal? Kas ta saab teada minu vastutava kasutaja olemasolust? Märke tegemisel ilmselt pärast liisingu lõppemist pole võimalik autot kellegi teise nimele kirjutada?
Mis on teie kogemus või arvamus antud juhtumiga seoses?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest arvates. Kui ütlete, et kohustus ulatub 10.a tagusesse aega, tuleks kontrollida, kas nõue pole aegunud.
Täitemenetluses saab arestida ka varalisi õigusi, sh tulevikus tekkivad või ka tingimuslikku nõuet. Minu hinnangul puudutab selline arestimisõigus siiski võlgniku enda nõuet. Kui sõiduki omandab liisinguandjalt kolmas isik, võib selline tehing arestimisalast välja jääda. Samas ei julge välistada, et kohtutäitur ei võiks proovida sel viisil kolmanda isiku omandisse läinud vara tagasi võita e. taotleda tehingu tagasipööramist (TMS § 187 jj). Siiski usun, et sellise katse väärtus kohtutäituri jaoks puudub, kuivõrd tehingu tagasipööramise korral jääks sõiduk ikkagi liisinguandja omandisse, mitte võlgniku omandisse. Seega reaalne kasu kohtutäituril tehingu tagasivõitmisest jääks saamata.
Küsimus: Kas tööandja võib lõpetada lepingu kuna töötaja asus õpingutele ja Tööandja ja Töötaja ei leia tööks mõlemale sobivat aega?30.03.2023
Kas tööandja võib töölepingu lõpetada, kuna töötaja:
Asus õpingutele ja saab tööl käia üle paari nädala ning ei suudeta leida õigeid päevi, mis sobib Tööandjale ja Töötajale mõlemale. Töötaja on tööl osalise tööajaga, summeritud tööaeg.
Mis seaduse punkti alla selline töölepingu lõpetamine läheb?
Asus õpingutele ja saab tööl käia üle paari nädala ning ei suudeta leida õigeid päevi, mis sobib Tööandjale ja Töötajale mõlemale. Töötaja on tööl osalise tööajaga, summeritud tööaeg.
Mis seaduse punkti alla selline töölepingu lõpetamine läheb?
Vastus: Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, tel 640 6000, www.ti.ee
Töötaja põhikohustuseks tema töösuhtes on töö tegemine, mille eest maksab tööandja talle töötasu. Samas, töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 67 lõike 1 kohaselt on töötajal õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses (edaspidi TäKS) ettenähtud tingimustel ja korras. Nimelt, TäKS § 13 lõike 1 kohaselt antakse töötajale tema taotluse ja õppeasutuse teatise alusel tasemeõppes või täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavas täienduskoolituses osalemiseks õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul.
Tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses osalemiseks antud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist kalendripäeva põhist õppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest TLS § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras (TäKS § 13 lõige 3). Puhkuste ajakavasse märkimata õppepuhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kiri) vähemalt neliteist kalendripäeva ette (TäKS § 13 lõige 6).
Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest, kui õppepuhkuse päev või järjestikused õppepuhkuse päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele (TäKS § 14 lõige 1). Lisaks on tööandjal õigus õppepuhkus katkestada või selle andmine edasi lükata TLS § 69 lõikes 5 ettenähtud tingimustel (ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmise eesmärgil). Kui puhkus katkestati või lükati edasi, on töötajal õigus kasutada kasutamata jäänud õppepuhkuse osa tasemekoolituses või täienduskoolituses osalemiseks talle sobival ajal, arvestades käesolevas peatükis kehtestatud piiranguid (TäKS § 14 lõige 2).
Eelnevast nähtub, et tööandjal ei ole võimalik ilma mõjuva põhjuseta keelduda töötajale õppepuhkust andmast. Kui aga osalise tööajaga töötaja, kes on ära kasutanud õppepuhkuse saamise ametlikud võimalused ning soovib edasise õppetöö sobitada ettevõtte summeeritava tööaja töögraafikuga, siis peab ta arvestama sellega, et töögraafiku koostab tööandja, kes võimalusel arvestab töötaja õppimissoovidega, kuid need soovid ei ole tööandjale siduvad. Tööandjal on esikohal ettevõtte majanduslikud huvid ning töö korraldamine ettevõttes lähtuvalt nendest huvidest.
Ehk siis, kui töötaja ei suuda ettevõtte töögraafiku koostamisel tööandjaga kokku leppida talle sobivates õppepäevades, siis peab ta lähtuma tööandja koostatud töögraafikust. Töötaja poolt graafiku mitte jälgimisel on tööandjal õigus (töötajat eelnevalt hoiatades) töötajale tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 88 lõike 1 punkti 3 alusel, töökorralduste rikkumise tõttu. Samas on töötajal alati võimalus taoline töölepingu ülesütlemine vaidlustada, pöördudes vastava nõudeavaldusega töövaidlusorgani poole, nõudes ülesütlemise tühisuse tuvastamist ning TLS § 109 lõikest 1 tulenevat hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Töötaja jaoks jääb alles ka võimalus töölepingu korraliseks ülesütlemiseks TLS § 85 lõike 1 alusel.
Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.
Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.
Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel tööpäeviti kell 9.00-16.30 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee
Küsimus: Millised kohustused ja õigused kehtivad omanikule korstna kasutamisel, mis on korteriomanike eriomandi piires kaasomandis? 29.03.2023
Tere
Ühekordses korterelamus on kuue korteriga eraldi sissekäikudega korterit, kus on kõigil eraldi puudega köetav küttesüsteem ja korsten. Neli korterit on enda küttesüsteemid ümber ehitanud ja üks muutis korstna asukoha.
Millised kohustused ja õigused kehtivad omanikule korstna kasutamisel, mis on korteriomanike eriomandi piires kaasomandis? Valitseme korteriomandit ühiselt.
Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Omanik on kohustatud jälgima eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitama kõiki kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust. Kui omaniku tegevuse/tegevusetuse tõttu on kaasomandis olev kütteseade ja korsten lagunenud, siis kes vastutab ning kannab kulusid.
Ühekordses korterelamus on kuue korteriga eraldi sissekäikudega korterit, kus on kõigil eraldi puudega köetav küttesüsteem ja korsten. Neli korterit on enda küttesüsteemid ümber ehitanud ja üks muutis korstna asukoha.
Millised kohustused ja õigused kehtivad omanikule korstna kasutamisel, mis on korteriomanike eriomandi piires kaasomandis? Valitseme korteriomandit ühiselt.
Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Omanik on kohustatud jälgima eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitama kõiki kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust. Kui omaniku tegevuse/tegevusetuse tõttu on kaasomandis olev kütteseade ja korsten lagunenud, siis kes vastutab ning kannab kulusid.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kaasomandi osa valitsevad korteriomanikud omakorda korteriühistu kaudu, mis on sätestatud korteriomandi ja korteriühistuseaduse paragrahvis 34. Siit tulenevalt kannavad korstna korrrashoiukulud korteriomanikud ühiselt.
Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas võib saada saatuslikuks töö leidmisel juristi/advokaadi erialal, kui kaelal, sõrmedel on nähtavad tätoveeringud?29.03.2023
Tere
On soov asuda õppima õigusteadust ning tekkis küsimus, et kui endal on kehal tätoveeringud mis asuvad nähtavatel kohtadel nagu kael/sõrmed, siis kas see võib saada saatuslikuks tulevikus töö leidmisel juristi/advokaadi erialal?
On soov asuda õppima õigusteadust ning tekkis küsimus, et kui endal on kehal tätoveeringud mis asuvad nähtavatel kohtadel nagu kael/sõrmed, siis kas see võib saada saatuslikuks tulevikus töö leidmisel juristi/advokaadi erialal?
Vastus: Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Küsimus: Mis on mõistlik aeg leppetrahvi määramiseks?24.03.2023
Sain esimese teate leppetrahvi määramisest 7 kuud peale juhtumit. Sündmus toimus detsember 2020. Leppetrahvi nõude sain esmakordselt kätte juuli 2021. VÕS § 159 lg 2 järgi tuleb leppetrahvi teade esitada mõistliku aja jooksul. Parkimislepingu puhul peab mõistlik aeg andma parkimise korraldajale piisava võimaluse selgitada, kes oli parkimislepingu teine pool. Kui pikk see mõistlik aeg on. Ühe tühistatud Ringkonnakohtu otsuse arvates oleks see 6 kuud. Kas selle kohta on tulnud ka uus otsus?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Tänase kohtupraktika kohaselt loetakse leppetrahvinõude jätmine sõiduki esiklaasile kojamehe alla leppetrahvinõude mõistlikuks kättetoimetamise viisiks. parklaoperaator peab tõendama, et leppetrahvinõue jäeti sõiduki esiklaasile kojamehe alla. Sõiduki omanik või juht või vastutav kasutaja peavad tõendama, et esinesid sellised erandlikud asjaolud, mis võisid tingida leppetrahvinõude kaotsimineku saaja tahtest olenemata. Kui selliste erandlike asjaolude esinemist ei tõendata, loetakse leppetrahvinõue kätte toimetatuks mõistlikul ajal ja mõistlikul viisil. Seega üldjuhul puudub vajadus hinnata veel muid tähtaegasid.
Küsimus: Kas KÜ revidendil on õigust näha haldusfirmale esitatud ühistule allhanketeenust teinud ettevõtete arveid?23.03.2023
Tere! KÜ-s on tekkinud kahtlus, et haldusfirma on oma arvetel KÜ jaoks tehtud hooldus- ja remonttööde summadele lisanud omapoolse lisasumma ja mitte väikese. Tegelikult on hooldus- ja remonttööde organiseerimine ja vahendamine üks osa KÜ-ga sõlmitud lepingulisest haldusteenusest ja selle eest KÜ juba maksab haldusfirmale haldusteenuse kokkulepitud tasu. Küsimus: kas KÜ poolt volitatud revidendil või revisjonikomisjonil on juriidilist õigust nõuda näha KÜ jaoks tehtud tööde arveid, mis on esitatud töö teinud firmade poolt KÜ haldusfirmale?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Olukorda reguleerib võlaõigusseaduse § 628 lg 2, mis ütleb, et käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata.
Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Mida ette võtta kui ühistu nõuab minult põhjuseta arve tasumist?23.03.2023
Tere,
kuidas toimida, kui KÜ juhataja lisas kommunaalarvele 100 eurone "minu isikliku prügi väljaveo tasu"?
Isik, kes on KÜ esimees otsustas, et prügimaja ülekoormus on põhjustatud minu korterist, ning lisas mu kommunaalide arvele 100 eurot selle eest. Mingit arvet prügiväljaveo ettevõttelt ta ei ole mulle esitanud ning kuidagi tõestada ta seda ei saa. Mis põhjus on KÜ-l niimoodi tegutseda?
Ning kuidas ma saan sellest nõudest lahti? Sest praegu kajastub see "lisa summa" igakuiselt kommunaalsummade juures.
Suhtlemine KÜ-ga ei toonud resultaati.
Lugupidamisega,
kuidas toimida, kui KÜ juhataja lisas kommunaalarvele 100 eurone "minu isikliku prügi väljaveo tasu"?
Isik, kes on KÜ esimees otsustas, et prügimaja ülekoormus on põhjustatud minu korterist, ning lisas mu kommunaalide arvele 100 eurot selle eest. Mingit arvet prügiväljaveo ettevõttelt ta ei ole mulle esitanud ning kuidagi tõestada ta seda ei saa. Mis põhjus on KÜ-l niimoodi tegutseda?
Ning kuidas ma saan sellest nõudest lahti? Sest praegu kajastub see "lisa summa" igakuiselt kommunaalsummade juures.
Suhtlemine KÜ-ga ei toonud resultaati.
Lugupidamisega,
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Erandiks on olukord, kui korteriomanik on ladustanud korteriühistu loata olmejäätmetesse või nende kõrvale teist liiki jäätmeid, ning ühistu on selle eest pidanud kandma majanduskavas etteplaneerimata kulusid. Sellisel peab korteriühistu tõendama nii jäätmete äraveoga seotud kulusid, ning vaidluse korral ka seda, et jäätmed tõi korteriomanik, kellelt ühistu kantud kulude hüvitamist nõuab.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit
Küsimus: Kas see on õige kui KÜ tasus rõdude klaasimise eest ja nüüd annab mitu kuud rõduomanikele oma osa tasumiseks?16.03.2023
Tere! Majas otsustati, et rõdude klaasimise eest tasuvad rõdude omanikud. KÜ tasus ehitajale arve ja esitas arve rõdude omanikele. Tasumise aeg 6 kuud. Nüüd üks ilma rõduta korteriomanik on tige, et miks kasutati tema raha rõduklaaside eest tasumiseks. Et see on laenu andmine. Minu arvates on see vahendusteenus. Minu arvates KÜ talitas õigest.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades, Andry Krass
Eesti Omanike Keskliit