Õigus
Küsimus: Kas tööandja saab lõpetada töölepingu katseajal ilma põhjendamata?02.11.2012
Tööandja otsustas tellimuste vähenemise tõttu katseajal lõpetada töösuhte kahe töötajaga pärast 2 kuud töötamist. Kummalegi töötajale pole tööandja teinud ühtegi hoiatust ega kirjalikku märkust. Üks töötaja nõustus poolte kokkuleppega. Temale kirjutas tööandja lepingu lõpetamise aluseks §76. Teine töötaja nõudis katseaja ebarahuldavate tulemuste alusel lõpetamist lootuses saada ka põhjendused teada. Põhjendusi ei esitatud. Töölepingu lõpetamine sõnastati: Tööleping lõpetada Eesti Vabariigi Töölepingu seaduse §88 alusel katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu. Nagu näete, on tegemist täiesti valede paragrahvidega, lohakalt vormistatud dokumentidega. Töötajad kaaluvad lepingu lõpetamise vaidlustamist ja hüvitise nõudmist. Kas Teie hinnangul on selleks alust? Ette tänades vastuse eest.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Arvasin, et olen oma 17-aastase personalitöö ja mitmekümne töövaidluse jooksul enam-vähem kõike näinud või teiste kogemustest kuulnud, aga paistab, et inimeste "leidlikkuse" piirid on kaugelt avaramad... Teie esitatud andmete põhjal näen selget töövaidluse kohta, mille tagajärgede pärast on tööandjal rohkem põhjust muretsemiseks.
Nii õigluse kui õiguse võitu soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Ema laskis seada korterile hüpoteegi, et tütar saaks laenuga omale korteri osta, nüüd on tütar juba oma korteri müünud, kuidas ema saaks hüpoteegi kustutada?02.11.2012
Tere!
Minu ema oli minu õele ehk siis oma tütrele käendajaks, et mu õde saaks oma perele korteri osta. Õde rääkis, et ema korter jääb hüpoteegi alla 1 aastaks, siis läheb hüpoteek nende korterile üle. Asi hakkas mind huvitama kui peale 6 aasta möödumist on korter ikka veel pandis. Lugesin müügi- ja hüpoteegi koormamise lepingu läbi ja seal ei ole ühtegi märget, kui kaua ema oma korteri pantinud on. Samuti ei leidnud ma sealt ühtegi viidet, et ema käendaks oma korteriga ainult seda laenu.
Vahepeal on õde abiellunud, oma ostetud korteri koos abikaasaga maha müünud. Uut korterit ei ole nad ostnud, üürivad korterit. Korteri müügist kuulsime alles siis, kui sellest oli juba pool aastat möödas.
Mida peaks ema nüüd tegema/kuhu pöörduma, et saaks lepingusse panna kirja punktid, et see hüpoteek ei laieneks näiteks õe/õemehe järgmistele laenudele, kas panka või notarisse? Kes otsustab, millal hüpoteek maha võetakse? Pank ju ei taha üldse nendel teemadel infot anda. Ema oli lihtsalt heauskne pantija, talle ei räägitud notaris kõike täpselt ära, ta ei oleks kunagi nõus olnud oma korterit nii kauaks panti panema.
Minu ema oli minu õele ehk siis oma tütrele käendajaks, et mu õde saaks oma perele korteri osta. Õde rääkis, et ema korter jääb hüpoteegi alla 1 aastaks, siis läheb hüpoteek nende korterile üle. Asi hakkas mind huvitama kui peale 6 aasta möödumist on korter ikka veel pandis. Lugesin müügi- ja hüpoteegi koormamise lepingu läbi ja seal ei ole ühtegi märget, kui kaua ema oma korteri pantinud on. Samuti ei leidnud ma sealt ühtegi viidet, et ema käendaks oma korteriga ainult seda laenu.
Vahepeal on õde abiellunud, oma ostetud korteri koos abikaasaga maha müünud. Uut korterit ei ole nad ostnud, üürivad korterit. Korteri müügist kuulsime alles siis, kui sellest oli juba pool aastat möödas.
Mida peaks ema nüüd tegema/kuhu pöörduma, et saaks lepingusse panna kirja punktid, et see hüpoteek ei laieneks näiteks õe/õemehe järgmistele laenudele, kas panka või notarisse? Kes otsustab, millal hüpoteek maha võetakse? Pank ju ei taha üldse nendel teemadel infot anda. Ema oli lihtsalt heauskne pantija, talle ei räägitud notaris kõike täpselt ära, ta ei oleks kunagi nõus olnud oma korterit nii kauaks panti panema.
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas teine isik saab liisinguvõtjaga kokkuleppel auto lõpuks välja osta?02.11.2012
Tere
Sai sõbra nimele ostetud auto, kuna endal puudus võimalus. Sõber võttis selle oma liisingusse. Esimene makse oli 40 000 krooni, siis liisingu tavakuumaksed ja nüüd jaanuaris on viimane liisingumakse ning veebruar 2013a tuleb maksta viimane makse 40 000 krooni ehk nüüd eurodes umbes 2600 eurot.
Liisingumakseid aga ei teinud sõber, vaid mina enda firmalt (soetasin vahepeal firma, kuna sõbral on läinud halvasti, tema kinnisvara on arestitud kuid auto eest on makstud ilusti ja sel keelumärge puudub). Nüüd küsimus, ma sooviksin selle auto siiski endale saada, kuna olen seda 3 aastat maksnud. Kas ta saab pangas nö loobuda, et selle väljaostu lõppsumma tasub keegi teine, saab ta selleks volitada mind? Kardan, et kui tema maksab viimase makse, siis autole pannakse arest peale. Kohustuslik makse on see 2600 eurot, siis on nagu auto nn päris sinu oma.
tänan
Sai sõbra nimele ostetud auto, kuna endal puudus võimalus. Sõber võttis selle oma liisingusse. Esimene makse oli 40 000 krooni, siis liisingu tavakuumaksed ja nüüd jaanuaris on viimane liisingumakse ning veebruar 2013a tuleb maksta viimane makse 40 000 krooni ehk nüüd eurodes umbes 2600 eurot.
Liisingumakseid aga ei teinud sõber, vaid mina enda firmalt (soetasin vahepeal firma, kuna sõbral on läinud halvasti, tema kinnisvara on arestitud kuid auto eest on makstud ilusti ja sel keelumärge puudub). Nüüd küsimus, ma sooviksin selle auto siiski endale saada, kuna olen seda 3 aastat maksnud. Kas ta saab pangas nö loobuda, et selle väljaostu lõppsumma tasub keegi teine, saab ta selleks volitada mind? Kardan, et kui tema maksab viimase makse, siis autole pannakse arest peale. Kohustuslik makse on see 2600 eurot, siis on nagu auto nn päris sinu oma.
tänan
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kui puhkuse aja sisse jäävad jõulud ja aastavahetus, millal siis tööle pean minema?02.11.2012
Minu puhkus algab 17.12.2012 ja on 14 kalendripäeva. Vahele tulevad jõulud ja uus aasta. Millasl siis tööle peab minema?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Pühad ei lähe puhkusearvestuse sisse, seega Teie esitatud andmete põhjal on peale puhkust esimene tööpäev 04. jaanuar 2013.a.
Nauditavat puhkust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kuidas saab korteriühistu sundkorras müüa võlglase korteri kui sellele seatud hüpoteek on korteri väärtusest suurem ja keegi ei soovi osta, samas võlg aina kasvab?02.11.2012
Korteriühistu üldkoosolekul otsustati nõuda viimase abinõuna ühe pikaajalise võlglase korteri võõrandamist. Kuna korteriomanik vabatahtlikult seda nõus tegema ei olnud, siis pöördusime kohtu poole, kes otsustas korteri sundvõõrandada. Sundvõõrandamise käigus selgus, et korterile on seatud hüpoteek, mis on suurem kui korteri väärtus, mis omakorda tekitas olukorra, kus keegi ei ole nõus korterit ostma. Samas korteriomanik ise kasvatab võlga edasi ning selle võrra peavad rohkem maksma teised korteriomanikud. Mida peaksime patiseisust väljatulekuks ette võtma?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tulenevalt eeltoodust on korteriomanikel õigus nõuda korteril lasuva hüpoteegi kustutamist, kuna see teeb võimatuks kaasomandi eseme tavapärase majandamise tagamiseks vajaliku otsuse täitmise. Juhul kui korteriomanik või hüpoteegipidaja ei ole nõus hüpoteeki kustutama, siis olukorras, kus on olemas kehtiv kohtuotsus korteri võõrandamiseks, saate Te pöörduda hüpoteegi tühistamise taotlusega kohtutäituri poole, kellel on täitemenetluse seaduse paragrahv 104 lg 2 alusel õigus hüpoteek kustutada. Lõpetuseks pean vajalikuks selgitada, et korteriomanike vastastikused õigused ja kohustused (vt KOS par 11) tekivad alates korteriomandite moodustamisest ehk siis nende õigus ei saa olla ajaliselt hilisem kui korterile seatud hüpoteek.
Edu soovides,
Andry Krass
Õigusteaduse magister
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Minu kinnistult soovitakse läbi viia telekommunikatsiooniliini, kas ma pean sellega nõustuma?01.11.2012
Firma kavatseb teostada telekommunikatsioonirajatise läbiviimist ehk ehitustöid minu kinnistu kaudu. Nad küsivad minu nõusolekut, et ma lubaksin oma maatükki kasutada nende tööde teostamiseks. Kas mul on õigus keelduda ning millised õigused ja kohustused firmal on, mis teostab antud töid?
Tänan,
Tänan,
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas võin nõuda endiselt elukaaslaselt poolt laenumakset koos võetud korterilaenu maksmiseks?01.11.2012
Sai koos endise elukaaslasega võetud kodulaen, kus mina olen laenu põhitaotleja ja endine elukaaslane kaastaotleja. Kodulaenu eest sai ostetud korter, mis on meie mõlema nimel. Alates september 2010 me enam koos ei ela ja alates sellest ajast pean mina üksi maksma laenumakseid. Kas mul on õigust endise elukaaslase käest nõuda igakuisest laenumaksest poolt summat, mis mina olen pidanud üksi maksma? Intressi summade pealt tagasi makstavat tulumaksu on ta küll nõus endale jätma, kuigi ta ise ei maksa laenu.
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Kui ta küsib tagasi intressi summalt arvestatavat tulumaksu, siis võiks arvata, et ta siiski on tasunud midagi, sest tulumaksu tagasi saamiseks väljastab pank tõendi, kust nähtub, kui palju ta on maksnud ja milline on intressiosa. Sellist tõendit ei väljastata, kui midagi makstud ei ole.
Küsimus: Kas turvavööta sõidu eest selline paragrahvide erinevus kiirmenetluses on vaidlustatav?01.11.2012
Tehti turvavööta sõidu eest kiirmenetluse otsus. Sõitsin autos üksinda. Hiljem uurides jäi aga silma § erinevus.
Väärteo kirjelduses on: rikkus LS §33 lg3 kvalifikatsioon LS §239 lg1 p1. Karistus määrati aga LS §239 lg1 p2 alusel. Olin ju sõidukijuht, mitte sõitja. Kas on õiguspärane selline paragrahvi erinevus kvalifikatsiooni ja karistuse määramise vahel? Kas peaksin kaaluma otsuse vaidlustamist, kuna ma ei saa olla ju sõidukijuht ja sõitja üheaegselt?
LS § 239. Turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmine
(1) Turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest: 1) sõidukijuhi poolt; 2) sõitja poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 sätestatud teo eest, kui isikut on varem karistatud sellise teo eest, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
Väärteo kirjelduses on: rikkus LS §33 lg3 kvalifikatsioon LS §239 lg1 p1. Karistus määrati aga LS §239 lg1 p2 alusel. Olin ju sõidukijuht, mitte sõitja. Kas on õiguspärane selline paragrahvi erinevus kvalifikatsiooni ja karistuse määramise vahel? Kas peaksin kaaluma otsuse vaidlustamist, kuna ma ei saa olla ju sõidukijuht ja sõitja üheaegselt?
LS § 239. Turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmine
(1) Turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest: 1) sõidukijuhi poolt; 2) sõitja poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 sätestatud teo eest, kui isikut on varem karistatud sellise teo eest, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas töölepingus võib olla punkt, et katseajal on töötasuks kindel summa ja üldsõnaliselt "pärast katseaega töötasu suureneb"?01.11.2012
Kas on lubatud töölepingus selline punkt, et katseajal on määratud kindel töötasu ning siis on kirjutatud, et katseaja lõppedes töötasu suureneb, kuid seda kui palju tõuseb või millest see oleneb, öeldud pole? Ning kui katseaeg on läbi, kas tööandja on kohustatud palka tõstma ning mille alusel peaks palga tõus tulema kui summat algselt määratud polnud?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Põhimõtteliselt ei ole selles minu hinnangul midagi keelatut. Kui tööandja peale katseaega töötasu kasvõi 1 eurosendi võrra tõstab, siis on ta oma lepingujärgse kohustuse täitnud.
Mina isiklikult ei lükkaks probleemi 4-ks kuuks edasi vaid esitaks Teie küsimused enne lepingu allkirjastamist tööandjale. Teiselt poolt on see aga igaühe isiklik otsus, kui oluline on temale kasvõi 4 kuud tööd ebamäärase perspektiiviga.
Enda jaoks parimat otsust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas võin puhkepäevadel töötada teises firmas?01.11.2012
Tere!
Soovin teada kas võin oma põhitöökoha kõrvalt puhkepäevade ajal töötada samaaegselt teises firmas? Kas arvestatakse siis teises firmas töötatud palgast samuti maha töötuskindlustus ja tulumaks või arvestatakse igalt väljateenitud summalt ainult tulumaks.
Tööd ei kuulu ühte kategooriasse.
Tänan vastuse eest!
Soovin teada kas võin oma põhitöökoha kõrvalt puhkepäevade ajal töötada samaaegselt teises firmas? Kas arvestatakse siis teises firmas töötatud palgast samuti maha töötuskindlustus ja tulumaks või arvestatakse igalt väljateenitud summalt ainult tulumaks.
Tööd ei kuulu ühte kategooriasse.
Tänan vastuse eest!
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepingu seadus määrab inimese tervise kaitseks täistööaja normi 40 tundi nädalas, mida võib ületada ainult erandjuhtudel (ületunnitöö). Seda peaks inimene ise jälgima ja teist tööandjat teavitama, mis koormusega ta teises kohas töötab, et tööandja ei paneks temale peale koormust, mis ületab kokku 40 tundi nädalas. Samas ei ole töötajale ette nähtud sanktsioone, kui ta oma teist töökohta ja sealset koormust tööandja eest varjab. Seega ei tohiks midagi juhtuda seni, kuni töötaja iseenda peale kaebama ei lähe.
Kui töö iseloom teises kohas võimaldaks sõlmida võlaõiguslikku lepingut (nt. käsundusleping või töövõtuleping), siis see oleks kõige korrektsem lahendus, sest võlaõigusliku lepingu korral puudub tööaja arvestamise kohustus.
Maksud arvestatakse ikka mõlemas töökohas täies mahus, lisaks maksavad mõlemad tööandjad sotsiaalmaksu Teie töötasu pealt. Nii enda maksukoormust kui kogu tööandja kulu saab vaadata siit: http://www.metiabi.eu/index.php/kasulikud-lingid , valides sealt lingi "Palgakalkulaator".
Inimväärset sissetulekut ühe töökoha pealt kõigile soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu