Õigus

Kuidas saada lahti Natura hoiualast ja sellega kaasnevatest kitsendustest oma kinnistul?

Konkreetne objekt on saadud pärandvarana ning seal mingid piirangud olid juba pärandi avanemise ajal. Asi venis mõne aasta kaasomandi tõttu ning sel ajal keskkonnaametiga ei tegelenud.

Esiteks omanikule pakutud "hüved" nagu maamaksu vähendamine 50% ja võimalus mingeid töötu abiraha sarnaseid (mis see 60 eurot hektari kohta muud on) toetusi taotleda minu kui omaniku hinnangul ilmselgelt ei kompenseeri metsa mittemajandamisest saamata jäävat tulu. Nimetatud toetusi ei ole taotlenud ega taotle ka tulevikus.

Teiseks ei ole minu arvates mõistlik iga liigutuse pärast keskkonnaametisse kooskõlastust taotlema jooksta - ja see probleem on paraku palju laiem, sest kuigi hoiuala kitsendused kehtivad ainult ühel katastriüksusel ehk osal kinnistust, siis paljud tegevused, näiteks metsamajanduskava kinnitamine käivad ju ikkagi terve kinnistu kohta. Samuti on kinnistusraamatusse tekkinud ostueesõiguse märge riigi kasuks - jällegi kogu kinnistu kohta, mis pole mu arvates mitte mingil juhul mõistlik.

Kõige krooniks ei ole keskkonnaamet suutnud siiani mulle öelda, millist objekti konkreetselt sellel katastriüksusel kaitstakse - tegu on sookaitsealaga ja naabruses on tõepoolest mõnikümmend hektarit parajat rabamännikut, aga kõnealune objekt on kõrgemal pinnasel ning täiesti tavaline männik, milletaolisi on Eestis tuhandeid hektareid.

Kuidas kirjeldatud kitsendustest vabaneda?

Tere!

Palun seaduse tõlgendust probleemile, kui on korterelamus 12 korterit, 1/12 kaasomandis, elamul on kolm korstent ning kunagise projekti kohaselt kasutab nö neli korterit ühte ja sama korstent oma kütteseadmete suitsu juhtimiseks. Kui tuleb teemaks korstnate renoveerimine ja nüüdseks leidub korterelamus kortereid, kes tahkekütusel kütteseadmeid ei kasuta, vaid kütavad oma korterit nt elektriga, kuidas lähtuda renoveerimise kulude jaotamisest või nn ettekirjutuse tegemisest? Kas kaasomandis olevat asja alati majandatakse ühiselt ja vastutus on samuti ühine, olenemata kasutamisest?

Teine küsimus, kui on kolme 1/3 kaasomandiga korterelamu, kus teemaks korstna otsa renoveerimine, kuigi seda korstent kasutab vaid üks kaasomanik, kas tal on õigus teistelt kaasomanikelt kulutuste hüvitamist nõuda?

Tere.
1. Kuidas tehakse kindlaks korterisiseste veetorude-malmradiaatorite vahetuse vajadust, kuna renoveerimistööd pole sellega tehtud 50 aastat?
2. Viimase 20 aasta jooksul on eluruumis juhtunud mitmed veeavariid lõhkenud torude tõttu ning seeläbi tekkinud kahju pole majavaldaja korteriomanikule hüvitanud. Valitseja on sama isik, kuigi elamukooperatiiv (EK) muudeti vahepeal korteriühistuks (KÜ). Kas praegune KÜ võib olla endise EK õigusjärglane? Kas pretensiooni esitamisel oleks õige arvestada ka ammust kahju (vaatamata sellele, kas asja aegumine, 3 või 10a. möödudes, on katkenud või mitte)?
3. KÜ üldkoosolekul võeti vastu küttesüsteemi vahetuse otsus 5a. tagasi, kuid töödega pole alustatud. Kahjustatud eluruumis ei olnud mõistlik elada ega remonti teha seoses uue kahju riskiga. Valitseja süüdistab veekahjudes naabreid, mitte oma tegevusetust ja kasutab remondifondi mitteprioriteetselt. Kas remondiootel teises korteris elamine on õigustatud? Mis määral saab nõuda kohtu kaudu KÜ käest üüritud korteri kulu (nt mitte suurem, kui kahjustatud korteri maksed ja piiratud aja eest vm)?
Lugupidamisega, korteriomanik

Kas osaühing võib osta prillid hambaarstile. Osaühingus on 10 hambaarsti aga ainult ühele osteti (omaniku ema). Kas teistel prillikandjatel hambaarstidel on ka selleks õigus või kehtib ainult see soodustus kuvariga töötajatele? Kas see läheb kuidagi ka maksu alla?

Tere,
Sain esmase juhiloa 29.07.09 , mis kehtis 29.07.11. 2011. aasta juunikuu lõpus pikendasin esmast juhiluba. 2011. aasta juulikuus läksin ARK-i juhiloale järgi, aga kuna mul ei olnud vana luba kaasas, siis klienditeenindaja ei saanud mulle uut luba väljastada. Seoses õnnetusega on 2011.a. kuni käesoleva ajani olnud minu elu üks raskemaid aegu. Mul on tulnud läbi käia pikk kohtutee kindlustusega, kuna vastasel korral oleksin oma kodust ilma jäänud. Nagu teada, kaasnevad kohtuga ka suured rahalised kulutused. Praeguseks on protsess lõppemas minu kasuks. Seoses kohtukuludega ei tulnud ka auto ostmisest midagi välja. Närvipinge ja tervise halvenemisega ei olnud ka meeles ARK-s ootavad load, mille eest oli riigilõiv tasutud. Nüüd siis kui elu hakkas jälle oma rütmi tagasi saama, mõtlesin, et toon load välja ja lähen lõppastmekoolitusele. Nüüd selgus, et kuna load on ARK-s sees olnud üle aasta, siis tuleb seoses kehtiva liiklusseadusega teha mul uuesti teooria- ja sõidueksamid. See nõuab jälle rahalist väljaminekut. Oleksin seda teadnud, et selline seadus kehtib, siis muidugi oleksin need load varem välja toonud. Kas näete mingit võimalust, et mul ei tuleks sooritada uusi eksameid lubade taotlemiseks? Enne esmase juhiloa vahetamist olen sõitnud autoga kaks aastat.
Tänan kui olete nõus minu küsimusele vastama!
Parimat!

Tere!
Augusti lõpus koostas patrullpolitsei minule väärteoprotokolli turvavööta sõitmise eest ja öeldi, et otsuse saan kätte liikluspolitseist kuu aja pärast. Kuna politseinikud ei tahtnud minu seletusi kuulata, otsustain teha antud asjas vastulause liikluspolitseis. Liikluspolitseis öeldi mulle, et antud protokoll on saadetud tagasi patrullpolitseile, sest on koostatud nende poolt vigadega. Käesoleva ajani ei ole antud protokoll liikluspolitseisse laekunud s.o. üle kahe kuu.
Millise aja möödudes tuleb väärteoasjas võtta vastu otsus, millal ja kuidas ma saan esitada omapoolse vastulause, kes peab teatama minule vastuvõetud otsusest, millisest ajast hakkab kehtima edasikabamise tähtaeg, millal oleks pidanud protokoll laekuma otsuse tegijale?
Lugupidamisega

Tere,

Mind võeti tööle tähtajalise töölepinguga, kus oli kirjas, et minu töösuhe kestab kuni asendatava lapsehoolduspuhkuselt tööle naasmiseni. Töölepingu kehtimise ajal jäin ise lapseootele ning läksin rasedus- ja sünnituspuhkusele enne kui asendatav tööle naasis. Siit minu küsimus, et kas minu tähtajaline tööleping lõppes asendatava tööle naasmise päeval või kehtib see edasi?

Tere,
Kas ühistu sihtkapitali (hooldustasu) osamakse määra muutmiseks piisab üldkoosoleku lihtenamuse otsusest või on vajalik kõigi omanike kokkulepe? Kas korteriomanike osamaksetest kogutud sihtkapitali kasutamine näiteks renoveerimiseks üldkoosoleku enamuse otsuse alusel on seaduslik kui samas puudub ka majandustegevuskava?

Töötan graafiku alusel. Tahaksin teada, kas tööandja on kohustatud tagama töö normtundide piires? Näiteks novembris on normtunde 176, aga mul on graafikus töötunde ainult 145. Kas see on õige?

Tere,
Palun selgitage, kas vanainimese hooldamiskohustused laienevad lastelastele automaatselt, kui vanainimesel pole ühtegi elus last? Millistel tingimustel on sotsiaalosakond kohustatud vanainimese eest hoolekandmist korraldama?

Ette tänades!