Asjaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas saaks kontrollida, kas osadel korteritel on õigus kindlatele parkimiskohtadele?02.02.2016

Mulle kuulub korter korterelamus. Korterelamus on parkimiskohad tähistatud korteri numbritega. Samas kahjuks kõigile korteritele parkimiskohti ei jätku. Kui oleksid kohad vaba kasutusega, oleks ruumi parkimiseks piisavalt. Korterelamus ei ole ühistut moodustatud.
Uurides olukorda, selgus, et väidetavalt on numbritega tähistatud korteritel parkimiskohale õigus notariaalse ostu-müügilepingu alusel. Samas keegi oma lepingut nõus näitama ei ole. Kinnistusraamatu väljavõttes on kõikidel korteritel sarnased andmed ja viide ühele ja samale kasutuskorra kokkuleppele. Minu käes olevas kasutuskorra kokkuleppes on kirjas, et parkimiskohad on ühiskasutuses. Arvatavasti on mõned omanikud oma parkimiskohad iseseisvalt tähistanud, ilma õigusliku aluseta.
Või kas saab olla nii, et sama maja korteritel on notariaalsed lepingud ja sama nimega kasutuskorra kokkulepped erineva sisuga? Kas seda on võimalik kuidagi kontrollida?
Mida võiks ette võtta, et kasutuskorra kokkulepet täidetaks ning parkimiskohtadelt omavoliliselt paigaldatud numbrid eemaldatakse.

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Korteriomandi omanikule võib samaaegselt kuuluda nii korter (või muu otstarbega ruum) ja mingi mõtteline osa ka ülejäänud ehitisest ja selle alusest maatükist. Kas korteriomandi koosseisu kuulub ka näiteks mõni keldris asuv ruum või majas asuv parkimiskoht, selle kohta saab teavet samuti kinnistusraamatust.

Kui parkimisalad pole notariaalselt kinnitatud kasutuskorraga kehtestatud või parkimiskohtade korteriomanikele kuuluvus kinnistusraamatusse kantud, siis ei saa keegi juriidiliselt korteriomanikku ühisomandi kasutamisel takistada.

Korteriomanikul on õigus taotleda asjaõigusseaduse ja korteriomandiseaduse sätetele tuginedes parkimiskorra kindlaksmääramist. Parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. See ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena, mis eeldab häälteenamuse alusel tehtud otsust. Parkimiskohtade kindlaksmääramise kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb saavutada kõigi korteriomanike konsensus.

Kui mõni kinnisasja omanik keeldub kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe sõlmimisest, võib iga kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses asjaõigusseaduse § 72 lg 5 esimese lause kohaselt, mis sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kohtusse võib pöörduda ka juhul kui korteriomanike kokkuleppel kehtib ebaõiglane parkla kasutuskord, mis ei arvesta kõigi korteriomanike huvidega või otseselt rikub nende õigusi. Sellisel juhul asendab kohtuotsus senise korteriomanike kokkuleppe.

Selleks, et kinnistusraamatusse parkimiskohtade jaotus kanda, on vajalik 100% korteriomanike notariaalne nõusolek. Lihtkirjaliku kokkuleppe alusel on parkimiskohti võimalik siduda mitte korteritega, vaid kindlate isikute või autoomanikega. Tuleb siiski meeles pidada, et selline kokkulepe ei laiene korteriomaniku õigusjärglasele.

Eeltoodule tuginedes on iseenesest võimalik, et parkimiskoht kuulub korteriomandi juurde ning on seetõttu korteriomaniku ainuomandis, sellisel juhul peaks see olema nähtav kinnistusraamatust. Juhul kui parkimiskohad on ühiskasutuses, on korteriomanikel võimalik kokku leppida nende kasutamises, nt võib olla, et korteriomanike vahel on sõlmitud kokkulepe parkimiskohtade kasutamises. Lisaks on võimalik korteriomanikel leppida kokku notariaalses kasutuskorras, ent sellisel juhul on vajalik kõikide korteriomanike nõusolek. Lisaks on Teil võimalus pöörduda kohtusse kasutuskorra kindlaksmääramiseks, ent enne seda peaksite kindlasti kinnistusraamatust järgi kontrollima ega parkimiskoht ei kuulu korteriomanikule.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kes vastutab kahe kinnistu piiri valesti mõõtmise eest?02.02.2016

Tere
Meie maa koos piirneva aiaga mõõdeti 1996 aastal. Aiapostid pidid olema piiritähised naabritevahelisel maal. Nii meie, kui naabrite maa mõõdistas sama firma. Eelmise aasta kevadel selgus, et osa meie kõrvalhoonest, kuurist ja saunast on naabri maal. Tegime kirja maa-ameti kontrollmõõdistamise oskonnale ja selgus tõsiasi, et meie hooned on naabri maal, kuigi aed on olnud naabrite vahel juba üle 50 aasta. Hooned on veel vanemad. Naaber nõuab valesti mõõdetud maad meie põllumaalt tüki endale. Kontrollmõõdistamise kirjast selgub, et 2002. aastal tehtud ortofoto näitab, et aed oli olemas. Maamõõtja oli ühe poole aiapostid piirimärgiks pannud, teise poole ei, vaid tõmmanud sirge joone. Naabrite maa mõõdeti 2005 aastal ja keegi ei öelnud meile, et meie hooned on otsapidi naabri maal. Kuidas on võimalik, et maad mõõtnud firma ei vastuta nüüd mitte millegi eest ja naabrid peavad praaki teinud firma pärast kohtusse minema ja raha raiskama.

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

MaaKatS § 16 lg 2 kohaselt vastutab katastrimõõdistamisi teostav vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik tema poolt teostatud mõõdistamise ning koostatud katastriüksuse moodustamise toimiku õiguse ja seaduslikkuse eest. Sellest tulenevalt peab maakorraldustööde tegevuslitsentsi omav isik tagama, et tema poolt teostatud maamõõdistamine on teostatud järgides kehtivaid õigusakte ning katastriüksuse moodustamise toimik on koostatud kooskõlas õigusaktides sätestatud tingimustega.

Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korra § 15 lg 5 kohaselt vastutab maamõõtja katastriüksuse plaanil esitatud andmete ja situatsiooni tegelikkusele vastavuse eest.

Seega võiks antud juhul maamõõtja vastutus kõne alla tulla küll. Teie ja maamõõtja vahel oli sõlmitud võlaõiguslik käsundusleping (vastavalt VÕS § 619 jj). Võlaõigusseaduse § 115 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

VÕS § 620 sätestab käsundisaaja hoolsusstandardi, mille teise lõike kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning hoidma ära kahju tekkimise käsundiandja varale.

Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Seega saab antud paragrahvi järgi kontrollida, kas tegu oli kohustuste rikkumisega käsundisaaja poolt.

Antud juhul võiks olla tegu käsundisaaja hoolsuskohustuse rikkumisega. Käsundisaaja vastutab VÕS § 103 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Seega nõude esitamisel oleks vajalik tõendada kahju (st milles kahju seisnes ja põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel), käsundisaaja kohustuse rikkumine ning asjaolu, et käsundisaaja vastutab kohustuse rikkumise eest, st kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

Ent kui tuginete kahjuna üksnes kohtukuludele, siis ei ole käesolevaks hetkeks kahju tekkinud ning selline kahju ei pruugi olla põhjuslikus seoses kohustuse rikkumisega, kuna naabrid ei pea antud asja lahendamiseks kohtusse pöörduma, võimalik lahendada ka kokkuleppel. Seega võib osutuda probleemiks kas kahju on tekkinud ja kas selline kahju tekkis just maamõõtja kohustuse rikkumise tulemusel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas müüa kaasomandis olevat korterit, kui teine kaasomanik seda ei taha?27.01.2016

Saime õega pärandina 1-toalise korteri. Mina soovin oma kaasomandi lõpetamist (kaasomand on pooleks). Kokkulepetele me ei jõua, et õde ostaks minu osa välja või müüksime korteri ühiselt ja jagaksime saadud tulu võrdselt. Kui annan asja kohtusse, siis milline on hagi esitamise riigilõiv? 1/10 korteri turuväärtusest või minu osa turuväärtusest?
Ka piirab ta minu ligipääsu kaasomandile vahetades korteri lukud ja nüüd alustas nõudega (nädal tagasi), et ma pean hüvitama talle 50% korteri kommunaalkuludest (vesi, elekter jms) (pole pärandi vastuvõtmisest saadik seal korteris kordagi käinud) ja korteri remondi kuludest enne kui saan korterisse sisse (mille tšekke ja arveid tal ei ole ja korter renoveeriti enne pärandi teket, ka on korteril peal hüpoteek (õe laen)). Ka on tema nõue absurdselt suur (34 m2 korteri remont 25000 eurot!) Kas olen kohustatud talle hüvitama midagi?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui Teil ei õnnestu kaasomanikuga kaasomandi jagamises kokkuleppele jõuda, siis on tõesti ainsaks võimaluseks kohtusse pöördumine. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Eeltoodud paragrahvist tulenevalt peab hageja hagiavalduses ka taotletava kaasomandi lõpetamise viisi osas seisukoha võtma, st kas taotleb kaasomandi lõpetamist viisil, et anda asi ühele kaasomanikule, pannes talle kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja tema osa rahas või müüa asi ning saadud raha jagada kaasomanike vahel võrdselt.

Kaasomandi lõpetamise hagi näol on tegemist mittevaralise nõudega, mille hind tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1 kohaselt on 3500 eurot, millelt hagejal tuleb riigilõivu vastavalt riigilõivuseadusele tasuda 300 eurot, korteri turuväärtust kaasomandi lõpetamise nõude puhul arvesse ei võeta.

AÕS § 72 lg 3 kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutamist. Sama paragrahvi viienda lõike kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega ei tohi kaasomanik takistada teisel kaasomanikul asja kasutamist.

Kulutuste osas sätestab AÕS § 75, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega on iseenesest põhjendatud Teie õe nõue kommunaalkulude pooles ulatuses tasumiseks. Kuid arvestades, et tema sai antud korterit kasutada, siis võiks Teil olla tema vastu nõue AÕS § 71 lg 2 alusel, st antud sätte alusel saab üks kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult tema osale vastava vilja välja andmist või kasutuseelise hüvitamist. Antud juhul oleks tegemist siis kasutuseelisega, mille määramisel tuleks lähtuda ruumide kasutamisest saadavast üüritasust.

AÕS § 72 lõikest 4 tulenevalt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Seega saaks Teie õde kui kaasomanik, nõuda Teilt asja säilitamiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Kõikide Teie õe poolt esitatud nõuete puhul on Teil kohtuväliselt võimalus keelduda kulutuste hüvitamisest. Kohtusse pöördumise korral peab Teie õde kulutuste kandmist tõendama, remonttööde osas ka seda, et tegemist on asja säilitamiseks vajalike kulutustega. Kui tegemist ei ole asja säilitamiseks vajaliku kulutusega, on vajalik selleks kaasomanike kokkulepe.

Hüpoteegi osas oleneb, kas hüpoteek on seatud ainult tema kaasomandi osale või mõlema osale. Kui hüpoteek on seatud mõlema kaasomaniku osale, siis mõjutab hüpoteek kaasomandi lõpetamisel mõlema kaasomandi väärtust.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mida teha, et saaks kaasomandis oleva korteri müüki panna?19.01.2016

Kui korter on 50/50 kaasomandis ja veel panga laen, siis mida peaks tegema, kui üks kaasomanik soovib korterit müüki panna aga teine ei soovi ja soovib seal edasi elada – peale vabaabielu lõppemist? Kokkulepet ei ole olnud võimalik saavutada. Mida peaks tegema, kust alustama, et saaks korteri siiski müüki panna? Mis maksab juristi poolne juriidiline hagi esitamine ja/või esindamine kohtus?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui kaasomanikud ei jõua korteri kaasomandi jagamisel kokkuleppele, on igal kaasomanikul õigus kaasomandi lõpetamiseks esitada hagiavaldus kohtule.

Vastavalt asjaõigusseaduse § 76 lg-le 1 on igal kaasomanikul õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes kokkulepet, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Kuivõrd esitatud asjaoludest selgub, et kokkuleppe saavutamine on osutunud võimatuks, on Teil võimalus esitada kohtusse hagiavaldus. Kaasomandi lõpetamine on võimalik mitmel viisil, sh jagada asi reaalosadeks (korteri puhul vähetõenäoline), anda asi ühele kaasomanikule, pannes talle kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja tema osa rahas või müüa asi ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Hagiavalduses tuleks välja tuua ka millisel viisil taotlete kaasomandi jagamist. Teie poolt esitatud asjaolusid arvestades võib olla ka võimalik kaasomandi lõpetamine viisil, kus korter jääb teise kaasomaniku ainuomandisse kohustusega maksta Teile kuuluv osa välja rahas. Riigilõiv kaasomandi lõpetamise hagiavalduselt on 300 eurot. Kuludest hagi esitamisele ja kohtus esindamisele saab rääkida juba esmase konsultatsiooni käigus.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mida teha, kui müüsime korteri järelmaksuga, kuid nüüd on ostja surnud?15.12.2015

Müüsime korteri järelmaksuga - ostja kohustus tasuma osamaksed (6 aasta jooksul) ning omand läinuks üle peale viimast osamakset. Sõlmitud sai notariaalne Korteriomandi Võlaõiguslik Müügileping ja Eelmärke Sissekandmise Avaldus.
Kommunaalide osas käis kokkuleppe kohaselt arveldamine kuni omandi üleminemiseni läbi müüja.
Esimesed osamaksed tasuti kenasti aga siis tabas ostjat haigus ning sellega seoses maksed enam ei laekunud. Hiljem meil tema olukorra kohta mõnda aega info puudus. Tänaseks on selgunud, et ostja on surnud.
Ostjal on kuuldavasti vist ka pärija(d) aga kontakt puudub ja kuna tegu on kontingendiga, kel endil omadega hakkama saamisega suured raskused, siis kohustuste ülevõtmist (pärandi vastuvõtmist) toimuma ilmselt ei saa.
Tahaksime selle olukorra nüüd kuidagi lahendada aga ei tea kus kohast alustada või kelle poole peaks pöörduma? Hetkel oleme sunnitud tasuma kommunaalmakseid ja puudub õigus korterit uuesti müüki panna. Lepingu kohaselt peaksime lepingu rikkumisest teavitama ostjat aga surnule kirju ju ei saada.
Küsimus ongi, kuidas siit edasi minna, et see sasipundar lahti harutada ja leping lõpetada(tühistada)? Lisaks, kas meil on õigus juba tasutud kommunaalmaksed maha arvata saadud osamaksetest ning kas meil on õigus minna ja nt. politsei järelvalve all korterisse siseneda (vajadusel lukud lahti murdes) ja lukud vahetada?

Ette tänades

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kõigepealt tuleks pöörduda notari poole, et saada selgus selles osas, millises etapis on pärimismenetlus, kas keegi on juba pärandist loobunud, kas menetlus on lõppenud jne. Kui selle kohta on teada rohkem infot, saaks kontakteeruda ka surnu (eeldatavate) pärijatega, et arutada seda, millised on nende plaanid konkreetse korteriga.

Kui pärijad ei ole veel selgunud, kuid vara vajab hooldamist ja säilitamist ning võlad maksmist, saab kohus kas ühe pärija või ka võlausaldaja avalduse alusel määrata pärandvarale hooldaja, kelleks võib olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma.

Ilma konkreetset ostu-müügilepingut nägemata on väga raske antud asjas kindlat seisukohta võtta ka lepingu lõpetamise ning kommunaalkulude tasumise osas.

Korterisse sisenemiseks Teil praegu paraku seadusest tulenevat õigust ei ole, sest korter võib tänaseni olla nt surnu laste/ elukaaslase elukohaks ning sellisel juhul kehtib nende eraelu puutumatuse printsiip. Politsei tohib korterisse ilma valdaja loata siseneda vaid vahetu ohu tõrjumiseks, kuid antud juhul selle esinemist küsija antud info alusel eeldada ei saa.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas korteriühistus oleva kaasomandi võõrandamisel ühe korteriomaniku ainuomandisse on vaja 100 % nõusolek?07.12.2015

Olukorra kirjeldus - Meil on korteriühistu ning üks korteriomanikest soovib omandada kaasomandis olevat osa enda ainuomandisse. Ühistuliikmetega vesteldes saime aru, et üks liige on antud toimingu vastu. Kas sellise toimingu sooritamiseks on tarvis 100% liikmete nõusolekut või piisab 2/3 liikmete nõusolekust?
AÕS lugedes jäin peatuma § 72. Kaasomandi valdamine ja kasutamine
(1) Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas.
Käesoleva paragrahvi (4) Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega - antud juhul kasutab KÜ võõrandamisest saadud tulu maja üldise heaolu parendamiseks, et ära hoida võimalikke raskeid tagajärgi.
§ 73. Kaasomandi mõttelise osa käsutamine
(1) Kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada.
(2) Kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. Antud kaasomand müüakse teisele kaasomanikule.
§ 74. Kaasomandi käsutamine tervikuna
(1) Kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Kui 8 korterist 7 soovivad müüa ja 1 mitte, kas see on kehtiv kokkulepe? Antud kaasomandi müük ei takista kuidagi mitte pooldava isiku võimalusi kasutada kaasomandit.

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Antud juhul ei ole küsija täpsustanud, millisest konkreetsest kaasomandi osast jutt käib ning millistel põhjustel soovitakse mainitud osa võõrandada. Küsimuses toodu põhjal saab eeldada, et kõigi korteriomanike kaasomandis oleva osa võõrandamine saab toimuda üksnes kõikide korteriomanike nõusoleku korral.

Erandiks on olukorrad, kus korteriühistu soovib kõikide korteriomanike huvides kaasomandis olevat osa ühele kaasomanikest võõrandada. Sellisel juhul võib korteriühistu korteriomanike enamuse otsuse alusel võõrandamise otsustada. Sellekohaseid põhjendusi ei ole aga küsija paraku esitanud.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas eksabikaasa saab algatada jagamata korteriomandi müüki, kui teisel eksabikaasal on välja kuulutatud pankrot?27.11.2015

Tere!
Kuidas lahendada olukord, kui endised abikaasad omavad ühisvara, kuid üks neist on pankrotis? Kas teine eksabikaasa saab alustada vara (korteriomand, mis kogub võlga) müüki. Sama on omanikuna kirjas pankrotis eksabikaasa. Korteriomandil lasub võlg, mille tasumine käib mõlemale eksabikaasale üle jõu. Ka pole sõlmitud lahusvaralepingut abikaasade vahel.
Ette tänades

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Küsija olukorrakirjelduse põhjal võib järeldada, et abielu on lahutatud ja korteriomand kuulub ühisomandisse.

Kui kohus on isikul pankroti välja kuulutanud, siis kogu selle isiku vara loetakse pankrotivaraks (PankrS § 35 lg 1 p 1) ja pankrotis isikul ehk eksabikaasal kaob õigus teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Pankrotivaraga võib teha tehinguid pankrotihaldur, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Võlgniku poolt pärast pankroti väljakuulutamist tehtud pankrotivara hulka kuuluva eseme käsutustehing on tühine (PankrS § 36 lg 2). Sama paragrahvi lg 6 lisab, et füüsilisest isikust võlgnik võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Järelikult ei saa küsija korteriomandit võõrandada ja seda isegi siis, kui korteri ühisomanik seda teha soovib.

Seega tuleb enne korteriomandi müüki ühisvara jagada. Võimalik, et pankrotihaldur nõuab varsti ise ühisvara jagamist ning seda reguleerib PankrS § 122.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas vanal suvilal peab olema kasutusluba ning/või projekt?25.11.2015

Tere!
Kas suvilal peab olema kasutusluba ning/või projekt? Olen huvitatud ühe vana suvila ära ostmisest (80-ndatel ehitatud) eesmärgiga aastaringseks elamiseks kohandada ning soovin teada, mis dokumente oleks mul õigus praeguselt omanikult küsida? Tegemist on elamumaaga. Kuna plaan on suvila soojustada ja renoveerida, siis ilmselt vajame ka ehitusluba, mis aga omakorda eeldab projekti olemasolu jne.

Tänan ette!

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Küsimus puudutab eelkõige ehitusõigust. Kuna käesoleval juhul ei ole küsija suvilat puudutavaid konkreetseid asjaolusid (kui suure ehitisaluse pinnaga tegemist on, milliseid konkreetseid töid plaanitakse teha, kas suvila on 80ndatel õigusliku alusega püstitatud jne) avanud ega täpsustanud, siis võiks küsija tutvuda eelkõige 01.07.2015. a kehtima hakanud ehitusseadustiku ja seadustikule lisatud kahe tabeliga, mis näitavad, millisel juhul on vaja ehitus-, kasutusluba, ehitusprojekti või piisab hoopis ehitus- või kasutusteatisest.

Samuti on tabeli järgi võimalik ka see, et kui ehitusloa saamise nõuet või ehitusteatise esitamise nõuet lisast 1 ei leia, siis sellise ehitise ehitamine on nn vaba ehitustegevus. Vaba ehitustegevus ei tähenda kindlasti, et ehitisele või ehitamisele ettenähtud nõuded võib täitmata jätta. Vastupidi, kõik nõuded peavad olema täidetud ning juhul kui nõudeid ei ole täidetud, on avalikul võimul õigus nõuda ehitise ümbertegemist või lausa lammutamist.

Avalike andmetega on Teil võimalik tutvuda Ehitisregistris. Kui Te soovite ka suvilat puudutavat dokumentatsiooni näha enne tehingu ettevalmistamist/sõlmimist, tuleks sellest omanikule teada anda ning selles osas kokkulepe saavutada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas saab vanaproua müüa korteri sümboolse hinna eest sõbranna pojale, et sugulased ei hakkaks protsessima?06.11.2015

Tere, meil on selline probleem, et vanaproua soovib oma korteri müüa sümboolselt ilma raha nõudmata oma kauaaegase sõbranna pojale. Just müüa seetõttu, et ta ei taha teises riigis elavatele sugulastele midagi jätta halbade suhete tõttu. Seepärast ei tee ta ka kinkelepingut ega testamenti, vaid tahab teha ostu-müügilepingu. Kas advokaat saab teha selliselt seda lepingut, kas peab kuidagi tõestama, et meil ei ole halbu kavatsusi vanaproua suhtes, toetame igati ja tervise halvenedes saab elada koos meiega jne. Ja kuidas sellisel puhul arvestatakse advokaadi tasud.

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Nimetatud küsimus kuulub eelkõige lepinguõiguse valdkonda. Korteri ostu-müügileping sõlmitakse notari juures ning temalt saab eelnevalt küsida ka sellekohaseid küsimusi-selgitusi. Notar oskab öelda ka notaritasu ja riigilõivu suuruse, mida arvestatakse tehingu väärtuse alusel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas kohustada naaberkorteriühistut ära vedama piiriks oleva aia äärest prahti?02.11.2015

Kinnistu naaber ridaelamu boksi omanik on aastate jooksul kinnistupiirile vastu võrkaeda paigutanud ehitusprahti (betoonikamakad ja krohvitükid), mille tulemusel on võrkaed välja veninud ja võrkaia alt valgunud ehituspraht minu kinnistule. Samas komposteerib ka sama isik niidetud muru ja aiaprahti võrkaia äärde. Olen teinud korteriühistu juhatusele avaldusi prahi eemaldamiseks ja uue võrkaia paigaldamiseks. Nende jaoks ei ole see mingi probleem, kuna praht asub nende kinnistu piirides.
Kuigi linna jäätmehoolduseeskiri § 30 lg 1 sätestab, et ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest, eraldi tuleb sortida p 4 mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne). Ehitusprahi võrkaia äärde vedamine ei ole taakasutusvõimalus, või on?
Asjaõiguse seadus § 151 lg 1 sätestab, et kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asja kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt.
Sama boksi omanik on paigaldanud õhksoojuspumba kinnistu otsaseinale, kus pumba müra kostub minu kinnistule ja häirib. Kuigi see pump on paigaldatud ilma ühistuga kooskõlastamata ja selleks luba saamata. Kogu paigaldus, pumba remont, hooldus, pumba maha võtmine ja tagasi panek toimu(b)s minu kinnistu piirides ja seda minult luba küsimata. Ühistu esimees leidis, et pump on nende kinnistu piirides ja ühistu nõusolekut selleks vaja ei ole ja ma ei viibi ka terve päeva pumba all.
Kuna ühistu juhatus ei ole midagi ette võtnud, pöördusin linnavalitsuse poole. Sealt sain vastuse, et linna jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumist ei tuvastatud ning õhksoojuspumba paigaldamiseks ei pea olema kõrval asuvate kinnistute kooskõlastust. Samas juhtis LV tähelepanu minu komposterile, mis asub lähemal, kui 5 m kinnistu piirist.
Soovin teada, kas ma saan ja kuidas kohustada korteriühistut ära vedama võrkaia äärest prahi ja edaspidi hoitaks piiriäärne ala korras ja hooldatud ning ridaelamuboksi omanik paigaldaks õhksoojuspumba oma kinnistu piiridesse nii, et seda oleks võimalik remontida ja hooldada oma kinnistult?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Küsija on õigesti viidanud asjakohastele sätetele asjaõigusseaduses (AÕS § 151). Lisaks mainib sama paragrahvi lg 2, et AÕS § 151 1. lõikes nimetatud asja kasutamine ei tohi olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile.

Kuna eelpoolmainitud võrkaed on mõeldud mõlema kinnisasja teenimiseks ning mõlema kinnisasja omanikud peavad selle korrashoiu eest seisma, võib see isik, kes katkise võrkaia parandas, nõuda teiselt poolelt kulude hüvitamist võrdsetes osades. Käesoleval juhul valgub ehituspraht võrkaia vahelt ka küsija kinnisasjale, seega tekitab see reaalset kahju küsija kinnisasjale ning ei lase seda soovitud otstarbel kasutada.

Küsija on selgitanud, et kõrvalkinnistu korteriühistu ei ole jäätmete äravedamise osas samuti nõus olnud, seega tuleks pöörduda kohaliku omavalitsuse heakorra-/keskkonna-/järelevalveametniku poole ning teda kujunenud olukorrast teavitada. Nimetatud rikkumist võib menetleda ka Keskkonnainspektsioon.

Ehitusprahi osas on küsijal tõepoolest õigus- ehitusprahi võrkaia äärde vedamine ei ole taakasutusvõimalus. Jäätmeseaduse § 15 lg 1 kohaselt on jäätmete taaskasutamine jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida oleks sellel otstarbel kasutatud või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt. Antud juhul sellega tegemist ei ole.

Kuigi küsija ei ole maininud, millisest linnast jutt käib, siis igal kohalikul omavalitsusel on nende territooriumil kehtiv heakorra eeskiri, mis sätestab, et kinnistu omanik on kohustatud hoidma korras oma kinnistut ning koristama seal oleva prügi. Kui seda kohustust on rikutud, on valla- või linna heakorra-/keskkonna-/järelevalveametnikul õigus rikkujat trahvida KOKS § 662 alusel.

Ehitusprahi osas tuleb kohaldamisele ka kohaliku omavalitsuse territooriumil kehtiv jäätmehoolduseeskiri ning jäätmeseadus. Näiteks Tallinna linnas kehtiva jäätmehoolduseeskirja § 38 lg 6 kohaselt tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse sellekohase jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas. Tallinna linna jäätmehoolduseeskirja § 39 lg 1 täpsustab, et ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik. Sama jäätmehoolduseeskirja § 40 lg 3 kohaselt tuleb jäätmed koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Kuna praegusel juhul ei ole naaber jäätmeid isegi selleks mõeldud mahutitesse (antud juhul 2 mahutit: 1 krohvile ja teine betoonile) ladustanud, vaid seda teinud otse võrkaia juurde ja selle najale, siis tuleks ehitusjäätmed esimesel võimalusel viia või sealsamas üle anda sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

Kui nimetatud ettekirjutust ei täideta, siis JäätS § 1207 lg 1 kohaselt karistatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmehooldusnõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. JäätS § 120 lg 1 kohaselt karistatakse jäätmete tekke vältimise või jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

Kokkuvõtlikult on küsijal võimalik kas kohaliku omavalitsuse või Keskkonnainspektsiooni poole ehitusjäätmete ladustamise osas pöörduda. Kuna kohalik omavalitsus on leidnud, et rikkumist pole toimunud, siis oleks mõttekas haldusmenetluse seaduse §-s 75 sätestatud tähtaja jooksul (kui see veel võimalik on) uuesti vallaametnike poole pöörduda vaidemenetluse korras ning ühtlasi nõu küsida ka Keskkonnainspektsioonilt.

Õhksoojuspumba osas ei ole tõesti küsija kui naaberkinnisasja nõusolekut vaja. Käesoleval juhul tuleks välja selgitada, kas õhksoojuspump kujutab endast nt tuleohu allikat, kuna see asub Teie kinnistule liiga lähedal. Selles osas tuleks konsulteerida kas Päästeameti ja/või kohaliku omavalitsuse organi ehitusnõunikuga. Antud juhul võiksite esmalt kaaluda nimetatud korteriomanikuga läbi rääkida õhksoojuspumba eemaldamiseks tuleohutuse seisukohalt ning paigaldamiseks maja muule küljele, kui see on võimalik.

AÕS § 143 lg 1 kohaselt ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata mh müra levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud.
Seega, kui küsija suudab ära tõestada, et nimetatud müra on liiga vali ning kahjustab oluliselt tema kinnisasja kasutamist, siis on võimalik ka õhksoojuspumba kõrvaldamist nõuda.

Kui õhksoojuspumpa ei ole võimalik ei kõrvaldada ega teisaldada, siis on küsijal võimalik nõuda kahju hüvitamist AÕS § 147 alusel („Kui ehitada või ehitist parandada saab ainult nii, et naaberkinnisasjale või selle kohale tuleb ehitada tellingud või et üle selle kinnisasja tuleb vedada või sellele asetada ehitusmaterjali või kinnisasjast üle käia või sõita, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama, kui see on hädavajalik, tingimusel, et temale tagatakse kahju hüvitamine“).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee