Asjaõigus
Küsimus: Mis vahe on sellel, kas ostetav korter on registris märgitud äripinnana või elupinnana?04.05.2015
Tere,
Sooviks teada, mis vahe on sellel, kas ostetav korter on registris märgitud äripinnana või elupinnana?
Antud hetkel on kinnistustoimiku andmetel tegemist mitteeluruumiga.
Ette tänades
Sooviks teada, mis vahe on sellel, kas ostetav korter on registris märgitud äripinnana või elupinnana?
Antud hetkel on kinnistustoimiku andmetel tegemist mitteeluruumiga.
Ette tänades
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Näiteks on kuulutuseportaalides pakkumises objekte, mida tutvustatakse kui korterit, kuid eluruumiks ei saa neid mitte kunagi registreerida, sest pind ei vasta eluruumile esitatud nõuetele. Krediidiasutused võivad, kuid ei pruugi anda sellise pinna ostuks eluasemelaenu. Ka võib laenuintress olla kõrgem.
Taotluse alusel saab mitteeluruume ka eluruumideks ümber registreerida, kuid sel juhul peab vastama ruum eluruumi tingimustele.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas kaasomandi lõpetamisel arvestatakse kohtus ainult turuhinda või ka seda, palju keegi investeeris?29.04.2015
Tere,
ehitasime koos elukaaslasega maja, mina finantseerisin ehitust omavahenditest, elukaaslane aga pangalaenuga. Minul puudus ehitusperioodil ülevaade tema tehtud kuludest, ta ei jaganud minuga infot ja ehituse kulgu. Täna oleme juba kaks aastat lahus, mina olen meie ühise pojaga majast välja kolinud, kuid tema ei ole huvitatud minu osa endale mõistliku summa eest välja ostma. Pakub naeruväärset summat, mis on vaid 20% kinnistu turuväärtusest. Väites, et tema kulutas ehitusse rohkem. Halb on ka see, et ma ei ole temaga kaaslaenaja, kuna minul oli raha ehitamiseks, laenu võttis ta üksi kuid hüpoteek on ka minu osal (olen 1/2 kinnistu omanik). Niiet igati kahjulik on mulle olla edasi kaasomaniku staatuses. Kuidas praktika on, kas kohtu poole pöördudes oleks mul kaasomandi lõpetamisel lootust saada pool tänasest turuhinnast? Või arvestabki kohus, et kumb rohkem rahaliselt ehitusse panustas. Mul puudus samas kontroll tema tehtud kulutuste osas, ta ei kooskõlastanud minuga ühtegi oma otsust ja maja esialgne eelarve sai kõvasti ületatud. Ehituse ajal ja ka peale maja valmimist toimisime kui perekond kuid abielus ei olnud.
ehitasime koos elukaaslasega maja, mina finantseerisin ehitust omavahenditest, elukaaslane aga pangalaenuga. Minul puudus ehitusperioodil ülevaade tema tehtud kuludest, ta ei jaganud minuga infot ja ehituse kulgu. Täna oleme juba kaks aastat lahus, mina olen meie ühise pojaga majast välja kolinud, kuid tema ei ole huvitatud minu osa endale mõistliku summa eest välja ostma. Pakub naeruväärset summat, mis on vaid 20% kinnistu turuväärtusest. Väites, et tema kulutas ehitusse rohkem. Halb on ka see, et ma ei ole temaga kaaslaenaja, kuna minul oli raha ehitamiseks, laenu võttis ta üksi kuid hüpoteek on ka minu osal (olen 1/2 kinnistu omanik). Niiet igati kahjulik on mulle olla edasi kaasomaniku staatuses. Kuidas praktika on, kas kohtu poole pöördudes oleks mul kaasomandi lõpetamisel lootust saada pool tänasest turuhinnast? Või arvestabki kohus, et kumb rohkem rahaliselt ehitusse panustas. Mul puudus samas kontroll tema tehtud kulutuste osas, ta ei kooskõlastanud minuga ühtegi oma otsust ja maja esialgne eelarve sai kõvasti ületatud. Ehituse ajal ja ka peale maja valmimist toimisime kui perekond kuid abielus ei olnud.
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele (AÕS § 77 lg 2).
Kaasomandi reaalosadena jagamisel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti koormata üksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks (AÕS § 77 lg 3).
Kohtu poolt kindlaksmääratud osade jaotamine reaalselt võib vajaduse korral toimuda ka liisu heitmise teel (AÕS § 77 lg 4).
Problemaatiline võib olla osade suuruse ja kulutuste tegemise kindlaksmääramine kui puuduvad dokumendid tehtud kulutuste osas.
Oleneb kohtunikust, kuid kohus eeldatavasti arvestab nii turuhinda kui ka poolte panuseid.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas piirata teise kaasomaniku pidutsemist meie ühisel kinnistul ja majas?28.04.2015
Tere,
2013.a sain mina koos vennaga pärandiks kinnistu - mõlemale kuulub kinnistust 50% suurune mõtteline osa. Kinnistul asub nii maja kui ka mets. Kinnistu on üks tervik, midagi kellelegi välja mõõdetud ei ole. Mina sooviksin kinnistul asuvat maja endale - tegin ettepaneku, et ostan temalt maja osa ära. Vend seda ei soovinud, kuna ka tema oleks huvitatud minu maja osa väljaostmisest. Minu esimene küsimus oleks - kas minu vennal on õigus kinnistule ja majja kutsuda minult luba küsimata ja luba saamata minu jaoks võõraid inimesi ja nendega seal pidutseda (pidutsemine kestab mitu päeva)? Kas ma saaksin sellisele tegevusele kuidagi piirangu seada kuna see häirib mind? Teine küsimus on seotud metsaga. Kas vennal on õigus minult luba küsimata ja minult luba saamata metsa raiuda ja seda müüa? Kuidas ma saaksin sellist käitumist ennetada ja/või takistada?
2013.a sain mina koos vennaga pärandiks kinnistu - mõlemale kuulub kinnistust 50% suurune mõtteline osa. Kinnistul asub nii maja kui ka mets. Kinnistu on üks tervik, midagi kellelegi välja mõõdetud ei ole. Mina sooviksin kinnistul asuvat maja endale - tegin ettepaneku, et ostan temalt maja osa ära. Vend seda ei soovinud, kuna ka tema oleks huvitatud minu maja osa väljaostmisest. Minu esimene küsimus oleks - kas minu vennal on õigus kinnistule ja majja kutsuda minult luba küsimata ja luba saamata minu jaoks võõraid inimesi ja nendega seal pidutseda (pidutsemine kestab mitu päeva)? Kas ma saaksin sellisele tegevusele kuidagi piirangu seada kuna see häirib mind? Teine küsimus on seotud metsaga. Kas vennal on õigus minult luba küsimata ja minult luba saamata metsa raiuda ja seda müüa? Kuidas ma saaksin sellist käitumist ennetada ja/või takistada?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
AÕS § 72 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. Samuti sätestab lõige 3, et kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.
Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
AÕS § 71 lg 2 kohaselt kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. Kui te vennaga mingeid kokkulepped metsa osas teinud ei ole, kuulub pool müügist saadud tulust teile.
Teie olukorras võiks kaaluda ka kaasomandi lõpetamist AÕS § 76 mõistes. Seda saab teha omanikevahelise kokkuleppega, selle mittesaavutamisel tuleb pöörduda kohtusse asja jagamiseks.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas lõpetada kaasomand, kui teine kaasomanik viibib kinnipidamisasutuses?22.04.2015
Tere! Soovin lõpetada kinnistu kaasomandit, kuid teine kaasomanik viibib kinnipidamisasutuses veel pikka aega. Hoone laguneb, on kütmata. Elan ise püsivalt sees, kuid teisele kaasomanikule kuuluvas osas ma mõistagi midagi teha ei saa. Kas saab esitada kaasomandi lõpetamise avalduse, kui teine omanik ilmselt ei oleks nõus lõpetamisega? Samuti puuduvad tal võimalused (ka välja saades) ise väljaostuks või hoone parandamiseks. Äraoleku ajal sai ta pärandusena veel osa samast kinnistust (pärand on vastu võetud), kuid see on kinnistusregistris vormistamata ja selle osa omanik on surnu. Kas segane seis kinnistusraamatus võib mõjutada kaasomandi lõpetamise käiku? Kust ja kuidas peaks alustama kaasomandi lõpetamise protseduuri?
Vastuse eest ette tänades.
Vastuse eest ette tänades.
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
AÕS § 77 sätestab, et kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet, otsustab kohus hageja nõudel asja jagamise.
Seega peaksite pöörduma kohtusse kaasomandi lõpetamise nõudega.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas saada ühisvara ainuomanikuks kui eksabikaasa ei ole 1984 aastast Eestis käinud ja asukoht teadmata?20.04.2015
Tere,
Mul on küsimus ühisomandi (kinnisvara) võimalikust lõpetamisest. Ema abiellus 1982 a. Eestis välismaalasega. 1984 aastal lahkus tema abikaasa (minu isa), olles veel abielus, tagasi kodumaale. Vahepeal olid kontaktis, kuid siis kadus kontakt jäädavalt. 1990-nda lõpu poole sai ema oma elupinna erastada ja lasi kirjutada oma nimele.
2000. aasta alguses lahutas ta oma abikaasast kohtu kaudu (kohtuprotsessi ajal püüti mehega/ema abikaasaga kontakti saada, kuid tulutult). Seda siis vanade kontaktide põhjal. Lõpuks sai ema kohtu kaudu lahutuse, kuid sel ajal ei pööranud toonane jurist tähelepanu, et kas on ka vara jagada, seega jäi minu isa ka elupinna omanikuks. Siinkohal ütlen, et aastast 1984 ei ole isa kordagi Eestis käinud ja ta ei oma Eesti kodakondsust ning igasugune kontakt puudub.
2007. a saime teada, et ema elupind on tema eksabikaasaga ühisvara, kuna ema erastas selle abielu ajal. Tookord pidasime nõu juristiga, ja tema sõnul saab 30a möödudes, mil teisest omanikust ei ole mingit kontakti, kohtu kaudu ühisvara teha ainuomandiks.
Nüüd on aasta 2015, möödas juba 31 aastat ja seega soovime teada millised on võimalused, et saada kinnisvara ainuomanikuks?
Mida peab selleks tegema ja kas 30 a väide vastab tõele?
Oleme teadmatuses ja ei tea kust otsast alustada.
Vastust ootama jäädes,
Mul on küsimus ühisomandi (kinnisvara) võimalikust lõpetamisest. Ema abiellus 1982 a. Eestis välismaalasega. 1984 aastal lahkus tema abikaasa (minu isa), olles veel abielus, tagasi kodumaale. Vahepeal olid kontaktis, kuid siis kadus kontakt jäädavalt. 1990-nda lõpu poole sai ema oma elupinna erastada ja lasi kirjutada oma nimele.
2000. aasta alguses lahutas ta oma abikaasast kohtu kaudu (kohtuprotsessi ajal püüti mehega/ema abikaasaga kontakti saada, kuid tulutult). Seda siis vanade kontaktide põhjal. Lõpuks sai ema kohtu kaudu lahutuse, kuid sel ajal ei pööranud toonane jurist tähelepanu, et kas on ka vara jagada, seega jäi minu isa ka elupinna omanikuks. Siinkohal ütlen, et aastast 1984 ei ole isa kordagi Eestis käinud ja ta ei oma Eesti kodakondsust ning igasugune kontakt puudub.
2007. a saime teada, et ema elupind on tema eksabikaasaga ühisvara, kuna ema erastas selle abielu ajal. Tookord pidasime nõu juristiga, ja tema sõnul saab 30a möödudes, mil teisest omanikust ei ole mingit kontakti, kohtu kaudu ühisvara teha ainuomandiks.
Nüüd on aasta 2015, möödas juba 31 aastat ja seega soovime teada millised on võimalused, et saada kinnisvara ainuomanikuks?
Mida peab selleks tegema ja kas 30 a väide vastab tõele?
Oleme teadmatuses ja ei tea kust otsast alustada.
Vastust ootama jäädes,
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Asjaõigusseaduse § 124 lõige 1 sätestab, et kui isik on 30 aastat katkematult vallanud kinnisasja, mis ei ole kantud kinnistusraamatusse või mille omanikku kinnistusraamatust ei nähtu või mille omanik oli enne valdaja poolt valduse saamist surnud ja 30 aasta jooksul ei ole tehtud kinnistusraamatusse niisugust kannet, mille tegemiseks on vajalik omaniku nõusolek, võib valdaja nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna.
Ehk teie ema saaks nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse antud kinnisasja ainuomanikuna kui ta on 30 aastat katkematult kinnisasja vallanud ehk näiteks korteris sees elanud, kommunaalmakseid tasunud jne, kuid antud sättest tulenevalt peab olema tegemist olukorraga, kus kinnisasi ei ole kantud kinnistusraamatusse või mille omanikku kinnistusraamatust ei nähtu või mille omanik oli enne valdaja poolt valduse saamist surnud.
Siinkohal võiksite konsulteerida kinnistusosakonnaga, et kas teie juhtumile ka antud säte kohaldub. Kui jah, siis enda omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks peab teie ema esitama nõude.
Vastavalt AÕS § 124 lõikele 2 esitatakse nõue kande tegemiseks AÕS § 124 1. lõikes märgitud alustel kohtule, kes määrab üleskutsemenetluses aja vastuväidete esitamiseks ja avaldab vastava kuulutuse. Kui määratud tähtajal vastuväiteid ei esitata või need tagasi lükatakse, teeb kohus määruse, mis on kinnistusraamatusse kande tegemise aluseks.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas maja kaasomanik saab osta teise poole majast ka ilma selle juurde käiva poole maata?16.04.2015
Tere!
Kui maja (hoone on suur aidahoone) on pärinud kaks inimest st, hoonest pool ja pool ja selle ümber oleva maa (mõlemal siis 1/2 hektarist.
Kas üks neist saab ka oma poole hoone maha müüa ilma ümbritseva maata (2m ümber maja on vist kohustuslik), st kolmandale isikule. Hoone ise on Harju maakonnas ja asetseb külas, mitte linnas.
Kui seda ei saa müüa ilma maata, kas teise poole omanik saab seda osta ka ilma maata, kuna see kuulub tema osa juurde ja omab ka maad?
Kui maja (hoone on suur aidahoone) on pärinud kaks inimest st, hoonest pool ja pool ja selle ümber oleva maa (mõlemal siis 1/2 hektarist.
Kas üks neist saab ka oma poole hoone maha müüa ilma ümbritseva maata (2m ümber maja on vist kohustuslik), st kolmandale isikule. Hoone ise on Harju maakonnas ja asetseb külas, mitte linnas.
Kui seda ei saa müüa ilma maata, kas teise poole omanik saab seda osta ka ilma maata, kuna see kuulub tema osa juurde ja omab ka maad?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kinnistusraamatuseadus § 53 lg 1 sätestab, et kui kinnistu jagamisel soovitakse eraldatud osast moodustada uus kinnistu, avab kinnistusosakond uue registriosa. Kuid täpsemate juhiste ja selgituste saamiseks pöörduge vastava kinnistus-ja registriosakonna poole.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas käituda, kui ostsime äsja maja ja avastasime, et naaber on aiaga meie krundist osa ära lõiganud?13.04.2015
Ostsime maja ja avastasime, et naaber on aastaid tagasi paigaldanud oma võrkaia nii, et umbes 5 m2 meie maast jääb tema aia sisse. Kuidas käituda, et seadustega pahuksisse ei lähe?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui aga soovite, et naaber aeda nihutaks, soovitaksime kõigepealt alustada läbirääkimistest naabriga, mitte hakata aeda ise omavoliliselt ümber tõstma.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas on lihtsaim viis vormistada kaasomandis majaosa teisele kaasomanikule, kui plaanis on tegelikult ka maja müük?13.04.2015
Saime emaga 2007.a päranduseks maja. Ema on sissekirjutatud ja elanud kogu aja selle majas, mina aga mitte. Ema soovib maja müüa, et osta väiksem elamine. Mina soovin loobuda oma osast ema kasuks. Kuidas oleks mõistlikum, kas teha kinkeleping emale või saab ka mingi loobumise teha maja müümisega samal ajal? Või on veel mingid variandid?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas kaasomanikul on õigus keelata teisel kaasomanikul majja "sisse kirjutada" oma poega?06.04.2015
Tere!
Ema (olen ema vanem poeg) elab isaga (surnud) abielu kestel ehitatud maamajas. Isa pärandas oma osa minu vennale tingimusega, et ema pärandab oma osa minule. Nüüd soovin end ema juurde sisse kirjutada, et teda vajadusel hooldada ja teha maamajas vajalikke töid. Kas minu vennal on õigus keelduda nõusoleku andmisest minu sissekirjutamiseks ema juurde? Ja kas juhul, kui ema teeb mulle kinkelepingu, pean ma tasuma tulumaksu kohe või alles pärast ema surma?
Tänan vastuste eest!
Ema (olen ema vanem poeg) elab isaga (surnud) abielu kestel ehitatud maamajas. Isa pärandas oma osa minu vennale tingimusega, et ema pärandab oma osa minule. Nüüd soovin end ema juurde sisse kirjutada, et teda vajadusel hooldada ja teha maamajas vajalikke töid. Kas minu vennal on õigus keelduda nõusoleku andmisest minu sissekirjutamiseks ema juurde? Ja kas juhul, kui ema teeb mulle kinkelepingu, pean ma tasuma tulumaksu kohe või alles pärast ema surma?
Tänan vastuste eest!
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Vastavalt AÕS § 73-le on kaasomanikul õigus temale kuuluvat mõttelist osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või muul viisil käsutada.
Seega, sissekirjutuse võib teha teie ema ning üldjuhul ei tohiks saada teie vend ema kui teist kaasomanikku keelata.
Kinkelepingu puhul tekib tulumaksu tasumise kohustus siis, kui võõrandate kinnistu. Sellist olukorda reguleerib TuMS § 15 lg 1, mis sätestab, et tulumaksuga maksustatakse kasu võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme müügist.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mida teha, kui sooviks kaasoamandis maja korda teha, kuid teisel kaasomanikul puudub igasugune huvi?23.03.2015
Tere,
Õega pooleks on päritud korter ja maja. Sooviks korterit müüa ja maja korda teha ja välja osta, kuid õde elab Soomes ja ei soovi juba aastaid ühendust võtta, väldib igasuguseid kontakte, samas maja laguneb ja vajab tõsist remonti, 7 aastat kütmata jne. Mida teha? Aitäh
Õega pooleks on päritud korter ja maja. Sooviks korterit müüa ja maja korda teha ja välja osta, kuid õde elab Soomes ja ei soovi juba aastaid ühendust võtta, väldib igasuguseid kontakte, samas maja laguneb ja vajab tõsist remonti, 7 aastat kütmata jne. Mida teha? Aitäh
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist.
AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.
Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee