Asjaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui ostame korteri, kas siis hüpoteek kustub automaatselt või peab müüja selle maha võtma?11.11.2014

Tere! Soovime osta korteri ning saime müüjaga kokkuleppele, et maksame hetkel sissemaksuks 4000 eurot ning 2015. aasta jooksul ülejäänud summa, 15 000. Kuna hetkel on kortril peal ka hüpoteek, kas see siis kustub automaatselt või peab omanik selleks eraldi pangaka kokkuleppe sõlmima? Kas müügileping tuleb sõlmida notari juures? Ning kas siis kui oleme maksnud viimase summa, tuleb minna uuesti notari juurde, et korter meie nimele kirjutada? Kas peame ise asju eraldi uurima või kui paneme aja notarile, siis tema ajab kõik need asjad korda? Tänud

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Korteri müügitehing peaks olema sõlmitud kindlasti notariaalselt. Antud juhul jääb küsimusest selgusetuks, kas tulevikus raha maksmisele lisaks peaks ka korteri omand siis alles peale raha tasumist üle minema või kuidas täpselt kokkulepe on tehtud. Üldjuhul küsib notar tehingu asjaolud üle ja teeb sellise lepingu, milles pooled kokku on leppinud. Hüpoteegi kustutamiseks on kindlasti eraldi sellekohane leping vaja sõlmida. Kuna tehingus näib küllalt palju detaile olevat küsitavad, siis soovitaksin kindlasti enne mis tahes summa raha maksmist spetsialistiga nõu pidada.
 

Küsimus: Kas saan kaasomanikult nõuda, et ta teisaldaks oma püstitatud abihoone?01.11.2014

Elamumaa kaasomand võrdsetes osadega 1/2-1/2
Kaasomanik pani krundile 30-40 ruutmeetrise teisaldatava abihoone, mille eest soovib nüüd ebamõistlikku hinda maa müügi korral.
Kasutuskord puudub, mis õigused mul on? Kas ma saan nõuda kaasomanikult maja teisaldamist? Kui kaasomanik soovib seda abihoonet üürida välja, kas mul on õigus küsida üüritulu jagamist? Kuna ka mina ei saa sellel ajal seda krunti kasutada, kui on kaasomanik krundi koos abihoonega välja üürinud.
Krundi suurus u 1600 ruutu, sinna kõrvale teist abihoonet mul ei oleks võimalik panna, kuna seda ei luba ka tehtud projekt.

Kui ma selle krundi kaasomandi ära müün, kas automaatselt läheb uuele omanikule 1/2 teisaldatavast koosomaniku majast? Kas kaasomanik saab seda vaidlustada peale müüki?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Kui kasutuskorda ei ole, siis jagunevad ka kinnistul olevad ehitised poolte vahel sarnaselt kogu kinnistuga. Antud juhul kuulub teile ka pool majast. Kinnistu müügi korral läheb müügitulu pooleks, täpselt samuti jaguneb kinnistu väljaüürimisest saadav tulu. Teisel kaasomanikul on õigus nõuda ehitise püstitamisega seotud kulutuste hüvitamist - tuleb eristada ehitise väärtust ja ehitustööde maksumust. Antud juhul saaks teine kaasomanik nõuda teilt siis just viimast.
Ehitise lammutamise nõudmine ei oleks ilmselt mõistlik, sest seda ei ole ilmselt võimalik ilma kahjustamata kinnistult eemaldada.
 

Küsimus: Kas elukaaslasel on lahku minekul õigus oma raha eest soetatud esemed kaasa võtta?17.10.2014

Tere. Me ei ole abielus. Elasime 10 aastat koos ja temaga on 1 laps. Lapsi on mul 5. Eelmise elukaaslasega on neli last. Mees hakkas viis aastat tagasi Soomes tööl käima. Meie elu lihtsalt lagunes. Tema alkoholilembus kasvas ja ta kaotas töö ka Soomes. Ta läks lihtsalt ära, võttes kaasa kõik, isegi mis oli lastele ostnud.

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Jah, on. Te ei olnud ju abielus, tema ostetud vara kuulub täielikult talle, hoolimata kooselatud aastate arvust.
 

Küsimus: Kas nõukogude ajal kingitusena saadud maja muutus erastamisega ühisvaraks?09.10.2014

1979 a kinkis ema minule (olin siis juba abielus) maja. Kas pärast kinnistu erastamist muutus kingitus ühisvaraks?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

 

Küsimus: Kas peab olema kõigi kolme kaasomaniku nõusolek, kui üks korteriomanik tahab ehitada oma osale juurdeehitise?08.10.2014

Kas peab olema kõigi kolme kaaomanike nõusolek, kui majal, millel on kolm korterit, ehitas üks kaasomanikest omapoolsele küljele juurdeehitised, millega tõusis ka tema maa protsent, kuid üks kaasomanikest keeldus nõusolekut andmast, mida KOV nõuab koos projektiga - sama ka piirdeaia kohta. Üks kaasomanikest lammutas võrkaia ära ja tegi ilma vastava kaasomaniku nõusolekuta uue plankudest aia tänavapoolsele osale. KOV nõuab kõigi kaasomanike nõusolekut ja selle vormistamist kirjaliku nõusolekuna, kui on ette teada, et üks naabritest nõusolekut ei anna. Mida teha?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Jah sellistel puhkudel peab olema kõigi kaasomanike nõusolek. Kui üks keeldub seda andmast, siis on kaks võimalust: jätta asi katki või nõuda seda nõusolekut kohtu kaudu.
 

Küsimus: Kuidas jagunevad kommunaalmaksed kaasomandis korterite puhul?06.10.2014

Küsimus puudutab 9 korteriga 5-kordset maja, mis on kaasomandis. Kaasomanikele kuuluvad korterid on määratletud (plaanidel näidatud ruumid) notariaalselt kinnitatud kasutuskorra eeskirjas, mis on kantud ka kinnistusraamatusse. Majal on ühiskasutuses olev trepikoda, kelder ja aed. Maja kasutuskorra eeskiri sätestab järgmist: „Kaasomanikud kannavad kaasomandis oleval asjal lasuvaid koormatisi, samuti kaasomanike omandis oleva osa alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi vastavalt nende kaasomandi suurusele ja vastavalt millise kasutuses ja valduses oleva kinnisasja osa käsutamisest, kasutamisest ja valdamisest kulutused tekkisid“. Kaasomanikele kuuluvad mõttelised osad on võrdse suurusega, välja arvatud ühele korterile vastav mõtteline osa, mis on enam kui 2 korda teistest väiksem. Seejuures on kõik maja korterid enam-vähem ühesuguse ruutmeetrite arvuga.
Praegu esitatakse kommunaalkulude summad vastavalt korterite ruutmeetritele, sh. järgmised kululiigid: üldelekter, prügivedu, hooldustasu, haldustasu, remondifond, kindlustus, gaasikatla fond (maja gaasikatel annab sooja tarbevett ja soojendab radiaatoreid, vajab pidevat hooldust ning teatud ajaperioodi tagant ka väljavahetamist). Kas nende kulude esitamine ruutmeetrite järgi on antud juhul seaduslikult põhjendatud või saab nõuda nende esitamist kaasomandi mõttelise osa suuruse suhtes?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Küsimuses esitatud väljavõte kasutuskorra kokkuleppest ütleb, et kulud kantakse vastavalt kaasomandi suurusele, kuid eelistatakse siiski neid, mis tekkisid omaniku valduses oleva pinna kasutamisest. Seega paistab kasutuskorras järgi olevat õige lähtuda korteri suurusest ehk ruutmeetritest.
 

Küsimus: Kuidas elukaaslast kinnistult välja tõsta?03.10.2014

Kuidas tõsta oma kinnistult välja endist elukaaslast, kellega on praeguseks suhted halvad? Kinnistu ostsin oma raha eest. Mees keeldub välja kolimast, kuigi minu arust ei ole tal ühegi seaduse alusel õigust kinnistut kasutada ja lahkumast keelduda. Kuidas vormistada väljatõstmisnõue? Kui ta ei lahku (mida ongi karta) ja tuleb pöörduda kohtusse, kui suur on riigilõiv jm kohtumenetlusega seotud kulud (va õigusabi, mis sõltub selle pakkujast)?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Teil ei ole jah muud võimalust, kui kohtusse pöörduda. Täpsed kulud ütleb teile esindaja olenevalt sellest milliseid nõudeid ta asjaoludest lähtuvalt peab vajallikuks esitada.
 

Küsimus: Kas kaasomanik saab müüa mõttelise osa kinnistu metsamaast nii et mõtteline osa majast jääb alles?03.10.2014

Pärimise teel on tekkinud kaasomand kinnistule, mille koosseisus on katastriüksused, kus ühel on maja ja teisel katastriüksusel on mets. Kas kaasomanik saab müüa oma mõttelise osa metsamaast nii, et alles jääb mõtteline osa majast? Kas selle tehingu saab teha ilma teiste kaasomaniketa?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Mõtteline on tähendabki seda, et see osa on mõtteline igas asjas, mis sellel kinnistul asub a seda ei saa esemeliselt määrata. Näiteks klaasis on õuna ja apelsini mahl, millest pool klaasi kuulub teile ja teine pool kellelegi teisele - nagu aru saate, ei ole teil üldjuhul võimalik näpuga näidata, milline osa mahlast on teie oma (ülemine või alumine, paremas või vasakus klaasi servas), samuti ei ole teil võimalik müüa ainult endale kuuluvat õunamahla - teil on võimalik müüa vaid pool mõlemast mahlast.
Vastus teie küsimusele on seega, et omades mõttelist osa kinnistust ei määrata osasid mitte reaalosades (mets, maja jms) vaid %-na kõigist asjadest. Kui teile kuulub 50% kinnistust, siis kuulub teile kõigist seal kinnisasjal olevatest asjadest 50% (pool majast, pool metsast, pool tiigist jne jne). kui müüte 10 % oma osast maha, siis peale seda kuulub teile kõigist kinnisasjal olevatest asjadest 40%.
 

Küsimus: Kas kaasomanik saab oma mõttelisele osale seada hüpoteeki ilma teiste nõusolekuta?03.10.2014

Tere!
Oleks soovinud vastust kahele küsimusele.
1.Mulle kuulub kaasomandist 2/4 ja teistele kahele kaasomanikule vastavalt 1/4 omandist, kas otsuste tegemisel on meie hääled võrdsed, või on minul 2 häält ja teiste kahel kummalgi 1 hääl?
2.Avastasin kinnisturegistrist, et üks kaasomanikest on juba 2007 a. seadnud hüpoteegi summas 987000 krooni oma mõttelisele osale, vaatamata sellele, et meil pole kasutuskorra notariaalset lepingut sõlmitud ja teised kaasomanikud polnud sellest teadlikud. Küsimus on, et
kuidas selline tegevus võib kahjustada minu omandit ja kas mul on võimalik selle vastu midagi ette võtta?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Teil on kaks häält ja teisel kahel kaasomanikul on kummalgi üks hääl. Hüpoteek on seatud teise kaasomaniku osale, mitte teie osale. Lisaks, hüpoteek on seatud mõttelisele osale, mitte reaalosale. Kasutuskorra kokkulepe ei muuda mitte kuidagi mõttelisi osi. Mõttelist osa ei olegi võimalik reaalselt tajuda, sellest annab aimu ka tema nimetus. Hüpoteek puudutab üksnes seda kinnistu osa, millele see on seatud ehk siis antud juhul naabri mõttelist osa ha teie õigusi see ei kahjusta. Seetõttu saabki mõttelisele osale seada hüpoteegi ilma naabrite nõusolekuta.
 

Küsimus: Kas saan nõuda ostuhinna alandamist, kuna korteri pindala on väiksem kui lepingus ja kinnistusregistris?25.09.2014

Ostsin korteri, mille pindala on kinnistusregistris ja ostu-müügi lepingus sätestatust väiksem. Kas ja millistel alustel on mul õigus nõuda ostuhinna alandamist? Täpsustuseks veel nii palju, et võlaõiguslepingus on kirjas, et mul ei ole tulevikus õigust nõuda ostuhinna alandamist, kui korteri tegelik pindala peaks osutuma väiksemaks. Kas sellises olukorras tuleb seadus appi või pean leppima müüja vastusega, et lepingus on kõik kirjas?

Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee

Olete ju kokku leppinud, et te ei saa sellisel juhul ostuhinda alandada. Leping lähtub seadusest ja seadus lepingust. Seega tuleb olukorraga leppida. Võiks küll mõelda, kas muude õiguskaitsevahendite kasutamine tuleks kõne alla, kuid ka siin tuleks suure tõenäosusega eitavalt vastata.