Asjaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida teha, kui müüsime korteri järelmaksuga, kuid nüüd on ostja surnud?15.12.2015

Müüsime korteri järelmaksuga - ostja kohustus tasuma osamaksed (6 aasta jooksul) ning omand läinuks üle peale viimast osamakset. Sõlmitud sai notariaalne Korteriomandi Võlaõiguslik Müügileping ja Eelmärke Sissekandmise Avaldus.
Kommunaalide osas käis kokkuleppe kohaselt arveldamine kuni omandi üleminemiseni läbi müüja.
Esimesed osamaksed tasuti kenasti aga siis tabas ostjat haigus ning sellega seoses maksed enam ei laekunud. Hiljem meil tema olukorra kohta mõnda aega info puudus. Tänaseks on selgunud, et ostja on surnud.
Ostjal on kuuldavasti vist ka pärija(d) aga kontakt puudub ja kuna tegu on kontingendiga, kel endil omadega hakkama saamisega suured raskused, siis kohustuste ülevõtmist (pärandi vastuvõtmist) toimuma ilmselt ei saa.
Tahaksime selle olukorra nüüd kuidagi lahendada aga ei tea kus kohast alustada või kelle poole peaks pöörduma? Hetkel oleme sunnitud tasuma kommunaalmakseid ja puudub õigus korterit uuesti müüki panna. Lepingu kohaselt peaksime lepingu rikkumisest teavitama ostjat aga surnule kirju ju ei saada.
Küsimus ongi, kuidas siit edasi minna, et see sasipundar lahti harutada ja leping lõpetada(tühistada)? Lisaks, kas meil on õigus juba tasutud kommunaalmaksed maha arvata saadud osamaksetest ning kas meil on õigus minna ja nt. politsei järelvalve all korterisse siseneda (vajadusel lukud lahti murdes) ja lukud vahetada?

Ette tänades

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kõigepealt tuleks pöörduda notari poole, et saada selgus selles osas, millises etapis on pärimismenetlus, kas keegi on juba pärandist loobunud, kas menetlus on lõppenud jne. Kui selle kohta on teada rohkem infot, saaks kontakteeruda ka surnu (eeldatavate) pärijatega, et arutada seda, millised on nende plaanid konkreetse korteriga.

Kui pärijad ei ole veel selgunud, kuid vara vajab hooldamist ja säilitamist ning võlad maksmist, saab kohus kas ühe pärija või ka võlausaldaja avalduse alusel määrata pärandvarale hooldaja, kelleks võib olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma.

Ilma konkreetset ostu-müügilepingut nägemata on väga raske antud asjas kindlat seisukohta võtta ka lepingu lõpetamise ning kommunaalkulude tasumise osas.

Korterisse sisenemiseks Teil praegu paraku seadusest tulenevat õigust ei ole, sest korter võib tänaseni olla nt surnu laste/ elukaaslase elukohaks ning sellisel juhul kehtib nende eraelu puutumatuse printsiip. Politsei tohib korterisse ilma valdaja loata siseneda vaid vahetu ohu tõrjumiseks, kuid antud juhul selle esinemist küsija antud info alusel eeldada ei saa.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas korteriühistus oleva kaasomandi võõrandamisel ühe korteriomaniku ainuomandisse on vaja 100 % nõusolek?07.12.2015

Olukorra kirjeldus - Meil on korteriühistu ning üks korteriomanikest soovib omandada kaasomandis olevat osa enda ainuomandisse. Ühistuliikmetega vesteldes saime aru, et üks liige on antud toimingu vastu. Kas sellise toimingu sooritamiseks on tarvis 100% liikmete nõusolekut või piisab 2/3 liikmete nõusolekust?
AÕS lugedes jäin peatuma § 72. Kaasomandi valdamine ja kasutamine
(1) Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas.
Käesoleva paragrahvi (4) Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega - antud juhul kasutab KÜ võõrandamisest saadud tulu maja üldise heaolu parendamiseks, et ära hoida võimalikke raskeid tagajärgi.
§ 73. Kaasomandi mõttelise osa käsutamine
(1) Kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada.
(2) Kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. Antud kaasomand müüakse teisele kaasomanikule.
§ 74. Kaasomandi käsutamine tervikuna
(1) Kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Kui 8 korterist 7 soovivad müüa ja 1 mitte, kas see on kehtiv kokkulepe? Antud kaasomandi müük ei takista kuidagi mitte pooldava isiku võimalusi kasutada kaasomandit.

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Antud juhul ei ole küsija täpsustanud, millisest konkreetsest kaasomandi osast jutt käib ning millistel põhjustel soovitakse mainitud osa võõrandada. Küsimuses toodu põhjal saab eeldada, et kõigi korteriomanike kaasomandis oleva osa võõrandamine saab toimuda üksnes kõikide korteriomanike nõusoleku korral.

Erandiks on olukorrad, kus korteriühistu soovib kõikide korteriomanike huvides kaasomandis olevat osa ühele kaasomanikest võõrandada. Sellisel juhul võib korteriühistu korteriomanike enamuse otsuse alusel võõrandamise otsustada. Sellekohaseid põhjendusi ei ole aga küsija paraku esitanud.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas eksabikaasa saab algatada jagamata korteriomandi müüki, kui teisel eksabikaasal on välja kuulutatud pankrot?27.11.2015

Tere!
Kuidas lahendada olukord, kui endised abikaasad omavad ühisvara, kuid üks neist on pankrotis? Kas teine eksabikaasa saab alustada vara (korteriomand, mis kogub võlga) müüki. Sama on omanikuna kirjas pankrotis eksabikaasa. Korteriomandil lasub võlg, mille tasumine käib mõlemale eksabikaasale üle jõu. Ka pole sõlmitud lahusvaralepingut abikaasade vahel.
Ette tänades

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Küsija olukorrakirjelduse põhjal võib järeldada, et abielu on lahutatud ja korteriomand kuulub ühisomandisse.

Kui kohus on isikul pankroti välja kuulutanud, siis kogu selle isiku vara loetakse pankrotivaraks (PankrS § 35 lg 1 p 1) ja pankrotis isikul ehk eksabikaasal kaob õigus teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Pankrotivaraga võib teha tehinguid pankrotihaldur, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Võlgniku poolt pärast pankroti väljakuulutamist tehtud pankrotivara hulka kuuluva eseme käsutustehing on tühine (PankrS § 36 lg 2). Sama paragrahvi lg 6 lisab, et füüsilisest isikust võlgnik võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Järelikult ei saa küsija korteriomandit võõrandada ja seda isegi siis, kui korteri ühisomanik seda teha soovib.

Seega tuleb enne korteriomandi müüki ühisvara jagada. Võimalik, et pankrotihaldur nõuab varsti ise ühisvara jagamist ning seda reguleerib PankrS § 122.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas vanal suvilal peab olema kasutusluba ning/või projekt?25.11.2015

Tere!
Kas suvilal peab olema kasutusluba ning/või projekt? Olen huvitatud ühe vana suvila ära ostmisest (80-ndatel ehitatud) eesmärgiga aastaringseks elamiseks kohandada ning soovin teada, mis dokumente oleks mul õigus praeguselt omanikult küsida? Tegemist on elamumaaga. Kuna plaan on suvila soojustada ja renoveerida, siis ilmselt vajame ka ehitusluba, mis aga omakorda eeldab projekti olemasolu jne.

Tänan ette!

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Küsimus puudutab eelkõige ehitusõigust. Kuna käesoleval juhul ei ole küsija suvilat puudutavaid konkreetseid asjaolusid (kui suure ehitisaluse pinnaga tegemist on, milliseid konkreetseid töid plaanitakse teha, kas suvila on 80ndatel õigusliku alusega püstitatud jne) avanud ega täpsustanud, siis võiks küsija tutvuda eelkõige 01.07.2015. a kehtima hakanud ehitusseadustiku ja seadustikule lisatud kahe tabeliga, mis näitavad, millisel juhul on vaja ehitus-, kasutusluba, ehitusprojekti või piisab hoopis ehitus- või kasutusteatisest.

Samuti on tabeli järgi võimalik ka see, et kui ehitusloa saamise nõuet või ehitusteatise esitamise nõuet lisast 1 ei leia, siis sellise ehitise ehitamine on nn vaba ehitustegevus. Vaba ehitustegevus ei tähenda kindlasti, et ehitisele või ehitamisele ettenähtud nõuded võib täitmata jätta. Vastupidi, kõik nõuded peavad olema täidetud ning juhul kui nõudeid ei ole täidetud, on avalikul võimul õigus nõuda ehitise ümbertegemist või lausa lammutamist.

Avalike andmetega on Teil võimalik tutvuda Ehitisregistris. Kui Te soovite ka suvilat puudutavat dokumentatsiooni näha enne tehingu ettevalmistamist/sõlmimist, tuleks sellest omanikule teada anda ning selles osas kokkulepe saavutada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas saab vanaproua müüa korteri sümboolse hinna eest sõbranna pojale, et sugulased ei hakkaks protsessima?06.11.2015

Tere, meil on selline probleem, et vanaproua soovib oma korteri müüa sümboolselt ilma raha nõudmata oma kauaaegase sõbranna pojale. Just müüa seetõttu, et ta ei taha teises riigis elavatele sugulastele midagi jätta halbade suhete tõttu. Seepärast ei tee ta ka kinkelepingut ega testamenti, vaid tahab teha ostu-müügilepingu. Kas advokaat saab teha selliselt seda lepingut, kas peab kuidagi tõestama, et meil ei ole halbu kavatsusi vanaproua suhtes, toetame igati ja tervise halvenedes saab elada koos meiega jne. Ja kuidas sellisel puhul arvestatakse advokaadi tasud.

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Nimetatud küsimus kuulub eelkõige lepinguõiguse valdkonda. Korteri ostu-müügileping sõlmitakse notari juures ning temalt saab eelnevalt küsida ka sellekohaseid küsimusi-selgitusi. Notar oskab öelda ka notaritasu ja riigilõivu suuruse, mida arvestatakse tehingu väärtuse alusel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas kohustada naaberkorteriühistut ära vedama piiriks oleva aia äärest prahti?02.11.2015

Kinnistu naaber ridaelamu boksi omanik on aastate jooksul kinnistupiirile vastu võrkaeda paigutanud ehitusprahti (betoonikamakad ja krohvitükid), mille tulemusel on võrkaed välja veninud ja võrkaia alt valgunud ehituspraht minu kinnistule. Samas komposteerib ka sama isik niidetud muru ja aiaprahti võrkaia äärde. Olen teinud korteriühistu juhatusele avaldusi prahi eemaldamiseks ja uue võrkaia paigaldamiseks. Nende jaoks ei ole see mingi probleem, kuna praht asub nende kinnistu piirides.
Kuigi linna jäätmehoolduseeskiri § 30 lg 1 sätestab, et ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest, eraldi tuleb sortida p 4 mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne). Ehitusprahi võrkaia äärde vedamine ei ole taakasutusvõimalus, või on?
Asjaõiguse seadus § 151 lg 1 sätestab, et kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asja kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt.
Sama boksi omanik on paigaldanud õhksoojuspumba kinnistu otsaseinale, kus pumba müra kostub minu kinnistule ja häirib. Kuigi see pump on paigaldatud ilma ühistuga kooskõlastamata ja selleks luba saamata. Kogu paigaldus, pumba remont, hooldus, pumba maha võtmine ja tagasi panek toimu(b)s minu kinnistu piirides ja seda minult luba küsimata. Ühistu esimees leidis, et pump on nende kinnistu piirides ja ühistu nõusolekut selleks vaja ei ole ja ma ei viibi ka terve päeva pumba all.
Kuna ühistu juhatus ei ole midagi ette võtnud, pöördusin linnavalitsuse poole. Sealt sain vastuse, et linna jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumist ei tuvastatud ning õhksoojuspumba paigaldamiseks ei pea olema kõrval asuvate kinnistute kooskõlastust. Samas juhtis LV tähelepanu minu komposterile, mis asub lähemal, kui 5 m kinnistu piirist.
Soovin teada, kas ma saan ja kuidas kohustada korteriühistut ära vedama võrkaia äärest prahi ja edaspidi hoitaks piiriäärne ala korras ja hooldatud ning ridaelamuboksi omanik paigaldaks õhksoojuspumba oma kinnistu piiridesse nii, et seda oleks võimalik remontida ja hooldada oma kinnistult?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Küsija on õigesti viidanud asjakohastele sätetele asjaõigusseaduses (AÕS § 151). Lisaks mainib sama paragrahvi lg 2, et AÕS § 151 1. lõikes nimetatud asja kasutamine ei tohi olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile.

Kuna eelpoolmainitud võrkaed on mõeldud mõlema kinnisasja teenimiseks ning mõlema kinnisasja omanikud peavad selle korrashoiu eest seisma, võib see isik, kes katkise võrkaia parandas, nõuda teiselt poolelt kulude hüvitamist võrdsetes osades. Käesoleval juhul valgub ehituspraht võrkaia vahelt ka küsija kinnisasjale, seega tekitab see reaalset kahju küsija kinnisasjale ning ei lase seda soovitud otstarbel kasutada.

Küsija on selgitanud, et kõrvalkinnistu korteriühistu ei ole jäätmete äravedamise osas samuti nõus olnud, seega tuleks pöörduda kohaliku omavalitsuse heakorra-/keskkonna-/järelevalveametniku poole ning teda kujunenud olukorrast teavitada. Nimetatud rikkumist võib menetleda ka Keskkonnainspektsioon.

Ehitusprahi osas on küsijal tõepoolest õigus- ehitusprahi võrkaia äärde vedamine ei ole taakasutusvõimalus. Jäätmeseaduse § 15 lg 1 kohaselt on jäätmete taaskasutamine jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida oleks sellel otstarbel kasutatud või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt. Antud juhul sellega tegemist ei ole.

Kuigi küsija ei ole maininud, millisest linnast jutt käib, siis igal kohalikul omavalitsusel on nende territooriumil kehtiv heakorra eeskiri, mis sätestab, et kinnistu omanik on kohustatud hoidma korras oma kinnistut ning koristama seal oleva prügi. Kui seda kohustust on rikutud, on valla- või linna heakorra-/keskkonna-/järelevalveametnikul õigus rikkujat trahvida KOKS § 662 alusel.

Ehitusprahi osas tuleb kohaldamisele ka kohaliku omavalitsuse territooriumil kehtiv jäätmehoolduseeskiri ning jäätmeseadus. Näiteks Tallinna linnas kehtiva jäätmehoolduseeskirja § 38 lg 6 kohaselt tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse sellekohase jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas. Tallinna linna jäätmehoolduseeskirja § 39 lg 1 täpsustab, et ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik. Sama jäätmehoolduseeskirja § 40 lg 3 kohaselt tuleb jäätmed koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Kuna praegusel juhul ei ole naaber jäätmeid isegi selleks mõeldud mahutitesse (antud juhul 2 mahutit: 1 krohvile ja teine betoonile) ladustanud, vaid seda teinud otse võrkaia juurde ja selle najale, siis tuleks ehitusjäätmed esimesel võimalusel viia või sealsamas üle anda sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

Kui nimetatud ettekirjutust ei täideta, siis JäätS § 1207 lg 1 kohaselt karistatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmehooldusnõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. JäätS § 120 lg 1 kohaselt karistatakse jäätmete tekke vältimise või jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

Kokkuvõtlikult on küsijal võimalik kas kohaliku omavalitsuse või Keskkonnainspektsiooni poole ehitusjäätmete ladustamise osas pöörduda. Kuna kohalik omavalitsus on leidnud, et rikkumist pole toimunud, siis oleks mõttekas haldusmenetluse seaduse §-s 75 sätestatud tähtaja jooksul (kui see veel võimalik on) uuesti vallaametnike poole pöörduda vaidemenetluse korras ning ühtlasi nõu küsida ka Keskkonnainspektsioonilt.

Õhksoojuspumba osas ei ole tõesti küsija kui naaberkinnisasja nõusolekut vaja. Käesoleval juhul tuleks välja selgitada, kas õhksoojuspump kujutab endast nt tuleohu allikat, kuna see asub Teie kinnistule liiga lähedal. Selles osas tuleks konsulteerida kas Päästeameti ja/või kohaliku omavalitsuse organi ehitusnõunikuga. Antud juhul võiksite esmalt kaaluda nimetatud korteriomanikuga läbi rääkida õhksoojuspumba eemaldamiseks tuleohutuse seisukohalt ning paigaldamiseks maja muule küljele, kui see on võimalik.

AÕS § 143 lg 1 kohaselt ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata mh müra levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud.
Seega, kui küsija suudab ära tõestada, et nimetatud müra on liiga vali ning kahjustab oluliselt tema kinnisasja kasutamist, siis on võimalik ka õhksoojuspumba kõrvaldamist nõuda.

Kui õhksoojuspumpa ei ole võimalik ei kõrvaldada ega teisaldada, siis on küsijal võimalik nõuda kahju hüvitamist AÕS § 147 alusel („Kui ehitada või ehitist parandada saab ainult nii, et naaberkinnisasjale või selle kohale tuleb ehitada tellingud või et üle selle kinnisasja tuleb vedada või sellele asetada ehitusmaterjali või kinnisasjast üle käia või sõita, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama, kui see on hädavajalik, tingimusel, et temale tagatakse kahju hüvitamine“).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mida teha, kui naaberkinnistute omanikud ei korista oma territooriumit?29.10.2015

Tere!
Oleme tänulikud Teie nõuannete eest, mida teha olukorras, kus meie hoonet ümbritsevad kolm kinnistut, millede omanikud ei korista aastaid oma territooriume? Tuul toob prahi ja sügisel lehed meie territooriumile ja meie kinnistu koristajale kaasneb topeltkoormus. Sellepärast on mitu koristajat oma tööst loobunud.
Mida teha?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kõigepealt võiks nimetatud kinnistute omanikke tekkinud probleemist teavitada, et kuivanud lehed ja muu prügi tuleb tuulega teise isiku kinnistu territooriumile.

Kui nimetatud kinnistuomanikud sellele ei reageeri ning lahendust läbirääkimiste teel ei saavutata, tuleks pöörduda kohaliku omavalitsuse heakorra-/keskkonna-/järelevalveametniku poole ning teda kujunenud olukorrast teavitada.

Igal kohalikul omavalitsusel on nende territooriumil kehtiv heakorra eeskiri, mis sätestab, et kinnistu omanik on kohustatud hoidma korras oma kinnistut ning koristama seal oleva prügi. Kui seda kohustust on rikutud, on valla- või linna heakorra-/keskkonna-/järelevalveametnikul õigus rikkujat trahvida KOKS § 662 alusel.

Küsija ei ole täpsustanud, millisest prahist jutt käib, kuid kui tegemist on ka muu prahiga kui sügisesed puulehed, vaid nt ka jäätmetega, siis tuleks kohaldamisele ka jäätmehoolduseeskiri ning jäätmeseadus.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas oma asjad müüdud korterist kätte saada, suuliselt leppisime kokku, et hoiab neid mingi aja, aga nüüd ei anna kätte?23.10.2015

Müüsin oma korteri ära ja leppisin ostjaga suusõnalise kokkuleppe, et kui minu asjad ehk siis mööbel ja minu puud ette jäävad talle, siis helistab ja viin ära, sest kui korteri müüsin, polnud mul kohe neid asju kusagile panna. Nüüd on selline olukord, et tahtsin asjadele järgi minna, polnud nõus uus omanik mulle neid andma, ütles, et minu vara kuulub nüüd talle. Küsingi nüüd, kas mul on kuidagi võimalik oma vara kätte saada, sest notari lepingus müüsin ainult enda korteri?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Antud juhul, ilma korteri ostu-müügilepingut nägemata, on väga raske hinnata Teie õiguslikku positsiooni. On võimalik, et lepingus on vastav punkt selle kohta, et kõik vallasasjad, mis omandi ülemineku hetkel on korteris, kuuluvad lepingu eseme hulka. Sel juhul ei oleks teil õigust mööblit välja nõuda. Käesoleval juhul ei ole teada ka seda, kus täpselt ka küttepuud asuvad. Kui need asuvad nt panipaigas, mis oli ühtlasi ka ostu-müügi lepingu esemeks, ei oleks Teil samuti õigus neid välja nõuda.

Selliste vaidluste ärahoidmiseks on väga oluline, et kõik müügiga seotud olulised kokkulepped kajastuksid müügilepingus, sh täpne lepingu esemeks olevate asjade koosseis. Samuti tuleks lepingus kajastada muud olulised kokkulepped. Näiteks kui müüja peab korterisse jätma teatud esemed (mööbel, tehnika jms), siis tuleks need lepingus loetleda.

Kui lisakokkulepped lepingust välja jäävad ja poolte vahel hiljem vaidlus tekib, on nende sõlmimist väga raske tõendada.
Eelpoolöeldust tulenevalt tuleks küsijal leida tõendeid oma väitele, et küttepuude ja mööbli osas ei ole omandiõigus ostu-müügilepingus üle läinud ning seeläbi saab isik esitada nõude mööbli ja küttepuude osas nende valduse tagasisaamiseks. Selleks peab küsija tõendama, et omand ei ole üle läinud ja küsija on ikka veel mööbli ja puude omanik AÕS § 82 lg-st 1 lähtuvalt. Konkreetse mööbli ja puude osas saaks küsija omandiõigust tõestada nt sel viisil, et küsijal oleks antud asju puudutavad omandiõigust tõendavad dokumendid alles või leida isik(ud), kes antud kokkulepet Teie ja praeguse korteriomaniku vahel kinnitada võiks. Kui olete uue omanikuga ka meili teel suhelnud ja uus omanik on kokkulepet kinnitanud, oleks ka sellest abi omandiõiguse tõestamiseks.

Kui suudate tõestada nende asjade endale kuuluvust, oleks võimalik esitada AÕS § 80 alusel hagi asjade väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Seega, kas on võimalik kinkida kinnisvara (osa sellest), mis on laenu tagatiseks?22.10.2015

Tere!
Suvel soetasime elukaaslasega kinnisvara, mille ainuomanikuks sain mina, kuna kodulaen on minu nimel (pank ei olnud teisiti nõus, kuna elukaaslase nimel on teine kodulaen ja seda teisest pangast, siis elukaaslane ei saanud olla kaastaotleja).
Kuna elukaaslase vahenditest tuli omaosalus, siis sooviksin hea meelega, et vara oleks meie mõlema nimel (kaasomand, nii et kummalegi kuulub 1/2).
Seega, kas on võimalik kinkida kinnisvara (osa sellest), mis on laenu tagatiseks? Kuidas sellisel juhul toimida?
Tänud!

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

AÕS § 333 kohaselt on hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul õigus koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena.

Seega, kinnisasjale seatud hüpoteek ei takista kinnisasja võõrandamist, sh kinkimist. Tavaliselt on laenulepingus aga klausel, mis kohustab teid laenuandjat võõrandamisest teavitama (pöörduge kindlasti ka panga poole). Tehingu tegemiseks tuleb esitada notarile tavaliselt kinnisasja omandamise dokumendid, täpse loetelu ütleb notar. Tehingu tasud olenevad kinnistu väärtusest.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas üks naabritest võib piiriks olevat kraavi puhastada ja niita?06.10.2015

Tere
Kui kahte kinnistut eraldab ca 3-4 m kraav, mille otstarve on sadevete ärajuhtimine mõlemalt kinnistult, ning nn "piirijoon" õnneks või kahjuks jookseb piki kraavi perve (mitte kraavi keskel), kas siis võib üks naaber (nn poole perve omanik) puhastada seda kraavi setetest ja kraaviperve umbrohust, kui teine kinnistuomanik pole seda vähemalt 10 a jooksul teinud?


Tänan

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Asjaõigusseaduse § 151 lg 1 selgitab, et kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest.

Sama paragrahvi lg 2 täpsustab, et AÕS § 151 1. lõikes nimetatud asja kasutamine ei tohi olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile.

Sama paragrahvi lg 3 lisab, et kui AÕS § 151 1. lõikes nimetatud asja kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt. Kui asi on vajalik ühe naabri huvides, ei või seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta.

Antud juhul võib üks naabritest kraavi setetest ja umbrohust puhastada lähtuvalt sellest, et kraavi otstarve on mõlemalt kinnisasjalt sadevee ärajuhtimine. Kuna eelpoolmainitud kraav on mõeldud mõlema kinnisasja teenimiseks ning mõlemad omanikud peavad selle korrashoiu eest seisma, võib see isik, kes kogu kraavi osas hooldustöid teostas, nõuda teiselt poolelt hoolduskulude hüvitamist võrdsetes osades.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee