Asjaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Milliseid dokumente on vaja, et oma garaažiboksiga tehingut teha?14.10.2016

1997.a. ostetud garaažiboks vallasvarana lihtkirjaliku lepinguga. Leping pole säilinud. Nüüd soovin garaažiboksi müüa ning selgunud on järgmised asjaolud:
1999.a. moodustatud MTÜ Garaažihooldusühing, mis on kantud kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna. MTÜ-s on äriregistri andmetel 2 esindusõigusega isikut. Liikmeid pole kirjas. 2003.a. on ehitisregistrisse kantud valla poolt omanikuna samuti MTÜ. Kuidas saan mina oma omandiõigust tõendada?
Olen ma seadusesilmis üldse omanik? Valdaja? Milliseid dokumente on vaja, et oma garaažiboksiga tehingut teha?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

AÕS § 56 lg 1 järgi eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust, millest ei nähtu et Teie oleksite garaažiboksi omanik.

Selleks, et kinnistusraamatu kannet muuta saaks, tuleb Teil tõestada, et olete garaažiboksi tegelik omanik ning et isik, kes on tehinguga omandanud väidetavalt Teie kinnisasja on teinud seda pahausklikult.

AÕS § 95 lg 1 järgi on isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Seega tuleks Teil kindlaks teha, mis viisil on praegune omanik garaažiboksi omandanud.

Hetkel võib Teid käsitleda kui garaažiboksi valdajat ning käsutustehinguid Te teha ei saa. Isik, kes on võõrandanud Teie kinnisasja ilma Teie loata on kohustatud Teile kahju hüvitama.


Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas kaasomandis oleva korteri ühel omanikul on õigus ahju kütmise eest teiselt omanikult mingit kompensatsiooni nõuda?13.10.2016

Tere, mul on kaasomandis kahetoaline ahiküttega korter. Kuna üks kaasomanik, kelle toas asub ahjuuks, on tegelenud juba 16 aastat ahju kütmisega, kas tal on teiselt kaasomanikult õigus mingit kompensatsiooni selle eest saada?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

AÕS § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.

Ahju kütmine on asja kasutamisega seonduv kulutus, mida tuleb kaasomanikel vastavalt endale kuuluvale osale kanda. Seega kui varasemalt on küttepuude eest tasunud ainult üks kaasomanik, on tal õigus teiselt kaasomanikult nõuda nende hüvitamist vastavalt sellele, kui suur on teisele kaasomanikule kuuluv osa.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas poolvennale kinnistut kasutada anda nii, et ta ei saaks seda koormata ega müüa?11.10.2016

Tere. Isa pärandusega kuulub tema talukompleks koos metsa ja maadega tema ainsale lapsele - pojale. Aga sellel pojal on ka poolvend nende ema eelmisest kooselust. Nüüd tahab ka see poolvend sellel talukompleksil ehitada ja askeldada. Pärimisõigusega vend pole selle vastu aga kuidas nüüd toimida, et see poolvend saaks ka mingid õigused sellele, mida ta ehitab. Pärandit jagada pärija ei taha poolvennaga. Kuna kardab, et mis saab tulevikus. Äkki poolvend müüb siis oma osa maha. Aga kindel soov on pärandit hoida ja mitte lasta müüa. Samas ka poolvend tahab saada mingit kindlust, et kui aitab ehitisi korrastada ja juurde ehitada, et tal oleks ka õigus siis seda kasutada. Praegu ta kardab, et teeb kõik korda ja siis viskab vend, õiguslik pärija, ta sealt välja. Kas on mingit võimalust seda lahenda nii, et poolvend saaks seal askeldades ennast kindlalt tunda. Aga samas poleks tal õigust seda müüa, laenude ega hüpoteekidega koormata, või oma lastele ja naisele õigusi üle anda. Äkki on olemas mingi kasutus õigus. Paluks abi.

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kinnisasjadele on võimalik seada kasutusvaldus AÕS § 201 lg 1 järgi, mis koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Lg 3 järgi saab kasutusvaldust piirata mõne kasutusviisi välistamisega.

Selleks, et kasutusvaldus tekiks, peab olema sõlmitud asjaõigusleping, mis on notariaalselt kinnitatud AÕS § 203 järgi. VÕS § 215 järgi ei ole kasutusvaldus üleantav, kuid kasutusvaldusest tulenevaid õigusi ja kohustusi võib teostada teine isik, kui kasutusvalduse tekkimise aluseks oleva seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Samuti on võimalik seada isiklik kasutusõigus AÕS § 225 lg 1 järgi, millele kohaldatakse kasutusvalduse sätteid, kui kasutusõigus on seotud valdamisega.

AÕS § 88 lg 1 järgi on valdajal õigus nõuda tema poolt asjale tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, välja arvatud juhul, kui ta on valduse saanud omavoliliselt. Muude kulutuste hüvitamist võib valdaja nõuda vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1042. AÕS § 88 lg 2 järgi on valdajal õigus asjale tehtud kulutustega loodud parendused asja küljest ära võtta tingimusel, et ta taastab väljaantava asja endise seisundi. Selline õigus on välistatud, kui parenduste äravõtmine ei ole parendusi rikkumata võimalik või kui valdajale hüvitatakse väärtus, mis kulutustega loodud parendusel oleks pärast asjast eraldamist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas seadus sätestab, kui lähedale minu majale tohib naaber oma suuri puid kasvatada, muretsen, kuna puud on mulle ohtlikud?29.09.2016

Minu omandis on õuemaa, mis piirnes naabri põllumaaga, kuhu ta on nüüd kasvatanud metsa. Probleem seisneb selles, et naabri kinnistul kasvavad puud on kohe minu aia ääres ja tormiga murduvad minu aia peale. Ohus on ka maja, sest puude kõrguse kasvades ulatuvad need peagi maja katuseni. Kas kuskil seaduses pole piirangut selle kohta, kui lähedale minu majale tohib ta oma metsa kasvatada? Millised on üldse minu seadusest tulenevad võimalused oma vara kaitsta?

Ette tänades,

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Asjaõigusseaduse § 149 lg 1 järgi on kinnisasja omanikul õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul kõrvaldanud.

Kui puude istutamine piiri lähedusse toob kaasa kahjulikud mõjud naaberkinnisasjale, on võimalik nõuda kahjulike mõjude kõrvaldamist vastavalt asjaõigusseaduse §-le 89, mis sätestab, et omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma mõjutusi, kui need ei kahjusta oluliselt kinnisasja kasutamist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kes vastutab, kui naabritele tekitatakse kahju, kas korteris elav inimene või omanik?03.08.2016

Tegemist on korteriga, kus elab sees alkohoolikust pensionär (tal on kasutusõigus oma elu lõpuni, ka sissekirjutus). Kui peaks juhtuma, et sees elav inimene põhjustab oma hoolimatusega või muul viisil naabritele kahju, siis kes antud juhul vastutab? Kas korteris sees elav inimene, korteri omanik või jaotub kahjunõue mõlema vahel? Mida saaks omanik sellises olukorras enda kaitseks ette võtta?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Isikliku kasutusõiguse korral on omaniku õigused piiratud kasutusõigusega. Kasutusõiguse sisu ja ulatus tuleneb vastavast tehingust. Küll aga kohaldub korteriomaniku suhtes korteriomandi seaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 tulenev kohustus, millega tuleb hoida korteriomandi reaalosa korras ja hoiduda tegevustest, mille toime teistele korteriomanikele ületab tavakasutusest tekkivad mõjud.

Samuti on oluline nimetatud paragrahvi lõige 2, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud tagama, et korteriomandit kasutavad isikud järgiksid § 11 lg 1 p 1 sätestatut. Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduses erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (RK lahendid 3-2-1-38-05 p 10 ja 3-2-1-186-12 p 10).

Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav (RK lahend 3-2-1-38-05 p 10). Lisaks sätestab KOS § 11 lg 3 esimene lause, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas alustada kaasomandis oleva maa jagamist reaalosadeks, kui teine kaasomanik on ka nõus?18.05.2016

Soovin jagada kaasomandis oleva looduskaitsealal asuva metsamaa reaalosadeks. Millest ma peaksin alustama? Kaasomanik on täna nõus maa jagamisega. Kuidas käituda juhul kui ta taganeb nõusolekust enne lõplikku vormistamist?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Esmalt on oluline kindlaks teha, kas kinnisasja reaalosadeks jagamine on maakorralduslikult ja tehniliselt võimalik (näiteks tuleb maa jagamisel tavaliselt arvestada kinnistute minimaalse suurusega ja kinnistule juurdepääsuga). Seejärel tuleks pöörduda maamõõtja poole, kes moodustab uued katastriüksused ning kui vastavad üksused on moodustatud, peaksite pöörduma notari poole, kes viimaks kinnistu kaasomanike vahel ära jagab. Kui kaasomanik siiski kinnistu reaalosadeks jagamisega ei nõustu, on Teil võimalik pöörduda oma nõudega kohtu poole AÕS § 77 lg 2 alusel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mida täpsemalt tähendab ainukasutus kaasomandis oleva kinnistu kasutamise korra puhul?26.04.2016

Tere,
Mida täpsemalt tähendab ainukasutus kaasomandis oleva kinnistu kasutamise korra puhul? Tegemist ridaelamuga ja seda ümbritsev kinnistu kasutuskord on notariaalselt jagatud ja kinnituatud. Kas see tähendab, et korteriomandi juurde ainukasutusse kuuluvat mõttelist osa maatükist võib korteriomandi omanik kasutada ja vallata oma suva järgi nii nagu tahab, sh naabritega arvestamata? Näiteks haljastada enda soovi järgi, eraldada maatükk teiste omast hekiga, mitte osaleda ühisniitmises, kuigi ülejäänud ühistu liikmed seda siiski soovivad jne.

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Üldiselt peavad kaasomanikud mõttelise osa kasutamisel, valdamisel ja käsutamisel arvestama teiste kaasomanike huvidega. Teile täpse vastuse andmiseks tuleks analüüsida ja tõlgendada kaasomanike vahel sõlmitud kasutuskorra kokkulepet. Kokkuleppes peaks olema kindlaks määratud, millised õigused kaasomanikel seoses ainukasutusse kuuluvate osadega on.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kidas kaasomanikud oma ostueesõigust realiseerida saavad?25.04.2016

Asi puudutab ühisomandit (maja ja maa). Üks kaasomanikest on teiste kaasomanike teadmata pannud omandi müüki (avastasime juhuslikult). Kui meie (teised kaasomanikud) soovime omandit endale saada, kuidas meil oleks kõige õigem tegutseda? Meile peaks kuuluma ostueesõigus.

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Müüjal on kohustus kaasomanikele kui ostueesõigust omavatele isikutele viivitamata teavitada ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust. Selline teave peab sisaldama täielikku ülevaadet müügilepingust, lisaks peab müüja ostueesõigust omava isiku nõudmisel esitama talle müügilepingu. Teatamisest alates on kaasomanikul võlaõigusseaduse § 250 alusel aega 2 kuud ostueesõiguse teostamiseks.

Kuna praegu ei ole müüja tõenäoliselt veel müügilepingut sõlminud, pole tal veel ka seadusjärgset kohustust teavitada ostueesõiguse võimalikkusest. Küll aga võite praeguses olukorras edaspidiste vaidluste vältimiseks müüjale selgitada, et Teie koos teiste kaasomanikega olete kinnisasja ostust huvitatud ning sooviksite ostueesõigust teostada.


Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas saada teada, kellele kuulub korter peale vanaema surma?21.04.2016

Tere!
Mul sattus sõber täbarasse olukorda ja sooviksin teda aidata. Nimelt on ta elanud terve elu oma vanaema korteris, kus veel mõned aastad tagasi elas ka tema vanaema, kuid vanaema lahkus siit ilmast. Viimased aastad veetis vanaema hooldekodus, kus siis sõber käis teda toetamas ja juba siis tasus korteri eest arveid ise, tasub neid siiani siis ise. Nüüd hiljuti ilmus aga välja sõbra ema, kes enamus sõbra eluajast vangis viibis. Sõbra emal on vist mingi puue või töövõimetus ja ta olevat läinud endale sotsiaalkorterit nõudma ning sealt talle teatati, et talle juba õiguslikult kuulub üks korter. 13.04.2016 leidis sõber postkastist numbri, sinna helistades saigi kogu selle informatsiooni kelleltki kolmandalt isikult. Ema tahab korterit maha müüa, aga vist on raske pojaga endaga rääkida.
Nüüd siis küsimuse juurde, kas üldse on midagi, mis sõbral oleks võimalik teha või on ta oma õigused maha mänginud, et kohe juristi poole ei pöördunud peale vanaema surma?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärimiskõlbmatuse tingimused seab pärimisseaduse § 6, näiteks on isik pärimiskõlbmatu, kui ta põhjustas tahtlikult ja õigusvastaselt pärandaja surma, kui ta tahtlikult ja õigusvastaselt kõrvaldas pärandaja testamendi jne. Praeguses olukorras ei saa paraku öelda, et pärandaja tütar oleks pärimiskõlbmatu. Kuna sõbra vanaema ei olnud jätnud kehtivat testamenti, päritakse seaduse järgi ning seetõttu ongi pärijaks pärandaja tütar ehk Teie sõbra ema. Seetõttu pole praegusel juhul kahjuks võimalik midagi teha.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas kaasomanike lihtkirjalik kasutuskord on ka ametlik või peab see olema ilmtingimata notariaalne?10.03.2016

Tere
Soov on müüa korterit, mis on kaasomandis ja tehtud kasutuskord majaomanikega ise kirjalikult kunagi. Kas selline ise koostatud dokument on ka ametlik või ei? Samas tegime juttu naabritele, et kasutuskorra võiks notariaalselt paika panna aga üks naabritest ei taha sellega nõustuda. Kas selline asi võib jääda müügi puhul takistuseks?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Üldiselt võib kaasomanike vaheline kasutuskorra kokkulepe olla nii lihtkirjalik kui ka notariaalne. Paraku ei oma aga lihtkirjalik kokkulepe tähendust järgmiste omanike suhtes.

Kaasomanikud peaksid võimalusel sõlmima notariaalselt tõestatud kasutuskorra kokkuleppe ning kandma selle märkusena kinnistusraamatusse. Sellisel juhul saab ostja olla kindel, et uuel omanikul on kasutamise osas samad õigused. Ainuüksi lihtkirjaliku kokkuleppe olemasolul, mis uue omaniku suhtes ei kehti, on ostjal raske selgeks teha, milline osa asjast jääb tema valdusesse.

Seetõttu võib notariaalse kokkuleppe puudumine olla tõepoolest müügi puhul takistuseks.

Notariaalse kokkuleppega peavad nõus olema kõik kaasomanikud. Kui ühe omaniku nõusolek puudub, on teistel omanikel AÕS § 72 lg 5 ja TsMS § 613 lg 1 alusel võimalik pöörduda hagita menetluses kohtu poole.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee