Asjaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas müüa oma osa, kui teine kaasomanik ei taha maksta sobilikku hinda, samas mul ostja olemas?11.04.2018

tere.
Sain päranduseks poole majast. Teine osapool soovib minu osa endale osta hinnaga millega mina ei ole nõus ja ähvardab asja kohtusse viia. Hinnas me ilmselt kokkuleppele ei jõua iseseisvalt (pakkumine kõvasti alla reaalse turuhinna). Mina sooviks seega teist hinda ja minu osa majast ära müüa, ostja olemas minule sobiva hinnaga. Kas ma saan müüa ajal kui teine kaasomanik on minu vastu samal ajal kohtuhagi sisse andmas? Või on mu ainus võimalus lasta tal hagi esitada ja vastata hagile omapoolse ettepanekuga kaasomandi lõpetamisest (müüa asi ostjale, kes mul on olemas selle hinnaga, mis me omavahel oleme kokku leppinud)?

Ette tänades

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Selles küsimuses on väga palju selgitamata nüansse, mis muudavad vastamise keeruliseks.

Mul tekib kohe küsimus, et kas pärandvaraks oli kogu kinnistu ja Teie ühe pärijana pärisite ühisomandina sellest 50% või oligi pärandvaraks 50% kinnistust ja Teie olite ainus pärija?

Need on kaks täiesti erinevat situatsiooni. Kui pärandvara on ühisomandis, siis saavad seda müüa ainult ühisomanikud koos. Või kui kokkulepet ei saavutata, siis saab kohtu kaudu nõuda pärandvara jagamist.

Kui aga aga tegemist on kaasomandiga, siis kaasomanikud võivad oma osa vabalt võõrandada. Teisel kaasomanikul on ostueesõigus. Talle tuleb pärast müügilepingu sõlmimist saata müügileping ja tal on võimalik samadel tingimustel astuda lepingusse ostjana.

Kaasomanikel on võimalik ka taotleda kaasomandi lõpetamist erineval viisil: nii, et kogu kinnistu jäetakse ühele neist ja ta hüvitab teisele tema osa rahas; nii, et kinnistu müüakse kaasomanikevahelisel enampakkumise; nii, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel. Selleks peab üks kaasomanikest esitama kohtusse kaasomandi lõpetamise hagi.
 

Küsimus: Kas ja mis tingimustel võib üks vanematest oma osa korterist maha müüa?29.03.2018

Vanemad lahutasid ca 10 aastat tagasi, abielu jooksul soetatud vara on siiani jagamata. Hetkel on ühisomandis korter, milles mõlemad ei ela ning pole ka sisse kirjutatud. Kas ja mis tingimustel võib üks vanematest oma osa korterist maha müüa? Kui ühel vanemal on teise vanema poolt antud täisvolitus, kas volitatu võib teise vanema poolt tema osa müügi vältimiseks seada mainitud poolele näiteks hüpoteegi?

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Kui ühisvara on jagamata, siis korterit saab müüa ainult mõlema ühisomaniku nõusolekul. Kumbki eraldi oma osa müüa ei saa.

Kui üks ühisomanikest on andnud teisele ühisomanikule notariaalse volikirja, mis mh. võimaldab teha ka volitaja nimel tehinguid kinnisvaraga, siis volitatu võib selle volikirja alusel anda müügilepingule allkirja ka volitaja nimel.

Kui volitaja soovib volikirja tagasi võtta, siis peab ta selle volitatult välja nõudma. Kui välja nõudmine pole võimalik, siis peab ta volikirja tagasivõtmisest teavitama notarit, kelle juures see allkirjastati, notarite koda (kes omakorda teavitab kõiki notaribüroosid) ja avaldama teate avalikkusele (nt. Ametlikes Teadaannetes).

Ühisomandi osale hüpoteeki seada pole võimalik. Hüpoteek on võimalik seada korterile tervikuna.
 

Küsimus: Kas mul peab käendajana kaasomanikuks hakkamisel olema ka sissetulek või seda ei eeldata?27.03.2018

Tere!
Küsimus seoses kaasomandiga. Nimelt olen lähisugulasele peagi maja ostuks laenukäendaja oma korteriga, kuid ta soovib mind märkida hiljem ka oma maja kaasomanikuks. Kas mul peab kaasomanikuks hakkamisel olema ka sissetulek või kaasomanikuks hakkamine ei eelda, et isik saab kindlat sissetulekut? Ise olen üliõpilane, seega tööl kooli kõrvalt hetkel ei käi. Üritasin ise otsida, kuid sellega seonduvalt ühtegi seadust ei leia, mis eeldaks kaasomanikuks hakkamisel sissetulekut.
Tänan nõustamise eest!

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

See hiljem kaasomanikuks vormistamine saab toimuda nii, et ta kas kingib või müüb Teile osa oma kinnistust (maatükk koos sellel asuvate hoonetega moodustavad kinnistu).

Kaasomanikuks saamine ei eelda sissetuleku olemasolu. See, kas Te maksate sugulasele midagi selle Tegingu käigus või mitte, on teie omavaheline kokkulepe.
 

Küsimus: Kas vald saab projekteerimistingimuste korraldusega kohustada maaomanikku sõlmima teeservituuti?15.03.2018

Tere!
Kas vald saab projekteerimistingimuste korraldusega kohustada maaomanikku sõlmima teeservituuti?

Tänan!

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Ehitusseadustiku § 26 lg 3 p 2 kohaselt peab kohalik omavalitsus projekteerimistingimuste andmisel mh arvestama sellega, et see ei oleks vastuolus teiste isikute õiguste või avaliku huviga. Kui teie naabril puudub muu juurdepääs avalikult kasutatavale teele, kui ainult üle teie kinnistu, siis peab vallavalitsus projekteerimistingimuste väljastamisel arvestama mh ka sellega, et projekteeritav-ehitatav hoone ei sulgeks naabri juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Sellise olukorra vältimiseks võib vallavalitsus tõesti keelduda projekteerimistingimuste väljastamisest seni, kuni te pole taganud, et naaber pääseb ka pärast uue hoone valmimist oma kinnistule üle teie kinnistu.
 

Küsimus: Kas KÜ juhatuse liige võib ilma omaniku nõusolekuta korterisse astuda ja seal tegutsema hakata?13.03.2018

Tere.
Olemas korter tüüpilises paneelelamus Tallinnas, milles elab üksik vanaema. Korteri omanikuks on lapselaps. Vanaema on sellesse korterisse ametlikult sisse kirjutatud, elab üksinda. Majas, kus asub korter, on olemas KÜ. KÜ juhatusel on vanaemale mitmeid etteheiteid, üks neist on näiteks see, et vanaema hoiab omas korteris aknaid kaua lahti ja soojus tuleb välja (tegemist on tavalise keskküttega, radiaatoritel ei ole individuaalmõõtureid). Kõik kommunaalteenuste arved on vanaemal makstud. Mõned päevad tagasi juhtus aga selline lugu, et KÜ juhatuse liige koputas vanaema uksele, ta tegi uksed lahti, ja KÜ juhatuse liige astus omavoliliselt korterisse ja ilma luba küsimata sammus edasi tuppa ja pani ise aknad kinni.
Küsimus - kas KÜ juhatuse liige võib ilma omaniku (või sissekirjutatud vanaema) nõusolekuta korterisse astuda ja seal tegutsema hakata? KÜ juhatuse liige ise arvab, et saab küll, kuna KÜ kodukorras on nii kirjas, kuid omanikuna leian, et selline tegutsemine on seadusega vastuolus.
Kas saaksite palun aidata, kes ja millisetel alustel saab korterisse siseneda ilma omaniku loata?
Kas ilma loata sisenemine KÜ juhatusel oleks võimalik juhul, kui oleks veeavarii või muu naabreid ja nende vara ohustav juhtum?

Tänan vastuse eest.

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Tere,

ilma omaniku või valdaja (nt. üürnik) loata võib korterisse siseneda ainult politsei ja päästeamet ja sedagi vaid seaduses (korrakaitseseaduse § 50) sätestatud juhtudel. Veeavarii puhul saabki KÜ juhatus kohale kutsuda politsei; politseil on õigus vajadusel ka nö uks maha murda.
 

Küsimus: Kui laen on tagasi makstud, kas teine inimene saab veel maha võtmata hüpoteeki kasutada uue laenu võtmiseks?12.03.2018

Laenu lisatagatiseks olnud majal on peal hüpoteek. Laen on reaalselt tasutud ja hüpoteeki pole maha võetud. Kas on võimalik sama hüpoteeki kasutada nüüd teisel inimesel laenu võtmise tagatiseks või tuleb eelmine hüpoteek enne maha võtta ja siis tuleb uuesti uue inimese jaoks hüpoteek peale panna? Tegu on juriidiliselt sama pangaga, kelle kasuks on hüpoteek praegusel hetkel.

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Tere. Kui hüpoteegipidajaks jääb sama pank ja hüpoteegisumma ei muutu, siis pole vaja hüpoteeki kustutada. Sama hüpoteek jääb nüüd tagama teist nõuet; uue nõude sisu märgitakse notariaalses lepingus.
 

Küsimus: Kas korteriühistu kinnistule maagaasi trassi ehitamiseks on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek?08.03.2018

Tere,
Küsime teisiti (K18796) ja 1 küsimuse kaupa!!!

Korteriühistu kinnistul puudub täna maagaasi trass. Korteriühistu juhatus soovib ehitada kinnistule maagaasi trassi. Kas on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek?

Tänan

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Asjaõigusseaduse § 72 lg 1 sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas.

Seadus sätestab ka, et millisel juhul on vajalik kõigi kaasomanike nõusolek, ehk kaasomanike kokkulepe (AÕS § 72 lg 2; § 74 lg 1; 76 lg 2).

Teie poolt kirjeldatud juhul oleks vajalik kaasomanike enamuse otsust. St. mitte korteriomanike enamust, vaid kaasomandi mõtteliste osade matemaatilist enamust. Iga korteri juurde kuulub teatud protsent mõttelist osa. Poolthääletajate mõtteliste osade suurus peaks olema kokku üle 50 protsendi.
 

Küsimus: Mida peab tegema, et panna võõrandamiskeeld teise isiku majale võla katteks?07.03.2018

Mida peab selleks tegema, et panna võõrandamiskeeld teise isiku majale võla katteks? Maja on ostetud minu poolt, kuid on oht, et seda võidakse müüa või pantida.

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Küsimus jääb mõnevõrra arusaamatuks. Kui maja on ostetud Teie poolt, siis on see ju Teie oma ja keegi teine seda müüa ega pantida ei saa.

Aga kui olete andnud kellelegi laenu selleks, et ta endale maja saaks osta, siis ei ole maja Teie oma. Siis on maja selle inimese oma, kellele laenu andsite. Sellisel juhul on Teil võimalik kokkuleppel kinnistu tänase omanikuga seada kinnistule hüpoteek, mis tagab Teie nõuet.

Kui laenusaaja hüpoteegi seadmisega nõus ei ole, siis saate kohtu kaudu hüpoteegi seadmist nõuda alates hetkest, mil laenusaaja on jäänud Teile laenumaksete tasumisega võlgu.
 

Küsimus: Kas naabril on õigus nõuda, et me oma maal olevat hekki madalamaks pügaks, kuna piirab tema vaadet veekogule?05.03.2018

Tere,
Meie elupuu hekk segab naabri vaadet veekogule. Kas tal on õigus nõuda, et me seda madalamaks pügame? Täpsustan, et tema krundile need laiupidi ei kasva, just kõrgus segab naabrit.

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Tere,

Ei, ükski seadus naabrile sellist õigust ei anna.
 

Küsimus: Millised õigused mul on, kui olen kaaslaenaja, aga korter kuulub endisele elukaaslasele ja mina mingit hüve ei saa?05.03.2018

Olen võtnud koos endise elukaaslasega eluasemelaenu. Mina olen kaaslaenaja, aga korteriomand kuulub 100% elukaaslasele. Ma ei ole enam nõus olema kaaslaenaja, sest ma ei ela enam ise selles korteris. Minu silmis olen hetkel pandud olukorda, kus võib toimuda endise elukaaslase alusetu rikastumine minu arvelt - kui tema laenu tagasi ei ole võimeline maksma, siis nõutakse kohustus sisse minult, aga mingit hüve või õigust ma selle vastu ei saa. Milliseid õiguskaitsevahendeid saan oma õiguste kaitseks antud olukorras kasutada?

Vastus: Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister, http://barrister.ee/

Tere,

leping on osapoolte vahel sõlmitud dokument ja seda muuta on võimalik ainult osapoolte nõusolekul. Te ei saa nõuda, et pank laenuandjana muudaks lepingut nii, et Teie ei oleks enam kaaslaenajaks. Kui Teie endine elukaaslane laenumakseid ei tasu, siis võib laenuandja nõuda makseid Teilt, kui kaaslaenajalt. Kuid sellisel juhul tekib Teil võimalus nõuda need maksed tagasi oma endiselt elukaaslaselt alusetu rikastumise sätete alusel.

Eluasemelaenu puhul seatakse ostetavale eluasemele panga kasuks hüpoteek. Kui pangal ei ole võimalik ka Teie kontot debiteerida (konto on tühi või Teil polegi selles pangas kontot), siis algatab pank hüpoteegi realiseerimise ehk korteri või maja müügi täitemenetluse korras.