Lepinguõigus

Võtsin koos endise elukaaslasega 2 aastat tagasi pangalaenu maja soetamiseks, mõlemad oleme laenusaajad ja kaasomand 50:50. Nüüdseks elame lahus ning omavahelisel kokkuleppel jääb maja minule. Probleem seisneb selles, et soovin siis endise elukaaslase asemele uueks laenusaajaks oma õde, aga pank ei ole sellega nõus. Ainult sel juhul saan laenusaajat vahetada, kui selleks on uus elukaaslane. Kas on reaalne, et pank selliseid tingimusi esitab. Sel juhul võin ju ükskõik, millise inimese "tanki" panna.
Või on veel mingi variant, et sõlmime endise elukaaslasega omavahelise kirjaliku kokkuleppe, et ta ei hakka aastate pärast, kui maja valmis ehitatud, midagi minu käest nõudma.
Kuidas peaksin edasi toimima?

1998. aastal peale 1,5 aastast ema "töötlemist", ema murdus ja tegi kinkelepingu venna nimele (maja, maad). Lepingus mingeid tingimusi (et ema võib oma elupäevade lõpuni seal elada jne) ei ole. Vend elab oma perega Rootsis, aastas korra käib kodus. Nüüd kui ema on 80-aastane, käib ema kallal vaimne terror (mõnitamine, sõim), aga välja veel kodust aetud ei ole. Ema on kõrgvererõhu haige. Mida rohkem ärritad, seda kiiremini lahti saad. Mind (ema tütar), minu lapsi ning lapselapsi venna pere ei salli ja ei soovi ka, et käiksime emal abiks (muru niitmine, puude tegemine). Kas vennal on õigus mind ja minu lapsi ajada vana ema juurest minema kui lähme emale moraalseks toeks külla? Ema kinkelepingut lõpetada ei saa, kuna peavad olema tõestatud materjalid, et poeg käitub temaga tänamatult. Vennal on see seaduse punkt täpselt selge, sest ta teab, et ema ei saa tõestada, kuidas nad oma elukaaslasega teda mõnitavad. Ema oma kätega loodud kodust ära tulla ei taha. Andke nõu, kuidas ema sellest olukorrast päästa või ikkagi on mingi võimalus kinkelepingu lõpetamiseks?

Tere!
Olen korteri omanik. Korteril on peal hüpoteek. Võetud on 2 laenu, mille tagatiseks on minu korter, aga nüüdseks on meie teed lahku läinud ja laenu maksab tagasi minu endine elukaaslane. Kuid tal tagasimaksega raskusi, mida ette võtta?

Tere
Soov on lasta tühistada tehingut TsÜS §131 alustel mille esindaja tegi esindatava nimel, kuid sellega seonduvalt on tekkinud küsimused:
1) Esindaja müüs korteriomandi notariaalse volikirja alusel, sõlmiti korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping notaris, sama isik oli ka ostja.
Müügilepingus on märgitud selline klausel: Müüja müüb ja Ostja ostab lepingu eseme hinnaga XXXXX eurot, milline summa on Müüjale tasutud sularahas enne käesoleva lepingu sõlmimist ja millise summa saamist tõendab Müüja oma allkirjaga käesoleval lepingul.
Kas see tähendab, et esindaja kes müügilepingule alla kirjutas mõlemapoolselt kinnitas enda allkirjaga, et müüjale ehk korteri omanikule on müügilepingu summa tasutud ja kui esindaja seda kinnitas, siis kas see on piisav alus tehingu tühistamist nõuda, kuna summa ei olnud tasutud enne lepingu sõlmimist?
2) Korteriomandi müügiks tehti notariaalne volikiri kus on märgitud, et on kehtiv kuni ülesande täitmiseni see sisaldab muuhulgas järgmist teksti: ....vastu võtma rahasummasid ja käsutama notariaalkontole hoiustatud rahasummasid - kui tehing tehti notaris 16.01, siis kas esindaja sellise volikirja alusel pidi olema raha üleandnud müüjale, mida ta müügilepingus kinnitas või võis esindaja ka selle raha hoiustada enda käes peale müügitehingu sõlmimist ja kui esindaja varjas tehingu toimumise täpset aega tasudes summa mitmeid kuid hiljem, siis kas need on piisavad põhjused nõuda tehingu tühistamist?

Tere,
Teostasime lepingu järgi ehitustööd. Tellija maksis pool summat ära, teise osaga viivitab. Mida on minul võimalik antud olukorras teha?
On olemas allkirjastatud leping ja hinnapakkumine.

Tervist.
On tekkinud selline olukord:
Vanaproua suri ja pärandas oma tütrele ja kahele lapselapsele maja koos aiaga, mis jaotus nii, et tütar sai 2 korterit ja lapselapsed kumbki 1 korteri - tekkis kaasomand. Kuna 1 lapselapsel puudub sissetulek, siis müüb ta oma korterit. Kahjuks on lahkunu tütar ehk antud lapselapse tädi omale pähe võtnud, et see maja on tema eramaja ja ta blokeerib täielikult koos oma pojaga korteri müüki, on ähvardatud kätte maksta ja ostuhuvilisi hirmutatakse minema. Samas ise tädi korterit endale osta ei kavatsegi, kuigi tal oleks ostueesõigus.
Samas on maja lagunemas ja remont vajab seega finantseerimist, mida tädi aga ei suvatsegi teha ja nii on jäänud maja remonditööd vaid lastelaste õlule. On teada ka fakt, et see tädi varastas omale salaja kogu lahkunu raha, mida oli ligemale 4000 eurot, niisiis maja remondi finantseerimine poleks probleem, lisaks on tal igakuine sissetulek. Pojapojad pole selle asjaga politseisse pöördunud, kuna tädi ähvardas siis sissepääsu majasse täielikult blokeerida ja "elu kibedaks teha". Kuidas saaks korterit nii müüa, et see ei tekitaks probleeme?

Plaan on osta järelmaksuga korter, korteri hind oleks 2800 eurot, seega 156 eurot kuus. Omanik on nõus selle hinnaga müüma 18-kuulise lepinguga. Mind huvitaks, et palju selline lepingu sõlmimine, kinnitamine või vormistamine maksma läheks koos lõivude ja kõikide maksudega. Järelmaks oleks omavaheline mitte panga kaudu. Kas see leping koostatakse notari poolt või saab ka enda poolt lepingu koostada. Leping oleks selline, et korter vormistatakse alles peale viimase järelmaksu osamakse tasumist ostja nimele.
Lugupidamisega

Kui olen poest ostnud arbuusi, kuid kodus seda lahti lõigates avastan, et see on seest mädanenud või halvaks läinud, siis kas mul on õigus nõuda poest selle ringi vahetamist?
Enamik poode nõuab "kauba kontrollimist kassas", kuid kahtlustan, et poe turvad pole just väga rahulolevad, kui keegi oma 30 cm väitsaga hakkab kassas oma kaupu kontrollima.
Mis seadused seda asja reguleerivad?

Tere, kuidas muuta/vaidlustada notariaalset kinnitatud kokkulepet, kui üks pool ei ole nõus selliselt kinnitatud kokkulepet muutma?

Tellija on eraisikuna E-maili teel tellinud oma firma rahastustaotluse tegemise EAS-i. Leping on sõlmitud suuliselt. Meilivahetuses on pikk dialoog projekti kirjutamise ajal asjaolude täpsustamisest ja dokumentide esitamisest. Samuti kinnitab tellija E-mailis projekti esitamist. Projekt on tellijale saadetud E-meili teel. Projekt on saanud rahastuse. Fakt on kontrollitav EAS koduleheküljel. Tellija on maksnud sularahas teostajale avansi. (Üleandmine on kirjalikult vormistamata). Teostaja on pöördunud telefonitsi ja E-meili teel tellija poole lõpliku tasu saamiseks, näidates meilis ära tasu suuruse. Tellija saadab meili sisuga: "palun anna mulle oma pangakonto nr.". Peale mitmekordset pöördumist, kannab tellija osa nõutud summast teostaja pangakontole. Peale seda tellija telefoni- ja e-meili pöördumistele ei reageeri, raha ei kanna. Kas antud olukorras meilivahetus, EAS-kodulehel olev info ja osa raha ülekandmine on piisavaks aluseks tasu sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetluse teel? Kuidas on võimalik teada saada võlgniku elukohta rahvastikuregistris?