Lepinguõigus

Tere, kuidas muuta/vaidlustada notariaalset kinnitatud kokkulepet, kui üks pool ei ole nõus selliselt kinnitatud kokkulepet muutma?

Tellija on eraisikuna E-maili teel tellinud oma firma rahastustaotluse tegemise EAS-i. Leping on sõlmitud suuliselt. Meilivahetuses on pikk dialoog projekti kirjutamise ajal asjaolude täpsustamisest ja dokumentide esitamisest. Samuti kinnitab tellija E-mailis projekti esitamist. Projekt on tellijale saadetud E-meili teel. Projekt on saanud rahastuse. Fakt on kontrollitav EAS koduleheküljel. Tellija on maksnud sularahas teostajale avansi. (Üleandmine on kirjalikult vormistamata). Teostaja on pöördunud telefonitsi ja E-meili teel tellija poole lõpliku tasu saamiseks, näidates meilis ära tasu suuruse. Tellija saadab meili sisuga: "palun anna mulle oma pangakonto nr.". Peale mitmekordset pöördumist, kannab tellija osa nõutud summast teostaja pangakontole. Peale seda tellija telefoni- ja e-meili pöördumistele ei reageeri, raha ei kanna. Kas antud olukorras meilivahetus, EAS-kodulehel olev info ja osa raha ülekandmine on piisavaks aluseks tasu sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetluse teel? Kuidas on võimalik teada saada võlgniku elukohta rahvastikuregistris?

Eraisiku võlg. Laenuleping 25.06.1998. summa 103000 krooni. Võlatunnistus 10.02.2010. Võlgnik ei ela paberites toodud aadressil. Rahvastikuregistri andmed pole teada. Töötab Norras. Telefonile ei vasta. Milline oleks korrektne käitumine võla sissenõudmisel?

Kui andsin korteri üürile ja leping on aprilli kuus lõppenud, aga üürnik välja ei lähe, teda on e-mailiga teavitatud, ta ei vasta sellele. Telefoni teel ja suusõnaliselt on teavitatud ja nõutud lahkumist korterist, kuid ta ainult lubab, et kolib välja, aga otsib igasuguseid ettekäändeid ja seda pole teinud. Lisaks on ta viimase 4 kuu eest üür maksmata ja kommunaalid on ka osaliselt maksmata. Kuidas saan ta välja tõsta, mida teha?

Kas Elektrilevil on õigust lülitada minu korterist välja elekter, kui ma ei nõustu kaugloetava arvesti paigaldamisega enne 2017. aastat? Nad ähvardavad, et lülitavad elektri välja, kui ma kohe paigaldamisega ei nõustu ja tagasilülitamine maksab palju raha. Kas mul on õigust nõuda, et nad vahetaksid mu praeguse arvesti (sellel hakkab taatlemisaeg lõppema) samasuguse, aga taadeldud arvesti vastu? Nad väidavad, et mul on Elektrileviga leping ja ma pean laskma neil nendele kuuluva arvesti välja vahetada. Millistele õigusaktidele ma võin toetuda, kui soovin oma õiguse eest seista. Tänan väga vastuse eest!

Tere
Mina võtsin pangast õppelaenu. Õppisin kaks aastat. Aga kuna ülikool ei läbinud akrediteeringut, seoses sellega ülikool lõpetas oma tegevuse.
Kas võib muuta maksegraafikut, sest ma ei saa praegu maksta nii suurt summat igakuiselt. Kuna see ei ole minu süü, et ülikool lõpetas oma tegevuse ja ma ei saa õppida edasi ja pean maksma niisama graafikuga nagu need, kes ise lahkusid ülikoolist. Selle probleemiga ma pöördusin pankasse ja nad vastasid mulle - Paraku on õppelaenu tingimused riigi poolt sätestatud ning pangal puudub võimalus õppelaenu tagasimakse perioodi pikendada ja igakuist graafikumakset vähendada.
Kuhu ma võin pöörduda selle probleemiga?

Elukaaslasega koos võetud eluasemelaen, tema laenusaaja, mina kaastaotleja. Korteri omanik 100% mina. Pärast lahkuminekut leppisime kokku, et laenu jääb edasi tasuma endine elukaaslane, mina jäin elama ostetud korterisse. Sel hetkel ei olnud mõtet korterit müüma hakata, sest laenujääk oli suurem kui sel hetkel oleks olnud objekti turuhind. Mina ei oleks suutnud sel ajal oma sissetuleku juures laenumakseid tasuda. Praegu oleks mul võimalik laenuleping muuta nii, et laenusaaja oleksin ainult mina ja endine elukaaslane jääb laenulepingust välja. Küsimus: kas ma olen juriidiliselt kohustatud talle tasuma vahepealsel ajal tema poolt tasutud laenumaksed? Korteri ainuomanik olen mina, antud seisuga siis kaastaotleja.

Tere
Raamatukogu väidab, et olen 2008. aastal laenutanud raamatu ning selle endiselt jätnud tagastamata. Olen aga täiesti kindel, et raamatu tagastasin tähtaegselt. Millal raamatukogu nõue aegub ja kas seda ka viivise osas?
Hetkel on viiviseks juba 100 eurot. Raamatukoguhoidjatega läbirääkimisi pidada võimalik ei ole, kuna väidavad, et raamat peab minu käes olema.

Tere,
Üürisin oma vennaga koos korterit, leping (tähtajatu) oli minu nimel, st maksin tagatisrahad ja maakleritasud jms ise, vend kolis sisse alles kolm kuud peale seda, kui olin üürinud. Hiljuti siis selgus selline asi, et plaanisin lepingu ära lõpetada ja omaette kolida, istusime vennaga elutuppa maha, et sellest rääkida ja siis selgus, et ta oli ise maakleriga uue lepingu sõlminud ja minu oma ära lõpetanud, ehk siis võltsis minu allkirja. Mõni päev hiljem kolis ta sõbranna tema juurde ja elu seal muutus väljakannatamatuks. Enne seda pole me ka vennaga eriti läbi saanud, ütleme nii, et võtsin ta sinna pooleldi kaastundest elama. Maaklerile helistasin, vastas kõnele ja kui uurima hakkasin, et kuidas saab keegi teine üleüldse minu sõlmitud lepingut lõpetada, pandi kõne ära ja rohkem pole ühendust saanud. Kuna oli plaanis nagunii kolida, siis seda ma ka tegin ja lasin vennal sinna edasi jääda. Loomulikult võtsin kaasa ka oma komplekti võtmeid. Hiljuti kui olin 100% kindel, et vennast kodus pole, läksin võtmetega korterisse, et oma viimaseid asju sealt kätte saada, olid lukud ära vahetatud ja ma tean, et nad elavad endiselt seal, olen mitmel õhtul autoga kõrval trepikoja ees seisnud ja natukene jälginud. Küsimus siis selline, mida peab tegema, et saada siis kasvõi oma tagatisrahad jms tagasi, mida mina maksnud olen. Või saab ka allkirja võltsimise eest kuidagi inimest vastutusele võtta.

Tere,
kas notariaalselt kinnitatud volikiri tehingute tegemiseks peab olema allkirjastatud ka volitatava poolt või piisab ainult volitaja ja notari allkirjast?