Lepinguõigus

Kostjana üllatuslikult kaotasin hagejale esimese astme kohtus (tsiviilasi, võlaõigus, üürileping). Vastuhagi ma ei esitanud, lootes hageja mõistusele tuleku ja kohtuniku õigluse peale. Kas saan apellatsioonikaebusesse lisada nüüd minu vastunõuded hageja vastu, mis küll lepingust tulenevad, kuid mida ma senini vastuhagina ei esitanud?
Vastunõuetega kaasnevad asjaolud on minu vastuses hagiavaldusele ja tõendites detailselt kajastatud, kuid need ei olnud hageja algatatud kohtuasja sisuks ning kohtunik otsustas neile tähelepanu mitte pöörata. Teiste sõnadega, soovin, et teise astme kohus võtaks kõik asjaolud arvesse ning tühistaks praegust otsust ja samas ka rahuldaks minu vastunõudeid.

Tere
Eramul on elektrienergia ostu-müügileping aastast 2000 a. 2011 saadeti kirja teel võrguühenduse fikseerimise kokkulepe (võrgu ja elektrilepingu nr.... lisa nr 2). Ma pole seda allkirjastanud seniajani ja jätsin saatmata. Kas Eesti Energial on õigus arvetele lisada võrgutasusid ja muid lisatasusid? Elektritarbimine on äärmiselt väike, kuna eramu on ainult suvel kasutatav. Kui küsisin eelpooltoodud asutuselt aprillis 2014 lepingu olemasolu kohta, saadeti seesama 2011 mulle kirjaga saadetud lepingu tekst (ehk lepingu lisa nr2) igasugu allkirjadeta ja kuupäevata.
Lugupidamisega

Tere,
palun seletage lahti TsÜs p1 : näilik tehing.
Toon ühe näite:
laenu võttis kodanik x, mõni kuu hiljem vormistati laenuleping ringi kodanik y nimele ja selleks, et varjata x-i laenuvõtmist. Sellest olid teadlikud x, y ja laenuandja.
Kas on tegemist näilise tehinguga (näilise lepinguga y ja laenuandja vahel)?

Tänan!

Tere,
Ostsin korteri, kus lisaks keskküttele on ka kamin ja puupliit. Olin kursis, et selles elamus on olemas küttelõõrid ja polnud mingit kahtlust, et pliit ja kamin on siin elamus lubatud. Omaniku väitel jahedamal perioodil ta ka neid kasutas ja kõik töötab. Tõesti nad ka töötavad. 3. päeval koputas korteriuksele naaber ja palus, et ma neid küttekoldeid ei kasutaks, et polevat pikka aega kontrollitud lõõre jne. Selgus naabri jutust, et enamus korterid on need puupliidid eemaldanud, et saada avaram elamine või polnud need pliidid enam heas olukorras. Pöördusin tehingut vahendanud kinnisvaramaakleri poole, kes ei soovi kaasa rääkida nende küttekollete osas... "no kui omanik neid kasutas, siis kasuta sina ka" maakleri vastus.
Uurisin seda olukorda Päästeametist ja selgus, et on rida ettekirjutusi küttekollete osas. Olen saatnud Müüjale tähitud kirja ja palunud korstnapühkija akti ja muud dokumentatsiooni, sest kõnedele ei vastata. 14.04 tellisin korstnapühkija. Minu küsimus: Kui korstnapühkija teeb ettekirjutuse, et need küttekolded ei vasta nõuetele ja tuleb eemaldada, kas oman õigust nõuda, et need nn. "asjad" mis olen soetanud koos korteriga ja ei saa kasutada selleks, milleks nad on määratud, nende lammutamist Müüja poolt ja ostuhinna alandamist või siis tehingust taganeda. Kas tehingut vahendanud maakler oleks pidanud mind, kui Ostjat teavitama nende küttekollete seaduslikkusest ja vajalikest kooskõlastustest. Huvitav, et ei Müüja ega maakler soovi minuga enam suhelda.
Kuhu pöörduda. Ette tänades

Tere!
Nädalavahetusel ostis isa auto, millel väidetavalt oli kõik korras, kehtiv ülevaatus ja kindlustus. Teisipäeval kui ARK oli avatud ja isa läks autot oma nimele vormistama, selgus, et auto on kohtutäituri poolt arestitud.
Kohtutäiturile on vaja auto tagasi viia koheselt ja ilma oleme nii rahast kui ka autost. Mis edasi tuleks teha, et saaksime raha tagasi? Mis õigused mu isal on?

Tere,
Töötasin ettevõttes töölepinguga üle 10 aasta. 2 viimast aastat olin selle kõrvalt ka juhatuse liige. Seega samaaegselt kahe lepinguga. Eelmise aasta juulis astusin tagasi juhatuse liikme kohalt omal soovil, paari kuu pärast tulin ära ka töölt.
Juhatuse liikme lepingus oli ettevõtte hea tulemuse korral ette nähtud, pärast aasta tulemuste selgumist, tulemustasu. Kas mul on õigus saada tulemustasu ka pärast juhatuse liikme staatuse lõppemist ja töölt ära tulemist poole aasta eest (jaanuar-juuni lõpp), mil ma veel ametis olin?

Kui üks isik on teinud kaasomandis oleva majaosa kinkelepingu teisele isikule, kas siis on kellelgi kolmandal isikul (nt kohtutäituril) õigus kohtu kaudu nõuda selle kinkelepingu tühistamist mingi teatud aja jooksul?

Pärimisseadus § 26 lg 2 alusel - Saanud teada testaatori surmast, on isik, kellele testaator on testamendi hoiule andnud või kelle valduses on testament muul alusel, kohustatud testamendi viivitamata esitama notarile. Notar väljastab koduse testamendi esitajale testamendi hoiule võtmise kohta dokumendi, millele kirjutavad alla testamendi esitaja ja notar.

Kui pikk aeg on viivitamata? Kas seda saab võrrelda mõistliku ajaga?
Inimene vajab peale lähedase surma taastumiseks aega ja kellelegi teisele ta testamenti ei anna, notarit koju ka kutsuda ei taha?

Kuidas kaitsta ennast olukorras kus üürileandja nõuab, et üürnik maksaks kinni ka tema tulumaksu? Kehtiv suuline üürileping oli vaja kirjalikuks muuta ja siis selgus, et omanik tulumaksu ei maksa. Ütles ja loomulikult tema seda kinni ei maksa, kui meie ametlikku lepingut tahame. Kirjutab ta selle üüri sisse, nii et sellest päevast tõusis üür 20 protsenti, samas märkis ta ka lepingu alguseks valed kuupäeva, tegelikult elasime seal juba 1,5a vähemalt. On see seaduslik? Samuti nõuab ta meie käest vanu allkirjastatud sularaha kättesaamise kviitungeid ja keeldub uusi allkirju andmast. Samas ta ei anna ka allkirju, kui raha võtab, nii et pärast võib ta veel kaks korda sama raha sisse nõuda, öeldes, et te pole mulle midagi maksnud.

Kas üürilepingu lõpetamisel üürileandja poolt piisab vaid e-maili teel teavitamisest või peab kindlasti olema avaldus, mis sisaldab:
1) üüritud asi;
2) lepingu lõppemise päev;
3) ülesütlemise alus;
4) eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg?
Ning mida see 4-s punkt täpselt tähendab seal?