Lepinguõigus

Tere
Minul on Krediidiinfos maksehäired. Tegemist on kiirlaenufirmadega. Laenude põhiosad olen kõik maksnud koheselt ehk lepingus sätestatud ajal. Vaidlus käib intresside üle.
Ühe kreeditoriga olen ka kohtus käinud ning kohtuotsuse järgselt võlgnesin neile 7 eurot mitte nende nõutud 2400 eurot. Ühega ootan kohtulahendit. Mingeid maksegraafikuid ma nendega sõlminud ei ole.
Kuna krediidiinfos on maksehäired üleval kiirlaenufirmade utoopiliste nõuetega, siis minu kui kahe firma omaniku suhtlus teiste kreeditoridega on peaaegu võimatuks tehtud.
Kui reaalne on esitada kohtusse kahjunõue Krediidiinfo vastu, kuna minu firmad on kannatanud reaalselt kahju.
Minule on jäänud mulje, et Krediidiinfo on võtnud endale kohtumõistja rolli.
Ette tänades

Tere
Kas käsunduslepingule võib kõrvale teha niiöelda kirjelduslehe, kus on siis kirjas täpsed tööülesanded ja töö kestvus?

Tere!
Aprilli keskel sai ostetud kinnisvara, kuhu jäid veel kolmeks kuuks (juuni lõpuni) sisse üürnikud. Kas endisel omanikul on nende kuude eest õigus edasi nõuda üürnikelt üüriraha või on see õigus siiski uuel kinnisvaraomanikul? Üürilepingut müüja käest pole siiani saanud. Notarilepingus üürilisi näidatud pole, on vaid lause, et endisel omanikul tuleb võtmed üle anda juuni lõpuks või hakkab viivist maksma, kui ei vabasta ruume.

Tere, mul on mure. Mureks on see, et ostsin auto endale järelmaksuga kahes osas. Auto summaks küsiti 400 eurot. Autot ära tuues andsin 270 eurot ja järgmise pidin maksma kuu aja pärast. Nii, on jõudnud põhimõtteliselt kuu aega ja kui läksin vana omaniku ukse taha, et maksta ära järgmine 130eurot + auto ümberregistreerimine ja siis ütleb vana auto omanik mulle, et ta ei müü mulle enam seda autot 400 euroga ehk tema tahab poole suuremat summat saada selle eest, kuigi summat ta pole öelnud. Siis hakkasin vastu rääkima, et meil on tehtud ostu-müügi leping, kus on mõlemad allkirjastanud ja summaks määratud 400 eurot. Ja eelnevalt ta viis auto enda kätte, et enne ei saa ma autot tagasi, enne kui on teine osapool ära makstud. Nõustusin, ja läksin täna siis rahadega tema ukse taha, et ära maksta ja auto ära tuua. Ja nüüd ta ei annagi autot enam kätte ja nõuab poole suuremat summat. Väitsin kohe vastu, et leping on olemas ja ta ei saa enam midagi teha, siiski auto kuulub nüüd mulle ja autot ei antagi kätte enam ja lubatakse raha tagasi maksta. Nii ei saa asja jätta, et tema arvab, et nõuab suuremat summat või annab üldse raha tagasi. Nüüd on küsimus selles, et mida teha? Kas pöörduda politseisse ja politseiga auto tagasi nõuda ja raha ära maksta või mis peaksin ette võtma? Tänades vastuse eest

Tere!
Märtsi algul vahetati meil elektriarvesti. Aprilli lõpus tuli kiri, et vana arvesti on katki ja nüüd esitatakse meile akt+arve tagantjärgi.
Aktil on märgitud arvesti rikkeperioodi alguseks 01.01.2014.
Kas Elektrilevi võib esitada arve puhtalt tarbimiskoguseid analüüsides ja sellele tuginedes väita, et arvesti oli katki alates 01.01.14? Tõepoolest on juba möödunud aasta lõpust tarbimiskogused oluliselt väiksemad kui varasemalt. Ise ei osanud sellele üldse tähelepanu pöörata. Aasta algul sai väga palju aega ka kodust ära oldud.
Elektrilevi tüüptingimustes on kirjas: "Kui mõõteseadme viga on suurem, kui lubatud, on pooltel õigus nõuda võrguteenuse ja elektrienergia koguste ümberarvestamist kuni 12 kuu ulatuses tagasiulatuvalt." Mille alusel määratakse paika tarbitud kogus mida tagasi arvestatakse?
Ette tänades

Tere,
tegin eraisikust automüüjaga ostu-müügi lepingu, kus müüja kinnitas, et autole ei ole kolmandate osapoolte poolt mingeid nõudeid. Tasusin kokkulepitud summa ülekandega. Hiljem selgus, et auto oli siiski liisingus. Endine omanik väidab, et on nüüd auto välja ostnud aga pank ark'i kinnitust ei ole saatnud ja mina autot ümber registreerida ei saa.
Hiljem avastasin ka, et müügilepingus on märgitud vale vin kood, üks täht on vale. Müügilepingu sõlmimisest on tänaseks möödas 7 päeva.
Kas peaksin kahtlustama pettust ja mida peaksin edasi tegema?

Tere
Olen välismaal elav eestlane ja tavaliselt Eestis ainult suviti maal või jõulude ajal linnas. Olen 3G internetipaketi kasutaja. 2013.a. dets. sain tel. kõne, kus telefonimüüja pakkus aastalõpu kampaania 4G uut ja kallimat internetipaketti. Lepingu sõlmimiseks pidin enne äralendu minema müügipunkti. Seal selgus, et kuna mul pole keset talve võimalust mobiilset internetipulka suvemajas katsetada (juurdepääs lume tõttu raske), siis lükkub edasi lepingu sõlmimine kuni järgmise korrani. Teenindaja aga vahetas välja kiibi vanas mobiilipulgas uue kiibi vastu. Miks see nii tehti, ma ei tea. Uut mobiilipulka mul ei ole. Lepingule ma seekord alla ei kirjutanud. Otsustasin oodata kuni soojemal ajal saan viletsa leviga suvemajas katsetada mobiilipulka. Teenindaja oli nõus, märge selle kohta peaks arvutis olema kirjas. Kiipi ma tagasi pole andnud, seda pole keegi nõudnud.
1. Kas operaator võib minule saata kallimaid, 4G paketi arveid, kuigi ma pole veel lepingule alla kirjutanud?
2. Kui ma peale mobiilipulga katsetamist maal positiivselt 4G kasuks otsustan, siis kas peaksid kehtima samad tingimused kui telefonimüügikampaania ajalgi ehk siis mobiilipulk oleks tasuta?
Tänan

Eraisik ja ettevõte soovivad sõlmida põllumaa kasutamiseks rendilepingu. Kas leping tuleb koostada vastavalt VÕS-is toodud nõuetele? Ehk näiteks kui rentnik ja rendileandja soovivad põllumajandusliku rendilepingu algusajaks määrata 1.jaanuar ning lõppkuupäevaks 31.detsember, kuid VÕS-is on kuupäevad vastavalt 1.okt ja 1.aprill, siis millised kuupäevad omavad õiguslikku tähendust?
Tänan!

Kostjana üllatuslikult kaotasin hagejale esimese astme kohtus (tsiviilasi, võlaõigus, üürileping). Vastuhagi ma ei esitanud, lootes hageja mõistusele tuleku ja kohtuniku õigluse peale. Kas saan apellatsioonikaebusesse lisada nüüd minu vastunõuded hageja vastu, mis küll lepingust tulenevad, kuid mida ma senini vastuhagina ei esitanud?
Vastunõuetega kaasnevad asjaolud on minu vastuses hagiavaldusele ja tõendites detailselt kajastatud, kuid need ei olnud hageja algatatud kohtuasja sisuks ning kohtunik otsustas neile tähelepanu mitte pöörata. Teiste sõnadega, soovin, et teise astme kohus võtaks kõik asjaolud arvesse ning tühistaks praegust otsust ja samas ka rahuldaks minu vastunõudeid.

Tere
Eramul on elektrienergia ostu-müügileping aastast 2000 a. 2011 saadeti kirja teel võrguühenduse fikseerimise kokkulepe (võrgu ja elektrilepingu nr.... lisa nr 2). Ma pole seda allkirjastanud seniajani ja jätsin saatmata. Kas Eesti Energial on õigus arvetele lisada võrgutasusid ja muid lisatasusid? Elektritarbimine on äärmiselt väike, kuna eramu on ainult suvel kasutatav. Kui küsisin eelpooltoodud asutuselt aprillis 2014 lepingu olemasolu kohta, saadeti seesama 2011 mulle kirjaga saadetud lepingu tekst (ehk lepingu lisa nr2) igasugu allkirjadeta ja kuupäevata.
Lugupidamisega