Lepinguõigus

20.01.2014 läks maja, milles tähtajatu lepingu alusel korterit üürin, üle uuele omanikule. 15.02 esitati mulle uue omaniku poolt üürilepingu korraline ülesütlemise avaldus (3 kuud ette teatamist, tähtaeg 16.05) mille ka allkirjastasin. Sellega seoses järgmised küsimused:
1. Kui kirjalikus üürilepingus oli sätestatud, et ühe kuu üür on 200 € kuid hilisema suulise kokkuleppe kohaselt vana omanikuga maksin 250€ siis kas uuel omanikul on õigus küsida viimast summat või peab lähtuma lepingus kirjas olevast summast?
2. Uus omanik plaanib majas teostada kapitaalremondi korterite edasi müümiseks ning hoiatas, et töödega alustatakse esimesel võimalusel juba enne 16.05. Kas seal kehtivad mingid reeglid kui majas veel inimesi sees elab, et mitte nende elamistingimusi halvendada (müra, tolm jne.)?
3. Elasin varem samas majas teises korteris suulise lepingu alusel ja tegin ettemakse ühe kuu üüri ulatuses. Kolides praegusesse korterisse jäi ettemaks nö. õhku. Kas mul on õigus vanale omanikule viimast üüri tasudes see ettemaks üürist maha arvestada?

Kuidas ja kuhu pöörduda ekspertiisi tegemise vajadusel? On kahtlus, et tööandja võltsis töötaja allkirja töölepingul?

Seoses hiljutise majaosa ostuga avastasime seest majavammi, mida kinnitas ka vastav ekspert. Kui müüja ei ole nõus neid puudusi kõrvaldama ja tahab hoopis tagasi osta, kas meil on õigus küsida teostatud tööde eest hüvitist, so töötasu eraisikuna?
Teostatud tööd on enamjaolt lammutustööd seoses majavammi leviku piirkonna kindlaks tegemiseks.
Müüjat sai koheselt ka teavitatud puuduse avastamisest. Kuna eluase sai ostetud pangalaenuga, kas sellega seotud kulutused (lepingutasud, hindamised jne.) võib ka tagasiostu puhul "küsida".

Kaua kestab garantiiaeg uuele majale ja millal see hakkab kehtima (meie majas juba elavad inimesed, kasutusluba veel puudub, arendaja lubab, et lähiajal maja saab selle). Millised maja osad (fassaad, küttesüsteem, katus jne) peab arendaja korda tegema garantii järgi? Fassaadis on mõned mõrad, küttesüsteemil puudub markeering, mõned osad on juba roostes, haljastus tegemata, mõned tänavavalgustuse lambid on puudu.

Ette tänades vastuse eest!

Tere
Annan põllumaad rendile, mille eest rentnik kannab mulle aasta lõpus üle tulumaksumäära võrra vähendatud renditasu. Maamaksu olen kõigil aastatel tasunud ise. Juhuslikult sattusin internetis selgitusele maamaksu kohta. Edastan selle täpse sõnastuse:
1.4 kui maale on seatud kasutusvaldus, maksab maa omaniku asemel maamaksu maa kasutusvaldaja.
Palun selgitage, kas antud näites on maa kasutusvalduses ja kas rentnikult saab nõuda ka maamaksu tasumist? Lepingusse seda nõuet sisse kirjutatud ei ole. Kas rentnikul on õigus nõuda maamaksu võrra väiksemat renditasu maksmist või ei saa ta lepingus fikseeritud tasu rendileandja nõusolekuta muuta?
Tänan Teid vastuse eest.

Lugupidamisega

Tere,
Soovin taotleda laenufirmast laenu kinnisvara tagatisel. Saime kokkuleppele laenusumma, tagasimakse aja ning osamaksete suuruses. Palusin saata tutvumiseks laenulepingu. Seal oli järgmine punkt: Tagatise igakordne omanik kohustub kõikide lepingust tulenevate rahaliste kohustuste mittetäitmisel alluma kohesele sundtäitmisele.
Krediidiandjal on õigus lepingust tulenevate krediidisaaja kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral rahuldada oma nõue tagatise arvelt ilma kohtu poole pöördumata.

Küsimus on, et kuidas saab krediidiandja sellist asja kohtuväliselt teha?

Tänan

Tere!
Mul oli suusõnalise kokkuleppe alusel antud 2-toaline ahiküttega korter üürile. Üürnik tasus 20€ üüri ja lisaks vee, elektri, prügi eest. Kuna elamul on suur õu, oli ka kokkulepe, et tema kohustus on koos teiste majaelanikega niita, riisuda jne. Kõik oli hästi niikaua, kuni inimene võttis end töölt lahti ja teatas, et läheb ära Soome tööle. Kuna sinna tööle saamine viibis, siis jäi ta töötuks ja ei suutnud tasuda üüri ega kommunaale. Leppisime kokku, et tasub ükskord siis, kui saab tööle. Küsis veel, et ehk saab ikka korteris edasi elada. Oleme kõik inimesed ja tulime temale selles osas vastu. Veel leppisime kokku, et kui ta läheb ära, siis otsib ise omale inimese, kes käib talvel ahju kütmas, et veetorud puruks ei külmuks ja ka riisumiste/niitmiste jaoks. Ta enne äraminekut ütles, et sai kokkuleppele naabriga, kes kütab. Sügisel oli ühistu tellinud kohale korstnapühkija ja vaja oli pääseda korterisse, et tahmad ära võtta. Helistasin üürnikule Soome, et saaks võtme. Tuli välja, et võtit (ta oli ka omavoliliselt lukud vahetanud) ei saa, see on Soomes ja ühtegi kütjat tegelikult pole. Ta oli valetanud mulle. Lubas paari nädala pärast tulla, et siis saab korstnapühkija uuesti tulla ja oma töö ära teha. Pidime siis ka varuvõtme tegema, et saaks kütmas käia. Käin kasvõi ise. See oli oktoobri lõpus. Nüüdseks olen talle palju helistanud, saatnud sms-sse, meili. Mingit vastust pole olnud. Olen palunud, et võta ühendust, mis saab korterist. Ma pean oma vara suhtes hoolsuskohustust täitma, ei saa lubada, et hoones tekivad veekahjud ja puhastamata korstnas (ka naaberkorter kasutab sama korstent, mis jäi puhastamata) tekiks süttimisoht (tegu palkhoonega, mis kui säraküünal). Olen talle andnud hoiatuse, et kui minuga ühendust ei võta, olen sunnitud ukse avama ja lukud ära vahetama. Saan veed kinni keerata, kütta ja korstnapühkija tellida. Täna saime aknast sisse. Aknad olid "10 küünega" väljast avatavad, ta polnud neid korralikult sulgenud. Vahetasin luku. Korter on lagastatud, mingit hoolsust pole kohaldatud. Tema asju ma esialgu ei puutu. Milline oleks õige tegevus, et ma saaks korteri vabaks? Kui pikk peab olema etteteatamistähtaeg, kuidas käituda tema isiklike asjadega? Kuidas kätte saada kommunaalkulude võlg, kui ta keeldub maksmast. Võimalik, et nüüdseks tuleb välja vahetada ka veetorustik ja kraanid, mis võibki jääda minu lõbuks. Ülesütlemise soov ongi just sellest, et üürnik on tekitanud oma käitumisega ja hoolsuskohust mitte täites ohu kogu hoonele (tuleoht) ja korterile veekahju (veetorud on külmunud).
Tänan vastajat!

Tere!
Saime eelmine nädal "õnnelikeks" maja omanikeks. Nüüd põrandaid lahti võttes avastasime hallituse praktiliselt terve põranda ulatuses.
Kes peaks kandma kulud ekspertiisile ja parandustöödele?
Kuidas oleks kõige õigem toimida?
Enne ostu kahjuks ehitusekspertiisi ei tellinud, tegemist ei ole uue majaga, müüjaks eraisik läbi maakleri.
Ette tänades

Tere!

Olen oma 500 eurot laenu pikendanud 14 kuud, igakuu 35 eurot. Kokku 490 eurot. Palusin firmaga teha maksegraafiku, nad ütlesid et tasuks on 25% kogu nõudelt ehk siis 144 eurot. Kas on olemas kohtulahend või viide seadusele mis sätestaks mõistliku maksegraafiku tasu?

Tere,
2 aastat tagasi ebakorrektselt sõlmitud rendilepingus ei ole rahasumma vääring üheselt arusaadav. Nüüd on tekkinud vaidlus poolte vahel. Nimelt, kirjas on 6000 krooni. Üks lepingupool (rendile võtja) väidab, et oleks pidanud kirja panema 400 eurot. Teine (rendile andja) aga väidab, et oleks pidanud kirjutama 6000 eurot. Esimene pool, kelle ettevalmistatud lepingu pabervorm põhjustaski arusaamatuse, on muide tuntud ebaausate tehingute poolest, niiet tegemist võib olla pahatahtliku petmiskatsega. Kas vastav VÕS paragrahv (mõistlikkuse kohta lepingute tõlgendamisel) kaitseb automaatselt ühte või teist poolt ja milline võib olla kompromiss?