Meditsiiniõigus

Tere
Antud juhul on tegemist meditsiinilise hinnanguga, mille annab arst. Haiguslehte on võimalik pärast 30 päeva möödumist pikendada, kui see on vajalik.

Tere
Selleks, et kindlaks teha, kas esimene arst eksis pannes vale diagnoosi, tuleb pöörduda Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjoni poole, kes annab hinnangu arsti tegevusele ehk tuvastab ravivea olemasolu. Kui vastus on jaatav, siis on võimalik nõuda kahju hüvitamist.

Tere
Visiiditasu ei saa nõuda, kui inimese suunas eriarsti juurde teise raviasutuse sama eriala arst ja kui tegemist on kroonilise haigusega. Praegusel juhul on võimalik pöörduda Haigekassa piirkondliku osakonna poole ja esitada neile visiiditasu maksmise kohta tšekk ja asjaolude kirjeldus.

Tere
Hetkel antud küsimus ei ole niivõrd seotud meditsiiniõigusega kuivõrd võlaõigusega. Täpsemalt on tegemist kahju õigusvastase tekitamisega. Seda kas konkreetsel juhul on olemas alus kahju hüvitamise nõudeks, on esitatud asjaolude pinnalt raske öelda. Tõendada tuleb, et hotellil esines süü. See tähendab, et hotell peab vastutama. On võimalik, et komistamise põhjus oli isiku enda hooletus, tähelepanematus. Ei ole teada, kas aste oli tähistatud või mitte.

Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seadusest § 153 lg 1 aegub kehavigastusest tekitatud kahju nõue kolme aasta jooksul. Aegumine algab ajast, mil kahjunõude esitamiseks õigustatud isiku kahjust teada sai või kahju tekitanud isikust teada sai.
Ettemaks tuleks teha ikka kannatanu arvele, sest tervishoiuteenuse osutamise leping sõlmitakse kannatanu ja kliiniku vahel. Eestis reguleeritakse tervishoiuteenuse osutamist arsti-patsiendi suhtes eelkõige võlaõigusseadusega, ka tervihoiuteenuste korraldamise seadus.
Kahju hüvitamise põhimõte eeldab, et hüvitama peab mõistlikud kulud. Võlgnik asetatakse olukorda, milles oleks ta olnud, kui kahju tekitamist ei oleks aset leidnud.
Võlaõigusseaduse § 130 kohaselt tuleb kehavigastuse tekitamisel hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud. § 140 annab kohtule võimaluse kahju suurust vähendada, kui see on teise poole suhtes ebamõistlikult suur. Praegusel juhul ravile minek erakliinikusse tundub olevat olnud õige. Seega saab öelda, et süüdlane peab hüvitama erakliinikus tehtud ravikulud. Kui summa ei ole ülemäära suur võrreldes tavakliinikuga, siis tuleb hüvitis välja maksta täies ulatuses. Välismaale ravile minek on õigustatud ainult siis, kui Eestis ravi ei saa.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole, kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lmp.ee.

Perearstil on oma kindel nimistu, kellega ta tegeleb. Tulenevalt tervisetõendi väljastamise määrusest on tervisekontrolli teostajaks perearst. Seega peate pöörduma selle perearsti poole, kelle nimistusse te kuulute.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole, kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lmp.ee.

Praegusel juhul, kui inimene ei ole ohtlik endale ega teistele, siis tahtevastasele ravile teda saata ei saa. Politsei kutsumine ei aita seni, kuni isik reaalselt kedagi ei ohusta.
Tööandja ei saa kohustada kedagi ravile minema.
Esmalt tuleks töötaja endaga rääkida. Küsida, kas arst on talle mingi diagnoosi pannud. Kas on alust arvata, et tema tervis võib hakata töö tegemist segama. Kui pikema aja jooksul on töö tegemine häiritud, töövõime oluliselt väheneb, siis saab töölepingu lõpetada (TLS § 88 lg 1 p 1). Enne aga tuleks võimaluse korral pakkuda muud tööd.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole, kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lmp.ee.

Kui tekib kahtlus, et patsiendil võib olla vaja teise arsti abi, siis tuleb tema poole ka pöörduda. Samas tuleb sellest enne patsiendiga rääkida. Kui tegemist ei ole erakorralise juhtumiga, see tähendab, et kui on võimalik nõu pidada, siis tuleb seda ka teha. Teise arsti juurde saab suunata patsiendi sellisel juhul tema nõusolekul. Valvearsti puhul on ilmselt teatud juhtudel täiesti õigustatud, et nad suhtlevad telefonitsi. Pigem siiski tuleks eeldada, et diagnoosimine toimub ikka vahetu kontakti teel.
Dokumenteerimiskohustus on tervishoiuteenuse osutajal siiski olemas. Seda enam, et psüühiline häire diagnoositi. Kuigi EMO arst seda ei teinud, peaks märge suunamisest olemas olema. Ravidokumentidest see ka tuleneb. EMO dokumentides eraldi ilmselt ei pea seda sellisel juhul kajastuma. Küll on aga oluline, et suunamine ei toimuks patsiendi teadmata. Dokumenteerimiskohustuse vajalikkus seisneb selles, et üks arst teaks, mida teine arst on patsiendiga varem teinud ning milline on olnud patsiendi varasem tervislik seisund. Arsti nimi peab olema dokumentides kajastatud.
Ei oska öelda, kas migreeni puhul võib olla tegemist veel ka mingite psüühiliste häiretega. See puudutab meditsiini. Sellisel juhul on normaalne, kui EMO paberites seisab põhjus, et pöörduti migreeni probleemidega, kuid kuna ravi käigus diagnoositi ka psüühiline häire, siis kajastati ka see seal. See ei sõltu sellisel juhul asjaolust, kas pöörduti EMO-se psühhiaatrilise probleemiga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole, kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lmp.ee.

Eelduslikult on siiski tegemist tahtevastase raviga. Sundravi kohaldatakse, kui isik mõistetakse kriminaalkorras süüdi, kuid talle on vaja kohaldada sundravi, sest ta ei ole süüvõimeline.
Tahtevastase ravi kohaldamise taotluse teeb kohtule kohalik omavalitsus. Seega eelduslikult on kohalik omavalitsus isiku eestkostja, kuna asjaoludest ei nähtu, et isikul oleks lähedasi. Eestkostjal on õigus ja kohustus hooldada isiku vara. Seega maksab kommunaalid KOV isiku enda vara arvel. Eelduslikult on korter isiku korter. Kui vara ei jagu, peab KOV tagama, et isikul oleks elukoht, kuhu pärast tervenemist elama asuda. Tavaliselt võimaldatakse sotsiaalpind KOV-i poolt. Kui tegemist on üürikorteriga, siis maksab kommunaalid vastaval ajal üürileandja.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole, kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lmp.ee.

Esmalt tuleb mainida, et tervishoiuteenuse osutajal on kaks olulist kohustust, mida tuleb tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmisel täita: kvaliteetse ravi osutamise kohustus ja teavitatud nõusoleku saamise kohustus.
Nõusolek. Oluline on mainida, et iga meditsiinilise toiminguga kaasnevad riskid. Enne ravitoimingu tegemist tuleb arstil veenduda, et patsienti oleks teavitatud temale osutatava teenuse olemusest, vajalikkusest, kaasnevatest riskidest ja tagajärgedest. Nõusolek tuleb saada piisava aja jooksul enne protseduuri, et patsiendil oleks aega kaaluda, mida teha. Nõusoleku vorm ei pea olema kirjalik. Küll aga on see tõendamise poolelt tugevalt soovitatav. Oluline on, et teavitamine oleks tõesti aset leidnud.
Hoolsuskohustus kui kvaliteetne ravi. Sellele kas osutatud teenus on olnud kvaliteetne, annavad hinnangu meditsiinitöötajad. Tervishoiuteenus peab vastama teenuse osutamise ajal arstiteaduse üldisele tasemele ja see peab olema osutatud tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. See tähendab, et hinnatakse, kas arst on täitnud hoolsuskohustust. Kui on tuvastatud, et toime on pandud raviviga, siis ei saa kohe öelda, et arst on hoolsuskohustust rikkunud. Tagajärje näol võib olla tegemist niinimetatud loomuliku või kaasneva komplikatsiooniga ehk see jääb niinimetatud lubatud riski piiresse.
Hinnangu annab Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjon. Kui otsusega ei nõustuta, on võimalik pöörduda kohtusse. Esmane kaebus tuleks aga esitada vastava haigla juhtkonnale.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole, kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lmp.ee.

Oluline tingimus ravikindlustuse puhul on, et isik oleks Eesti alaline elanik. Te olete 10 aastat elanud Soomes ja teie maksud makstakse Soome riigile. Seega olete te Soomes kindlustatud isikuks.
Haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. See käib küll Eesti haigekassa toimimise kohta, kuid kehtib ka Soomes.
Kindlustatud isikul on õigus saada Euroopa Liidus ravikindlustushüvitist. Haigekassa hüvitab sellisel juhul kindlustatule kulud vastavalt selle riigi hinnakirjale, milles isik on kindlustatud. Te võite tulla küll ka Eestisse ravile, aga sellisel juhul vaadatakse, kas Soomes vastavat ravi ei saa ning siia ravile tulekul hüvitatakse küll kulud vastavalt Soome hinnakirjale, aga kuna Eestis teenused odavamad, siis ei hüvitata rohkem, kui te tegelikult tasusite.
Seega praegu on teil mõistlik ja õigus pöörduda arsti juurde Soomes.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole, kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lmp.ee.

Esmalt saab öelda, et kirjalik nõusoleku vorm ei ole kohustuslik. See on pigem soovitav just seetõttu, et hiljem kohtus oleks lihtsam tõendada. Küll aga on kasulik raskematest ja keerulisematest protseduuridest teavitades võtta patsiendilt kirjalik nõusolek, lihtsamate puhul ei ole see niivõrd oluline. Patsiendi soovil tuleb talle võimaldada teave kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kehtib põhimõte, et keerulisemate ja suurema ohuriskiga tervishoiuteenuse osutamiseks peab olema kirjalik nõusolek.
Tulenevalt võlaõigusseadusest § 766 lg 1 peab tervishoiuteenuse osutaja patsienti teavitama patsiendi läbivaatamise tulemustest ja tervise seisundist, võimalikest haigustest ning nende kulgemisest, pakutava tervishoiuteenuse olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest ja vajalikest tervishoiuteenustest. Oluline on, et patsient saaks aru, miks vastav protseduur on vajalik, mida see endast kujutab ja millised on sellega kaasneda võivad tüüpilisemad riskid ja tagajärjed. Patsient peab saama info, mille alusel ta on võimeline langetama kohase otsuse. Ta peab olema võimeline tegema otsuse, kas lubada sekkuda enda kehalisse puutumatusesse või mitte. Seda ta saab teha ainult teavitamise abil.
Hambaarstide puhul, kui ei ole plaanis suuremaid ravisid, võib öelda, et pannes aja kinni on lepingu sõlmimisega antud ka vastav nõusolek. Nt kui tegemist on augu parandamisega. Enne suuremaid ja keerulisemaid protseduure on soovitav viia läbi konsultatsioon nõustades patsienti ja andes talle infot, mille abil saab ta langetada vastava otsuse.
Tuleb märkida sedagi, et pelgalt nõusoleku puudumine ei võimalda vastutusele võtmist, karistusõiguslikust vastutusest saab rääkida juhul, kui tegemist on hoolsuskohustuse rikkumisega ehk reeglina ravivea olemasolul.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole, kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lmp.ee.

Probleemiks on antud juhul hoolsuskohustuse täitmine. Võlaõigusseaduse § 762 nõuab, et tervihoiuteenust tuleb osutada teenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. See tähendab, et objektiivselt peab olema tuvastatud, et pereõde on hoolsuskohustust rikkunud. Peab olema kindel, et ta pidi aru saama olukorra tõsidusest, sellest et on vaja arst saata koduvisiidile. Tulenevalt perearsti tööjuhendist peab pereõde suunama patsiendi perearsti vastuvõtule. Seda on hetkel väga raske vastajal hinnata, sest asjaolusid on ebapiisavalt ja vastava hinnangu saab samuti anda eriala spetsialist ehk arstlik komisjon. Kuid oluline on asjaolu, et pereõde ei teavitanud arsti patsiendi olukorrast. Seda oleks ta pidanud tegema, et arst oleks saanud langetada koduvisiidi vajalikkuse kohta otsuse ise juba esimesel korral.
Tulenevalt võlaõigusseadusest § 758 lg 2 vastutab tervishoiuteenuse lepingu täitmise eest isiklikult iseseisvalt tervishoiuteenust osutav õde, kes tegutseb tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud lepingu alusel. Praegu ei selgu asjaoludest, kas õde tegutses iseseisvalt või oli ta nö arsti käepikendus. Viimasel juhul ei ole isiklik vastutus võimalik. Kuna arstile on praeguses kaasuses raske midagi ette heita, siis tulebki kaaluda, kas õde on midagi valesti teinud. Vastutuse alus on § 770 lg 1 järgi kohustuse süüline rikkumine. Seega kui on tuvastatud, et hoolsuskohustust on rikutud ja selle tagajärjel on toime pandud diagnoosi- või raviviga, siis on võimalik õde vastutusele võtta. Antud juhul on aga väga raske leida, et tegemist oleks olnud ravi- või diagnoosiveaga. Oluline on tuvastada, kas õde pidi aru saama olukorra tõsidusest. Kuna puudub tervisekahjustus, on väga raske nõuda mingit kahju hüvitamist. Küll aga on võimalik teavitada vastavast käitumisest perearsti, terviseametit ja tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole, kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lmp.ee.

Tulenevalt võlaõigusseaduse § 759 on leping sõlmitud reeglina, kui arsti aeg on kinni pandud või kui arst hakkab teenust osutama.
§ 773 keelab patsiendi kahjuks kokku leppida. Seega ei saa vastutust välistada. Küll aga on võimalik vastutuse ulatuse vähendamine. Seda aga juhul, kui tagajärg on saabunud patsiendi enda tegevuse tulemusel. Nt ei ole järgitud arsti poolt antud juhiseid. Kuna tervishoiuteenuse osutamise lepingu näol on tegemist käsunduslepinguga, siis vastutuse aluseks on hoolsuskohustuse täitmise analüüsimine ehk kas arst on käitunud nii nagu seda oleks teinud teine samas olukorras tegutsev arst. Oma kohustuste süülise rikkumise korral ei ole arsti vastutus välistatud.

Teavitamine peab olema igakülgne ja täielik. Tegemist on antud juhul normaaljuhuga, s.t patsient läheb etteplaanitud teenuse osutamisele.
Tulenevalt võlaõigusseaduse §-st 758 lg 1 peab arst teavitama patsienti tema tervisest, ravi käigust ja tulemustest.
Nõusolekut reguleerib võlaõigusseaduse § 766. Arst peab teavitama patsienti teenuse, ravitoimingu olemusest, vajalikkusest, tagajärgedest ja tavaliselt kaasneda võivatest ohtudest.
Teavitamine peab toimuma võimalikult varakult. Pärast teavitamist peab jääma patsiendile aega info analüüsiks, ta peab saama asjade üle rahulikult järele mõelda, et seejärel langetada otsus. Reeglina kehtib põhimõte, et patsiendi nõusolek ei ole kehtiv, kui teda teavitati enne operatsioonisaali minekut.
Ei ole täpselt paigas kuidas arst peab patsiendi teavitamise läbi viima, kuid vestlust ei saa asendada paberite andmisega. Abimaterjale võib küll anda, aga arst on see, kes peab lõppastmes veenduma, et patsienti oleks piisaval tasemel teavitatud.
Seega on oluline, et teavitamine oleks tehtud piisava ajavaruga ning see sisaldaks nii protseduuri olemust kui tüüpilisi kaasneda võivaid tagajärgi, komplikatsioone. Enne paberile allakirjutamist peab olema kaasnenud põhjalik teavitustöö.

Patsiendilt nõusoleku saamine enne tema ravi alustamist on meditsiiniõiguse olulisim põhimõte. Igasugune ravimine riivab patsiendi enesemääramisõigust. Selliseks riiveks on vaja saada isikult luba, ta peab andma nõusoleku, et tema kehalisse puutumatusesse oleks õigus teisel inimesel sekkuda.
Kehaline puutumatus on põhiseaduses reguleeritud põhiõigus, mille riive üle saab ja peab otsustama inimene ise. Ilma loata ei tohi sekkuda kellegi kehalisse puutumatusesse. Patsiendil on õigus ise otsustada, kas ja kes tema kehalisse puutumatusesse sekkub ja sellest tulenevalt tuleb austada ka tema otsust ravist keelduda. See annab patsiendile tunde, et teda tunnustatakse kui ravi subjekti mitte nagu objekti.
Patsiendi enesemääramisõigus on võõrandamatu inimõigus. Seega on vajalik saada enne ravi alustamist patsiendilt nõusolek. See on nn autoriseering, et jah ma olen ravimisega nõus. Nõusoleku küsimine kaitseb patsienti arsti omavoli eest ja tagab ka parema ravi kvaliteedi, kuna enne toimingut peab arst patsiendile seletama, milles talle pakutav teenus seisneb.
Samuti on nõusoleku väljendamine päästerõngaks ka arstile. Kui patsient on avaldanud oma nõusoleku ravitoimingu tegemiseks, siis hiljem ei saa ta enam väita, et ta ei olnud raviga nõus. Nõusoleku saamine vähendab patsiendi pettumust, kui tulemus ei ole soovitav, s.t talle on enne selgitatud selle ravitoiminguga tavaliselt kaasneda võivaid riske. Selgitamine annab patsiendile ülevaate, mida temaga teha tahetakse, ja tal on nii võimalik langetada otsus, kas ta nõustub toiminguga.