Perekonnaõigus
Küsimus: Kas on tõene väide, et DNA testi peab tegema lapse elukohale lähimas linnas?01.02.2013
Tere!
Laps koos emaga elab Lõuna-Eestis. Väidetav isa aga Põhja-Eestis. Kas DNA testi võib teha Tallinnas ja kas väide, et testi peab tegema lapse elukohale lähimas linnas on tõene?
Ette tänades.
Laps koos emaga elab Lõuna-Eestis. Väidetav isa aga Põhja-Eestis. Kas DNA testi võib teha Tallinnas ja kas väide, et testi peab tegema lapse elukohale lähimas linnas on tõene?
Ette tänades.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui teete DNA-testi poolte kokkuleppel, võivad pooled ilmselgelt ise kokku leppida, kus test tehakse – kas Tallinnas, Tartus, Pärnus või Kohtla-Järvel. Mingisugust kindlat reeglit ei ole, kus peaks põlvnemise tuvastamiseks testi läbi viima.
Kui DNA-test tehakse kohtumenetluse raames isaduse tuvastamiseks, tuleb test teha lapse elukohale lähimas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis. Seda põhjusel, et ka hagi isaduse tuvastamiseks tuleb esitada lapse elukoha järgi. Vanemate kokkuleppel võib ilmselt testi teha ka muus kui lapse elukohale kõige lähedamal asuvas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas toimida, kui abikaasa keeldub lahutust andmast?31.01.2013
Olen abielus välismaalasega. Abielu sõlmiti samuti väljaspool Eestit, kuid kõik dokumendid on legaliseeritud/apostilliga kinnitatud. Abielu on kestnud 10 aastat, meil on 1 laps. Soovin lahutust, kuna me ei suuda üheski küsimuses enam ühel meelel olla, visioon lapse kasvatamise suhtes, kohustuste jagamise jne, jne on täiesti erinev. Abikaasa keeldub lahutust andmisest. Meil on majale pangalaen, teades, et mina laenu üksi tasuda ei suuda, andis ta mulle valida, et kas kolin välja või maksan laenu edaspidi üksi. Maja müüki panna ei lase. Lapsega ei ole ta siiani tegelenud, nüüd aga nõuab, et poole ajast peaks laps temaga olema. Kuna tal puudub lapse suhtes täielikult vastutus, hoolitsus ja turvalisuse tagamise tunne, on mul tõsine hirm kui mees lapsega kuhugi sõidab. Ta ületab pidevalt kiirust, väidab, et lapse turvatool on mõttetus. Talvel laps ilma mütsi ja kinnasteta välja lasta on tema arvates normaalne. Kuidas toimida? Kas abikaasa saab keelduda lahutuse andmisest? Kas ta saab nõuda lapsele hooldusõigust, kuna tema sissetulek võimaldaks lapsele mugavusi, mida mina pakkuda ei suudaks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kahjuks jääb Teie kirjeldusest arusaamatuks, kas elate hetkel mõlemad Eestis (ja kui kaua olete abikaasaga Eestis elanud). Kui olete abikaasaga mõlemad Eesti alalised elanikud, on Eesti kohus pädev asja lahendama, st võite kohtumenetluse abielu lahutamiseks Eestis algatada. Koos abielu lahutamisega võite kohtult taotleda ka ühisvara jagamist (eeldan Teie kirjelduse põhjal, et ühisvara jagamise osas kohtuvälisele kokkuleppele jõuda ei õnnestu). Abielu lahutamisest keelduda võimalik ei ole – kui vastava menetluse algatate, lahutatakse abielu kindlasti.
Lapse hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks ühele vanemale (teisisõnu ainuhooldusõiguse saamiseks) peavad esinema väga kaalukad põhjused, pelgalt ühe vanema parem majanduslik kindlustatus selleks alust ei anna.
Kordan veelkord üle, et andsin oma hinnangu eeldusel, et elate abikaasaga mõlemad alaliselt Eestis. Konkreetsema õigusnõu saamiseks, sh kohtualluvuse kindlaksmääramiseks, soovitan pöörduda valdkonna spetsialisti poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse isa uuel naisel on õigus lapsega kohtuda/aega veeta?31.01.2013
Laps elab emaga. Ema ei ole kordagi takistanud lapse isal lapsega aega veeta, k.a. väljaspool kodu, aga ta on seadnud piiriks, et lapse isa uus elukaaslane lapsega kokku ei hakkaks puutuma. Kas lapse isal on siiski õigus see naine lapse ellu kaasata?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Lapse isa kaaslasel ei ole õigus isiklikult nõuda lapsega kohtumist, kuid ajal, mis laps viibib isaga, võib isa uus kaaslane iseenesest lapsega suhelda küll. Kui isa uus kaaslane kuidagi lapsele ohtu ei kujuta, puudub igasugune mõistlik põhjendus piirangule, mille kohaselt isa uus kaaslane lapsega kokku ei tohiks puududa.
On selge, et peale lahkuminekut võib mõlemal vanemal tekkida uus pere ja ei oleks kuidagi põhjendatav, et laps eelmisest kooselust/abielust kunagi uue perega kokku ei puutuks. Pelgalt asjaolu, et lapse emale (või isale) ei meeldi teise vanema uus kaaslane, ei ole kindlasti piisav põhjendus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui alaealine (16-aastane) on sünnitanud lapse, kas tal on õigus oma vanemate kodust ära minna?31.01.2013
Tere!
Kui alaealine (16-aastane) on sünnitanud lapse, kas tal on mingi õigus kodust ära minna koos lapse ja mehega (20-aastane), kui seda alaealise vanemad ei luba?
Kui alaealine (16-aastane) on sünnitanud lapse, kas tal on mingi õigus kodust ära minna koos lapse ja mehega (20-aastane), kui seda alaealise vanemad ei luba?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui laps on alaealine, on vanemal/vanematel siiski õigus otsustada, kus laps elab – täisealine laps otsustab ise, kuidas mingis olukorras talitada, vanemal seejuures enam õigust sekkuda ei ole. Asjaolu, et alaealisel lapsel on laps, seda õigust ei mõjuta.
Samas, vaatamata vanemate õigusele alaealise lapse elukoha üle otsustada, ei pruugi tegelikkuses lapse "kinnihoidmine" lihtsalt füüsiliselt võimalik olla.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abikaasa saab oma osa ühisvarast ära kinkida?30.01.2013
Tere,
Kas kinkelepingust oleks võimalik taganeda? Lahutasime abikaasaga ja ühisvara ei jaganud (korter). Mõni kuu hiljem käis abikaasa notaris, kus tegi kinkelepingu oma tütre nimele, kasutades minu teadmata 8 aasta vanust volitust tehingu tegemiseks. Ei olnud teadlik sellest tehingust, ega ka volitusest, mis oli nii ammu tehtud. Kuidas oleks võimalik oma osa korterist tagasi saada? Kuna tegu jämeda tänamatusega. Sest kingisaaja ei ole isegi minu tütar. Tema oli abikaasa esimesest abielust. Meie ühine tütar ei saanud midagi. Seega pean seda ebaõigeks, et minu seljataga on tehtud selline tehing.
Kas kinkelepingust oleks võimalik taganeda? Lahutasime abikaasaga ja ühisvara ei jaganud (korter). Mõni kuu hiljem käis abikaasa notaris, kus tegi kinkelepingu oma tütre nimele, kasutades minu teadmata 8 aasta vanust volitust tehingu tegemiseks. Ei olnud teadlik sellest tehingust, ega ka volitusest, mis oli nii ammu tehtud. Kuidas oleks võimalik oma osa korterist tagasi saada? Kuna tegu jämeda tänamatusega. Sest kingisaaja ei ole isegi minu tütar. Tema oli abikaasa esimesest abielust. Meie ühine tütar ei saanud midagi. Seega pean seda ebaõigeks, et minu seljataga on tehtud selline tehing.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Iseenesest on ühisvaraga tehingute tegemisel vajalik mõlema abikaasa nõusolek, kuid kui abikaasal oli Teie volitus tehingu tegemiseks, on kinkeleping iseenesest kehtiv. Ilmselt oli tegemist tähtajatu volitusega, vastasel juhul ei oleks saanud abikaasa notari juures vastavat lepingut sõlmida.
Kinkelepingust on teatud tingimustel võimalik taganeda, kuid pelgalt Teie poolt esitatud asjaolude alusel ei julge ma öelda, kuidas asi võiks täpselt laheneda. Soovitan Teil pöörduda selle valdkonna spetsialisti poole täpsema ülevaate saamiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas teise linna kolimisel peab laste ema sissekirjutuseks isalt nõusoleku küsima?30.01.2013
Noor ema kahe lapsega lahkus laste isa juurest teise linna. Tal oleks vaja sinna lastele sissekirjutust, et lapsed lasteaeda panna. Laste isa keeldub andmast selleks allkirja. Kuhu peab selle probleemiga pöörduma. Laste isal on ilmselt soov laste emale nii haiget teha ja kätte maksta, aga lapsed on ju kannatajad.
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui vanematel on laste suhtes ühine hooldusõigus, on tõepoolest laste elukoha ümberregistreerimiseks vajalik mõlema vanema nõusolek.
Juhul, kui vanemad elavad lahus ja lapsed elavad alaliselt ühe vanema juures, tuleks antud olukorra lahendamiseks taotleda kohtult laste elukoha otsustusõiguse üleandmist lapsi kasvatavale vanemale. Kui kohus sellesisulise nõude rahuldab, on lapsi kasvataval vanemal õigus laste elukoht teiselt vanemalt nõusolekut küsimata ümberregistreerida.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ma oleksin pidanud saama kohtult elatisraha kokkuleppemenetluse kohtuotsuse?29.01.2013
Tere. Kui 2 a tagasi toimus kohus kokkuleppemenetlusena, kuhu mind kohale ei kutsutud, siis siit ka küsimus. Kas ma oleksin pidanud saama kohtuotsuse, mis toimus laste isaga kokkuleppemenetlusena? Kahjuks seda pole ma tänase päevani saanud ja seega ma ei tea, kas laste isa maksab võlga või igakuist elatusraha.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Laste seadusliku esindajana olete menetlusosaline elatisraha väljamõistmist käsitlevas kohtuasjas ja seega on Teil ilmselgelt õigus saada ka vastav kohtuotsus.
Kui Te mingil põhjusel kohtuotsust saanud ei ole, on Teil võimalus selle ärakiri kohtust küsida. Samuti peaks see olema olemas e-toimikus (www.e-toimik.ee).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui ei ole ülenejaid ega alanejaid sugulasi, kas teistelt sugulastelt saab nõuda hooldekodu arvete tasumist?29.01.2013
Tere!
Kui vanur vajab hooldekodu teenust (insuldijärgseks paranemiseks, jälgimiseks), kuid lapsi tal endal ei ole (ega teisi seaduse mõttes alanejaid ega ülenejaid sugulasi), siis olen aru saanud, et selle teenuse eest (osas, mida vanuri pension ei kata) peab maksma omavalitsus? Või on omavalitsusel õigus nõuda teistelt sugulastelt mingis osas kulude katmist, väites, et vanuril on palju sugulasi (on kolm õde ja nende lapsed, lapselapsed)? Ning kas on vahet hooldekodu arvete tasumisel ja hooldusravi haigla arvete tasumisel (et ühele peaks omavalitsus juurde maksma, teisele aga ei ole kohustatud)? Kui õepoeg on elanud vanuri juures, kas see toob kaasa kohustuse vanuri eest maksmiseks?
Kui vanur vajab hooldekodu teenust (insuldijärgseks paranemiseks, jälgimiseks), kuid lapsi tal endal ei ole (ega teisi seaduse mõttes alanejaid ega ülenejaid sugulasi), siis olen aru saanud, et selle teenuse eest (osas, mida vanuri pension ei kata) peab maksma omavalitsus? Või on omavalitsusel õigus nõuda teistelt sugulastelt mingis osas kulude katmist, väites, et vanuril on palju sugulasi (on kolm õde ja nende lapsed, lapselapsed)? Ning kas on vahet hooldekodu arvete tasumisel ja hooldusravi haigla arvete tasumisel (et ühele peaks omavalitsus juurde maksma, teisele aga ei ole kohustatud)? Kui õepoeg on elanud vanuri juures, kas see toob kaasa kohustuse vanuri eest maksmiseks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Abivajava sugulase ülalpidamiskohustus lasub vaid tema täisealistel esimese ja teise astme ülenejatel (vanemad, vanavanemad) ja alanejatel (lapsed, lapselapsed) sugulastel - külgjoones sugulastel (nt õed-vennad) ülalpidamiskohustust ei ole.
Seega, kui isikul ülalpidamiskohustuslastest sugulasi ei ole, lasub tema eest hoolitsemise kohustus riigil ja seejuures abivajavate isikute osas mingisugust vahetegu ei toimu (omavalitsus hoolitseb võrdsete isikute eest võrdselt).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui abiellun välismaalasega välismaal, kas siis abikaasal on õigus Eestisse sissesõiduks?28.01.2013
Tere! Mu kallim elab juba 6 aastat Küprosel, pärit on ta aga Indiast ja siiani pole Küprose riik talle sealseid dokumente teinud. Nüüd otsustasime abielluda ja et ta Eestisse koliks. Kui ta aga hakkas taotlema viisat siia tulekuks, siis keelduti ja nüüd otsime muid võimalusi. Minu küsimus oleks, et kui me abielluksime Küprosel, kas tal oleks õigus tulla peale seda minuga Eestisse? Aitäh!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui elukaaslasega abiellute, on temal kui Euroopa Liidu kodaniku pereliikmel õigus taotleda Eesti viisat.
Rohkem informatisooni antud teema kohta leiate järgnevalt veebiaadressilt: http://www.vm.ee/?q=node/4897
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas tõendada, et olen oma isa tütar?28.01.2013
Tere! Olen kolmekümnendates naisterahvas. Probleem on nimelt selles, et aastaid tagasi, kui sain passiealiseks ja tahtsin end isaga samasse rahvusesse kuuluvaks märkida, ei õnnestunud mul seda teha. Põhjus peitus sünnitunnistusele märgitud isa perekonnanimes - sinna oli märgitud ema perekonnanimi, kuigi isa eesnimi ja rahvus olid õiged.
Ema elab isaga seni koos, kuigi vaba-abielus.
Kas mul on kuidagi võimalik tõestada, et minu isa on ikka minu isa?
Olen sündinud enne 1980 aastat ja ema sõnul kirjutati sünnitunnistusele mõlema vanema perekonnanimed ühtemoodi, sõltuvalt siis sellest, kelle perekonnanime lapsele anda taheti.
Kõike kaunist!
Ema elab isaga seni koos, kuigi vaba-abielus.
Kas mul on kuidagi võimalik tõestada, et minu isa on ikka minu isa?
Olen sündinud enne 1980 aastat ja ema sõnul kirjutati sünnitunnistusele mõlema vanema perekonnanimed ühtemoodi, sõltuvalt siis sellest, kelle perekonnanime lapsele anda taheti.
Kõike kaunist!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Ajal, mil Teie sündisite, oli võimalik sünnitunnistusele teha isa kohta kanne ema ütluste alusel – seda olukorras, mil vanemad ei olnud omavahel abielus. On ilmne, et selliselt kanti laste sünnitunnistustele isana ka palju fiktiivseid isikuid ehk mehi, kes tegelikkuses ei olnud laste bioloogilised vanemad.
Seega olen arvamusel, et juriidiliselt Teie põlvnemine isast ei olegi tuvastatud ja sellest tulenevalt on Teil teatud asjaajamiste puhul probleeme tekkinud ja võib tekkida ka edaspidi (nt pärimisel). Ainsaks võimaluseks pean isaduse tuvastamise nõudega kohtu poole pöördumist – kui Teie põlvnemine isast tuvastatakse, kantakse ta Teie sünnitunnistusele selliselt, et see omab ka juriidilist tähendust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand