Tööõigus
Küsimus: Kas kokkuleppel võib lõpparve maksta hiljem?13.09.2012
Lõpetasin töölepingu 20. augustil, kuid lisaks tegime paberi, kus kirjas, et lõpparve kantakse üle 10. septembril. Kas see on seadusega kooskõlas? Muidu pole siiani üle kantud ja tahaks siis ka teada kuidas viivise nõudmine käib.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Kokkulepped on seaduspärased seni, kuni saabub nende täitmise tähtaeg. Enne viivise nõude esitamist soovitan tööandjale saata meeldetuletus selle täitmata jätmise kohta.
Viivise esitamise tingimustest lugege lisaks:
http://www.vastused.ee/loe/oigus/toooigus/594/lopparve-maksmisega-viivitamine.html
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas koondamise korral on vaja töölepingule kirjutada ka lisaks töölepingu lõpetamise põhjus ja allkirjad?12.09.2012
Kui ma sain koondamisteate, kus on kirjas töölepingu lõpetamise kuupäev. Kas on vajalik veel lisaks kirjutada töölepingule töölepingu lõpetamine, põhjus ja allkirjad? Tänan, vastust ootama jäädes
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Jah, on küll. Töölepingul märgitud viide (paragrahv) töölepingu ülesütlemise kohta ning kinnitused on aluseks töötukassas töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse määramiseks.
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja saab rakendada summeeritud tööajaarvestust, kui selle kohta pole töölepingus ainsatki märget?11.09.2012
Töötan vahetustega, tööpäevade pikkus 10-20 tundi. Kas tööandja saab kasutada summeritud tööajaarvestust, kui selle kohta pole töölepingus ainsatki märget? Ei ole kirjas seda, et töötaja töötab summeeritud aja alusel, rääkimata siis summeerimisperioodi pikkusest. Pidevalt tekivad ületunnid (umbes 10 tundi kuus), mida tööandja maksta ei taha, öeldes, et need jäävad mõnesse sellisesse kuuse, kus tuleb tunde puudu. Olen aru saanud, et summeeritud tööaeg peaks olema töölepingus fikseeritud?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Töölepingu kirjalikus dokumendis peab olema määratud aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (TLS §5 lg 1 p 7).
Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg), peab tööandja lisaks nimetatule teatama töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimused (TLS § 6 lg 6).
Seega on summeeritud tööaja arvestuse puhul tööandja poolt täitmata veel üks nõue.
Esitatud informatsioonist ei selgu, millise ettevõttega on antud loos tegemist. Summeeritud tööaja arvestuse puhul on maksimaalne arvestusperiood neli kuud (TLS § 46 lg 1), kui ei ole tegemist tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus- ja turismitöötajatega, kus kollektiivlepinguga võib arvestusperioodi pikendada kuni 12 kuuni (TLS § 46 lg 2).
Ületöötatud tunnid hüvitab tööandja vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas (TLS § 44 lg 6).
Juhul kui töötaja töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, tuleb talle pärast töötamist anda täiendavat puhkeaega võrdeliselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga (TLS § 51 lg 1).
Tööandja annab töötajale, kes töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga. Kokkulepe, millega 13 tundi ületav töö hüvitatakse rahas, on tühine (TLS § 51 lg 5). Tagasiulatuvalt tuleb ületunnid siiski hüvitada rahas 1,5-kordse töötasuna (TLS § 44 lg 6).
Tööandja on kohustatud andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi (TLS § 28 lg 2 p 12).
Toetudes ülaltoodud töölepinguseaduse sätetele, soovitan kirjalikus taasesitatavas vormis, esitada tööandjale järelpärimine kõikide tekkinud küsimuste kohta.
Loodan, et sealt saadud vastus annab Teile kindlust edaspidise tegevuse suhtes.
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas lõpparvest võib tööandja oma suva järgi kinni pidada?11.09.2012
Kuidas peaksin käituma või mida tegema juhul, kui mul arvestati lõpparvest maha tööriiete ja visiitkaartide maksumus. Kas neil oli see õigus? Neilt küsides sattusin verbaalse sõimu ohvriks.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Ilma Teie kirjaliku nõusolekuta võib tööandja lõpparvest kinni pidada ainult Teile tehtud ettemaksed ja tasu väljatöötamata puhkuse eest (TLS § 78).
Soovitaksin tööandjalt kirjalikult nõuda lõpparve täielikku tasumist, andes selleks ka mõistlik tähtaeg, mida oleks võimalik täita. Kui see tulemusi ei anna, siis on võimalik pöörduda avaldusega töövaidluskomisjoni poole. Töövaidluskomisjoni pöördumine on tasuta, kui Te ei otsusta kasutada kõrvalist kvalifitseeritud abi.
Õiglasi lahendusi soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kuidas saab mittestatsionaaris õppimiseks töölt ära ja kuidas seda tasustatakse?10.09.2012
Õpin esimesest septembrist mittestatsionaarses õppes. Õpe toimub esmaspäeval ja teisipäeval 08.30-17.30.
Mitu päeva on mul õigust saada õppepuhkust?
Kui näiteks 30 päeva, aga õppeaastas tuleb kokku neid 70 - mis saab ülejäänud 40 päevaga?
Kas tööandja tasustab neid ka või pean palgata puhkuse võtma nendeks päevadeks?
Ette tänades ja vastust ootama jäädes!
Mitu päeva on mul õigust saada õppepuhkust?
Kui näiteks 30 päeva, aga õppeaastas tuleb kokku neid 70 - mis saab ülejäänud 40 päevaga?
Kas tööandja tasustab neid ka või pean palgata puhkuse võtma nendeks päevadeks?
Ette tänades ja vastust ootama jäädes!
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tasemekoolitus võimaldab mittestatsionaarses õppes või eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskharidust...... (TäkS §3 lg 2).
Kui osalete tasemekoolitusel päevases õppevormis ning täiskoormusega õppes, on Teil õigus kasutada aasta jooksul 30 kalendripäeva õppepuhkust, mida tööandja tasustab 20 kalendripäeva ulatuses keskmise töötasuga (TäkS § 8 lg 5).
Ülejäänud päevade osas soovitan konsulteerida õppeasutuses pakutavate võimalustega, näieks läbida osa programmist õhtustel aegadel. Selle võimaluse puudumisel tuleb ilmselt kasutada põhi- või tasustamata (palgata) puhkust, seda muidugi kokkuleppel tööandjaga.
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas mul on õigus tööleping varem lõpetada seoses ema hooldusvajadusega?07.09.2012
Kas mul on õigus lõpetada töölepingut, kuna pean hooldama oma haiget ema? Tööandja väidab, et ikkagi kehtib 30 päevane etteteatamise aeg ja varem ta mind ära ei lase. Tööpäevad lõpevad aga keset ööd ja kuna ema elab linnast väljas, pole mul võimalik ühegi transpordiga sinna saada. Ka on mul vajalik olla ema juures 19.00-st alates, sest vaid selle ajani saab olla keegi teine, üksi aga teda jätta ei saa. Teistsuguse ajaga tööd aga tööandjal pakkuda pole. TLS-ist loen välja, et peaksin saama lepingu erakorraliselt lõpetada. Kas see on nii?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd (TLS § 91 lg 3).
Töötaja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama (TLS § 91 lg 4).
Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni (TLS § 98 lg 2).
Kokkuvõtteks: Teil on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda toetudes eelpool nimetatud seaduse paragrahvile.
Mõistlik etteteatamise aeg tuleneb võlaõigusseaduse § 76 lg 2-st. Etteteatamise tähtaeg 30 kalendripäeva kehtib töötajale vaid korralise töölepingu ülesütlemise korral, millega Teil tegemist hetkel ei ole.
Kui pikka etteteatamistähtaega töösuhte ülesütlemisel järgida ja kas seda üldse järgida, sõltub mõjuva põhjuse kaalukusest ja selle mõjust töösuhtele.
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kuidas peaksin vormistama lisainimese tööle, kelle töötunnid ei ole kindlalt ette teada?05.09.2012
Tere. Meil on selline asutus, kus kuus iga päev töö. On palgatud 2 täiskohaga kokka, kes peavad 12-tunniste vahetustega tööl käima, see tähendab, et kumbki saab 12 päeva kuus käia, et normtundide sisse jääda. Mõni kuu jääb 3 päeva üle, mõni kuu 2 ja veebruaris tuleb ilusti välja. Tööle sooviks tulla üks lisainimene, kes nendel ülejäävatel päevadel saaks tööl olla, kas siis 3, 2 või veebruaris ei peakski. Kuidas oleks teda kõige õigem tööle vormistada? Töölepinguga peab kindel tööaeg olema fikseeritud? See tähendab, et peaksin töölepingusse panema 36 tundi kuus ja kui töötabki nt 2 päeva (24 tundi) või üldse ei tööta kuus, peaksin ikka maksma 36 tunni eest iga kuu?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Lugedes töölepingu seaduse eelnõu seletuskirja ja töölepingu seaduse käsiraamatut, võiks teoreetiliselt teha töölepingu ka konkreetselt fikseerimata koormusega, aga senine praktika seda ei toeta. Kuni asi on veel Riigikohtus läbi vaidlemata, siis isiklikult kaaluksin hoopis käsunduslepingu sõlmimist. Kuna käsundusleping ei anna töö tegijale (käsundisaajale) selliseid sotsiaalseid garantiisid nagu tööleping, siis tuleks käsunduslepingu sõnastus ja tööülesannete kirjeldus hoolikalt läbi mõelda, et vältida võimalikus hilisemas vaidluses selle töölepinguks tunnistamist. Soovitan kasutada lepingu sõlmimisel spetsialisti abi, et vähendada riske.
Õiglasi ja mõlemapoolseid huvisid arvestava lepingu sõlmimist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kuidas käib töölepingu lõpetamine, kui summeeritud tööajaga tööl saavad normtunnid täis enne 30 päeva?03.09.2012
Tere. Olen internetist otsinud, aga ei ole enda murele vastust leidnud. Vahetan töökohta ja minu viimane töökuu praeguses töökohas on september, mis on aga uue summeerimise perioodi esimene kuu. Vaatsin oma septembri töögraafikut ja arvutasin tunde, septembri normtunnid on 160 tundi, minul saab 160 tundi täis juba 19. septembril. Kuidas nüüd toimida? Töölepingu kohaselt peaksin ju 30 päeva tööl käima, siis aga tekib mul ületunde. Lepingus on aga ka kirjas, summeeritud tööaeg, ehk siis ületunnid kanduks edasi oktoobrisse, kus on tunde vähem. Mina aga ju oktoobris enam siin ei tööta. Kas mul on õigus nõuda nende tundide väljamaksmist või on õigus leping lõpetada, kui normtunnid on täis?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 8 tundi päevas (TLS § 43 lg 1, lg 2). Täistööajanorm on septembrikuus 160 tundi. Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul (TLS § 44 lg 1).
Kui Teie töösuhe lõpeb enne arvestusperioodi lõppu ning lisaks täistööaja normile tekivad lisatunnid, tuleb ületöötatud aega tõlgendada ületunnitööna. Kuna töösuhte lõppemisel ei ole võimalik ületunde vaba ajaga kompenseerida, on tööandjal kohustus see hüvitada rahas.
Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu (TLS § 44 lg 1).
Töölepingu korralise ülesütlemise puhul on etteteatamise aeg 30 kalendripäeva, millest peab töötaja kinni pidama (TLS §98 lg1).
Varem võib töölepingu lõpetada vaid poolte kokkuleppel.
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas on õiglane, et terve aasta öötundide kompenseeritava aja saab kätte kord aastas suvel?02.09.2012
Tere,
Olen pikka aega püüdnud lahendusi leida tööl valitsevale olukorrale, aga kuna (läbi)rääkimised pole tulemusi andnud, pöördun Teie poole. Olen nõus tulema ka Teie konsultatsioonile, kui leiate, et see on vajalik.
Et teile luua, panen väikese näite oma töögraafikust.
31.08 08.00-02.30
02.09 11.00-20.00
04.09 08.00-02.00
06.09 08.00-21.00
08.09 13.00-03.30
10.09 08.00-21.00
12.09 08.00-19.00
14.09 08.00-01.30
Minu põhimure ongi selles, et väga harva on 2 vaba päeva järjest, seda siis, kui broneeringuid pole tehtud. Hetkeseisuga on septembris kogu kuu jooksul vaid ühel korral mitu vaba päeva järjest, aga selleski ei saa kindel olla, sest broneering võib sinna tulla vaid nädal varem, seega arvestada sellega ei saa.
Tööandja ütleb, et graafikut pole võimalik muuta ja kogu lugu. Olen TLS´is kirjutatut omal käel uurinud ja saan aru, et päris nii see siiski olla ei tohiks?
Öötunde meil eraldi ei tasustata, palgajuhendis seisab, et öötunnid kompenseeritakse lisa vaba aja andmisega. Siiani see toiminud aga pole. Tööandja ütleb, et lisa vaba aja andmine on võimalik vaid suveperioodil. Kas aga on seaduse järgi õiguspärane, et terve aasta öötundide kompenseeritava aja saad kätte kord aastas?
Olen pikka aega püüdnud lahendusi leida tööl valitsevale olukorrale, aga kuna (läbi)rääkimised pole tulemusi andnud, pöördun Teie poole. Olen nõus tulema ka Teie konsultatsioonile, kui leiate, et see on vajalik.
Et teile luua, panen väikese näite oma töögraafikust.
31.08 08.00-02.30
02.09 11.00-20.00
04.09 08.00-02.00
06.09 08.00-21.00
08.09 13.00-03.30
10.09 08.00-21.00
12.09 08.00-19.00
14.09 08.00-01.30
Minu põhimure ongi selles, et väga harva on 2 vaba päeva järjest, seda siis, kui broneeringuid pole tehtud. Hetkeseisuga on septembris kogu kuu jooksul vaid ühel korral mitu vaba päeva järjest, aga selleski ei saa kindel olla, sest broneering võib sinna tulla vaid nädal varem, seega arvestada sellega ei saa.
Tööandja ütleb, et graafikut pole võimalik muuta ja kogu lugu. Olen TLS´is kirjutatut omal käel uurinud ja saan aru, et päris nii see siiski olla ei tohiks?
Öötunde meil eraldi ei tasustata, palgajuhendis seisab, et öötunnid kompenseeritakse lisa vaba aja andmisega. Siiani see toiminud aga pole. Tööandja ütleb, et lisa vaba aja andmine on võimalik vaid suveperioodil. Kas aga on seaduse järgi õiguspärane, et terve aasta öötundide kompenseeritava aja saad kätte kord aastas?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Teie küsimusele täpse vastuse andmiseks oleks vaja teada, mis valdkonnas Te töötate. Juhul kui Te olete tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus- või turismitöötaja ja Teie asutuses on sõlmitud TLS § 46 lg 2 alusel sõlmitud kollektiivleping, siis võidakse Teile tõepoolest kohaldada 12-kuulist summeeritud tööaja arvestusperioodi. Sellisel juhul toimubki tundide tasaarvestus 1 kord aastas.
Eraldi teemaks on see, et öötöö eest vaba aja andmine peaks TLS § 45 lg 3 järgi kajastuma Teie töö- või kollektiivlepingus. Palgajuhendist üksinda ei piisa, sest see on tööandja ühepoolselt kehtestatud dokument, aga TLS § 45 lg 3 viitab ühemõtteliselt tööandja ja töötaja vahelise kokkuleppe vajadusele. Teie võimalikku allkirja palgajuhendil ei saa käsitleda kokkuleppena - see on ainult kinnitus palgajuhendiga tutvumise, mitte nõustumise kohta.
Lisaks eeltoodule märkasin, et vähemalt ühel korral on tööandja rikkunud kohustust anda vajalikul määral iganädalast puhkeaega, mis 7-päevase ajavahemiku jooksul peab olema järjestikku vähemalt 48 tundi või summeeritud tööaja arvestuse korral 36 tundi (TLS § 52). Iganädalase puhkeaja võimaldamata jätmise eest on TLS § 127 lg 2 alusel juriidilisest isikust tööandjale ette nähtud rahatrahv kuni 1300 €.
Arvan, et kui tööandjaga rääkimine tulemusi ei anna ja olete otsustanud muutuste kasuks, siis võiksite minna piirkondliku tööinspektori vastuvõtule, võttes kaasa oma tööleping, tööajagraafik, võimalusel ka palgajuhend ja kui on, siis kollektiivleping.
Õiglaseid ja valutuid lahendusi soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui kiiresti peab tööandja üle kandma lõpparve?30.08.2012
Olin 5-aastase lapsega 2 nädalat haiguslehel. Haiguslehe viimasel päeval, ehk siis reedel, saatsin tööandjale digitaalselt allkirjastatuna e-maili teel lahkumisavalduse alates esmaspäevast. Olin tööl veel katseajaga ja lahkumise põhjuseks on perekondlikud põhjused. Haiguslehe saatsin tähitud kirjaga. Ehk siis eilsest oli mul lahkumisavaldus kirjutatud aga täna on teisipäev ja veel ei ole mulle üle kantud lõpparvet.
Kui kiiresti lõpparve tuleb üle kanda ja mis on viivise protsent iga viivitatud päeva eest?
Kui kiiresti lõpparve tuleb üle kanda ja mis on viivise protsent iga viivitatud päeva eest?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga (TLS § 96).
Tööandja peab maksma töölepingu lõppemise päeval töötajale kõik väljateenitud tasud (töötasu, kasutamata puhkuse hüvitise jne). Seega on töölepingu seaduslik lõppemise päev 15 kalendripäeva arvestades selle teatamisest.
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu