Tööõigus
Küsimus: Õpetaja ületunnid26.09.2011
Tere!
Olen lasteaias õpetaja. Soovin teada, et kas tööandja peab maksma asenduste (ületunnitöö) eest 1,5 kordset tasu. Nimelt olen täiskohaga tööl ja minu paariline (teine õpetaja on ka täiskohaga tööl) läheb 2 nädalaks õppepuhkusele. Sellel ajal asendan mina teda töös. Töötan enda normtunnid täis pluss siis veel teen 6 tundi paarilise eest. Lepingus on kirjas, et saan 1,5 kordset tasu, aga veel on märgitud, et ma töötan 6 tunni asemel 4 tundi ehk siis 4*1,5=6 tundi ja mulle makstakse lepingu järgi 4 tunni eest ja 1,5 kordset tasu, kuigi töötan 6 tundi! Kas mul on õigus nõuda kogu 6 tunni eest 1,5 kordset tasu?
Ette tänades,
K
Olen lasteaias õpetaja. Soovin teada, et kas tööandja peab maksma asenduste (ületunnitöö) eest 1,5 kordset tasu. Nimelt olen täiskohaga tööl ja minu paariline (teine õpetaja on ka täiskohaga tööl) läheb 2 nädalaks õppepuhkusele. Sellel ajal asendan mina teda töös. Töötan enda normtunnid täis pluss siis veel teen 6 tundi paarilise eest. Lepingus on kirjas, et saan 1,5 kordset tasu, aga veel on märgitud, et ma töötan 6 tunni asemel 4 tundi ehk siis 4*1,5=6 tundi ja mulle makstakse lepingu järgi 4 tunni eest ja 1,5 kordset tasu, kuigi töötan 6 tundi! Kas mul on õigus nõuda kogu 6 tunni eest 1,5 kordset tasu?
Ette tänades,
K
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie probleemi püstitusest saan aru, et lepingujärgselt olete Teie võtnud kohustuse teha 4 ületundi ja tööandja kohustub selle eest maksma seadusega ettenähtud määras 1,5-kordset tasu? Kõik oleks justkui korras? Kui Te teete omal initsiatiivil veel 2 lisatundi juurde, mida tööandjaga kokku leppinud ei ole, siis puudub õigus selle eest tasu nõuda.
Kahepoolset lepingutäitmist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Lahkun töölt, kuid kuidas lõpetada töösuhe?26.09.2011
Tere.
Mure järgmine:
Olen töötanud samas firmas 4 aastat. Viimasel ajal on tehtud mitmeid koondamisi ja omaniku soov oleks, et kõik järelejäänud inimesed oleksid universaalsed. Saan temast selles mõttes aru. Kui firmasse tööle tulin, tulin konkreetselt laotöö peale. Enne sekretäri koondamist küsiti, kas oleksin nõus osa tema tööst tegema. Vastasin eitavalt ja ka põhjendasin seda. Esiteks mulle see ei meeldi ja teiseks kuna mul omalgi ülesandeid, mida teha, siis jookseks kõik kokku. Ühel hommikul kui sekretäri enam ei olnud, suunati kõik firma kõned mulle, kuigi ma ei olnud sellega nõus ja plus sain veel mingeid ülesandeid. Ühesõnaga ma ei ole enam selle tööga rahul ja tahaksin firmast lahkuda.
Kas mul on õigus leping lõpetada mingi punktiga, et tööandja rikkus lepingut vms. See töö lihtsalt määriti mulle pähe, kuigi ma nõus ei olnud. Firmast lahkun nii või naa, aga ise kirjutades lahkumisavalduse, ei saa ma hüvitist.
Ja kui kirjutada sellise punktiga avaldus, millest rääkisin, siis kas töötuskindlustust hakkan saama või mitte ja kui kaua ma pean sellest ette teatama või veel tööl käima?
Muidugi võiksin paluda lasta ennast koondada, aga teaksin juba seda reaktsiooni ette. Ja see ei oleks ilus.
Mure järgmine:
Olen töötanud samas firmas 4 aastat. Viimasel ajal on tehtud mitmeid koondamisi ja omaniku soov oleks, et kõik järelejäänud inimesed oleksid universaalsed. Saan temast selles mõttes aru. Kui firmasse tööle tulin, tulin konkreetselt laotöö peale. Enne sekretäri koondamist küsiti, kas oleksin nõus osa tema tööst tegema. Vastasin eitavalt ja ka põhjendasin seda. Esiteks mulle see ei meeldi ja teiseks kuna mul omalgi ülesandeid, mida teha, siis jookseks kõik kokku. Ühel hommikul kui sekretäri enam ei olnud, suunati kõik firma kõned mulle, kuigi ma ei olnud sellega nõus ja plus sain veel mingeid ülesandeid. Ühesõnaga ma ei ole enam selle tööga rahul ja tahaksin firmast lahkuda.
Kas mul on õigus leping lõpetada mingi punktiga, et tööandja rikkus lepingut vms. See töö lihtsalt määriti mulle pähe, kuigi ma nõus ei olnud. Firmast lahkun nii või naa, aga ise kirjutades lahkumisavalduse, ei saa ma hüvitist.
Ja kui kirjutada sellise punktiga avaldus, millest rääkisin, siis kas töötuskindlustust hakkan saama või mitte ja kui kaua ma pean sellest ette teatama või veel tööl käima?
Muidugi võiksin paluda lasta ennast koondada, aga teaksin juba seda reaktsiooni ette. Ja see ei oleks ilus.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kahjuks on Teie küsimuses toodud olukorra kirjeldus liiga umbmäärane, et täpset vastust anda. Olulist rolli omab see, millises vormis Teile sekretäri tööülesandeid pakuti, kas on fikseeritud Teie keeldumine, kui pikalt olete sellest hoolimata täitnud lisaülesandeid ja kas selle eest ka lisatasu on makstud?
Reeglina on töötaja kohustatud tegema ainult töölepingujärgset tööd, kui eriolukorrad, mida ei olnud võimalik ette näha, välja arvata. Olete aga lisatöö ilma protesteerimata vastu võtnud ja seda vähemalt 4 kuud teinud, siis võidakse seda Teie faktilisest käitumisest tingituna lugeda juba töölepingu muudatuseks, millega vaikimisi nõustusite.
Soovitan Teil kokku koguda kõikvõimalikud tõendid ja seejärel minna tööõigusalasele konsultatsioonile.
Õigeid otsuseid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Töötasu ei maksta õigeaegselt, mida teha?20.09.2011
Palgapäev on lepingus kirjas, aga palka ei maksta. Tööandja ütleb, et ei tea millal saab. Kuhu pöörduda ja milliste dokumentidega?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepingu seaduse (TLS) kohaselt on töötajal töötasu maksmisega viivitamise korral õigus nõuda võlaõiguslikku viivist. Samas võib töötaja töötasu maksmisega olulise viivitamise korral töölepingu TLS-i § 91 lg 2 p 2 alusel erakorraliselt üles öelda.
Samas võib Töövaidluskomisjonide otsuste üldistamise tulemusel väita, et mitte iga töötasu maksmisega viivitamine ei anna töötajale õigust leping erakorraliselt üles öelda. Põhjuseid võib olla mitmeid, eelkõige aga TLS-i § 91 lg 2 p 2 mõttes viivitamise olulisuse puudumine.
Teie poolt jagatud infost ei selgu, kui pikk on viivituse periood ning kaua see juba on kestnud?
Soovitan enne töölepingu erakorralist ülesütlemist anda tööandjale kirjalikult e-maili vms. teel mõistlik tähtaeg rikkumise lõpetamiseks.
Kui tähtaeg on möödunud ja tööandja lepingut jätkuvalt rikub (st hilineb töötasu maksmisega), olete omalt poolt üles näidanud head usku tööandja suhtes ning õigus on Teie poolel.
Muidugi ei tohiks unustada asja teist poolt ehk olulisust (näiteks laenude liisingute tagasimakse tähtaeg).
Pöörduda tuleb igasuguse nõudega kõigepealt tööandja poole, keeldumisel töövaidluskomisjoni või kohtusse.
Mõistlikke otsuseid soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Lapsehoolduspuhkuselt naasmine, pakutakse teist tööd20.09.2011
Tere.
Mul on laps hetkel 1 aasta ja 8 kuu vanune ja ma soovin tööle tagasi minna. Töötasin enne firmas juurdelõikajana ja sain kindlat kuupalka ning peale tööle asumise soovi avaldamist saatis tööandja mulle sellise paberi -
Töötaja dekreetpuhkus ja lapsehoolduspuhkuse ajal on ettevõttes vähenenud vajadus juurdelõikaja ametikohtadele ja suurenenud vajadus õmblejate ametikohtadele. Seoses sellega tegi juhatus töötajale ettepaneku asuda tööle juurdelõikaja-õmbleja ametikohale.
Töötasu makstake juurdelõikustöö korral töötatud aja järgi lähtuvalt kuupalgast ja õmblustöö korral tükitöö alusel vastavalt kehtivale hinnakirjale.
Aga küsimused on mul siis sellised:
1.Kas mul on õigus saada tagasi oma vanale töökohale s.t ainult juurdelõikajaks?
2.Firmas oli vahepeal palgatõus, kas see kehtib ka minule?
3.Kui ma ei nõustu selle juurdelõikaja-õmbleja ametikohaga, mis saab minust edasi?
4.Kas nad peavad mulle kindlustama vana töökoha ja koondamisel eelistama mind, kuna mul on alla 3-aastane laps?
Mul on laps hetkel 1 aasta ja 8 kuu vanune ja ma soovin tööle tagasi minna. Töötasin enne firmas juurdelõikajana ja sain kindlat kuupalka ning peale tööle asumise soovi avaldamist saatis tööandja mulle sellise paberi -
Töötaja dekreetpuhkus ja lapsehoolduspuhkuse ajal on ettevõttes vähenenud vajadus juurdelõikaja ametikohtadele ja suurenenud vajadus õmblejate ametikohtadele. Seoses sellega tegi juhatus töötajale ettepaneku asuda tööle juurdelõikaja-õmbleja ametikohale.
Töötasu makstake juurdelõikustöö korral töötatud aja järgi lähtuvalt kuupalgast ja õmblustöö korral tükitöö alusel vastavalt kehtivale hinnakirjale.
Aga küsimused on mul siis sellised:
1.Kas mul on õigus saada tagasi oma vanale töökohale s.t ainult juurdelõikajaks?
2.Firmas oli vahepeal palgatõus, kas see kehtib ka minule?
3.Kui ma ei nõustu selle juurdelõikaja-õmbleja ametikohaga, mis saab minust edasi?
4.Kas nad peavad mulle kindlustama vana töökoha ja koondamisel eelistama mind, kuna mul on alla 3-aastane laps?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Olemasoleva info põhjal tundub, et Teie tööandja on seni käitunud igati korrektselt. Töö on korraldatud ümber töövajadusest lähtuvalt ja Teile pakutakse võimalust jääda edasi tööle muutunud tingimustel. Sellest on Teid vormikohaselt teavitatud.
1. Seaduse järgi on Teil õigus oma vanale töökohale.
3. ja 4. Kui tööandjal ei ole võimalik Teile endistel tingimustel tööd tagada ja Teie ei võta vastu pakutud teist tööd, siis tekib koondamise situatsioon, kus Teil alla 3-aastase lapse vanemana on eelisõigus teiste SAMA TÖÖD tegevate töötajate suhtes jääda tööle. Teie olukorras tuleks siis enne Teid koondada teised juurdelõikajad, kellel puuduvad alla 3-aastased lapsed.
2. Lähtudes võrdse kohtlemise põhimõttest on ka Teil õigus palgatõusule samade põhimõtete järgi, nagu on rakendatud teistele sama töö tegijatele. Samas, kui palga määramisel on ettevõttes kindlad reeglid, näiteks viimaste aastate töökogemus ja väljaõpe, siis on Teil õigus eeldada oma töötasu korrigeerimist teatud koefitsiendi võrra, mitte sama tööd tegeva kõige kõrgemat palka saava töötaja tasemeni.
Peale pikaajalist kodus olekut tööle naasmine võib olla stressi tekitav, sest see nõuab koduse elu ja logistika ümberkorraldamist, uuesti kohanemist tööl. Kui tekib koondamise situatsioon, siis sõltuvalt Teie valikust võib Teie tõttu jätta tööst ilma hoopis mõni kolleeg, kelle ainsaks "süüks" on alla 3-aastase lapse puudumine.
Oma pere heaolu kindlustavaid, kuid südametunnistusega tehtavaid otsuseid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas võib töötasust kinni pidada?19.09.2011
Kas tööandjal on õigus panna töölepingusse sisse selline punkt: iga kuu peetakse palgast kinni 15% ja kui kuue kuu möödudes oled veel samas kohas tööl, siis makstakse see välja?
Saan küll aru, et sellega kindlustab tööandja ennast, et kaader ei vahetuks, aga on selleks tal ka seaduslik õigus?
Saan küll aru, et sellega kindlustab tööandja ennast, et kaader ei vahetuks, aga on selleks tal ka seaduslik õigus?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kuigi minul jookseb juba 17. aasta personalitööd, on selles ikka veel minu jaoks üllatusi, mis trikkidega tööandja või töötaja suudab välja tulla! Seekord siis tööandja. Küsiksin emotsionaalselt vastu, kas tööandja kavatseb Teie käest pool aastat protsendivaba laenu võtta? See on ju Teie väljateenitud raha, mille kulutamise üle saate ainult Teie otsustada!
TLS § 33 lg 1 sätestab, et töötasu makstakse kord kuus, kui ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Pikemat töötasu maksmise tähtaega seadus ette ei näe.
Ja veel: TLS § 32 ütleb: "Kokkulepe, mille alusel töötaja on kohustatud töötasu ja muid hüvesid kasutama teatud eesmärgil, on tühine." Tõlgendus Teie juhtumile on see, et Teile tahetakse peale panna seadusevastast kohustust kasutada oma töötasu teatud eesmärgil (tööandjale laenuandmine).
Tervet mõistusega töösuhteid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Töölepingu muutmine aga töö maht ei muutu19.09.2011
Tere!
Töötame koolis täiskohaga (ei ole õpetajad). Direktor soovib 2 töökohta muuta 1/4 kohaks, aluseks toob "Koolitöötajate miinimumkoosseis" HTM määrusega 08.12.2010 nr.74. Töö maht ei ole vähenenud ja teistele töötajatele määrust ei rakendata. Valla volikogu on kehtivad kooli ametikohad kinnitanud veebruaris. Kas see määrus on tugevam kui tööleping? Kui me ei nõustu, milliseid meetmeid saab direktor meie vastu rakendada? Millised on meie õigused?
Aitäh!
Töötame koolis täiskohaga (ei ole õpetajad). Direktor soovib 2 töökohta muuta 1/4 kohaks, aluseks toob "Koolitöötajate miinimumkoosseis" HTM määrusega 08.12.2010 nr.74. Töö maht ei ole vähenenud ja teistele töötajatele määrust ei rakendata. Valla volikogu on kehtivad kooli ametikohad kinnitanud veebruaris. Kas see määrus on tugevam kui tööleping? Kui me ei nõustu, milliseid meetmeid saab direktor meie vastu rakendada? Millised on meie õigused?
Aitäh!
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Toetun vastuses Teie küsimuses toodud informatsioonile. Valla volikogu kinnitatud ametikohad on juhindumiseks kooli direktorile. Kui sellega vähendati koosseisu, peab direktor koosseisu vastavusse viima sellega, mis on kinnitatud. Selleks on kaks võimalust - muutes kokkuleppel töötajatega töölepinguid või kui töötajad sellega ei nõustu, siis tuleb osa töötajaid koondada.
Alalhoidlikke kokkuleppeid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Puhkepausid kuvariga tööl19.09.2011
Tere,
minu vahetus kestab 6,5 tundi. Tasustatud sellest on 6h, pooletunnine lõunapaus on tasustamata, lisaks on kuue tunni sees lubatud võtta veel kaks lühemat pausi (kumbki 12 minutit). Töötada saab ainult kuvarit kasutades, mingit asendust sellele pole (täpsustuseks ütlen, et töö sisuks on klienditeenindus telefoni teel, nii et ma pole kindel kas tõsiasi, et kliendi kuulamise ajaks võiksin iseenesest korraks silmad kinni panna, loeb puhkepausina või mitte, aga enamiku ajast pean arvutist neile infot otsima). Seadus ütleb: "Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast." Minu küsimus - kas on õige, et seda arvestatakse minu situatsioonis kogu tööajalt, s.t. praegu läheb ka tasustamata 0,5h lõunapaus puhkepausina kirja või oleks õige arvestada 10% ainult kuuest tunnist, s.t., et lisaks lõunapausile peaks veel 36 minutit pausidena tagatud olema?
Vastust oodates,
V. A.
minu vahetus kestab 6,5 tundi. Tasustatud sellest on 6h, pooletunnine lõunapaus on tasustamata, lisaks on kuue tunni sees lubatud võtta veel kaks lühemat pausi (kumbki 12 minutit). Töötada saab ainult kuvarit kasutades, mingit asendust sellele pole (täpsustuseks ütlen, et töö sisuks on klienditeenindus telefoni teel, nii et ma pole kindel kas tõsiasi, et kliendi kuulamise ajaks võiksin iseenesest korraks silmad kinni panna, loeb puhkepausina või mitte, aga enamiku ajast pean arvutist neile infot otsima). Seadus ütleb: "Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast." Minu küsimus - kas on õige, et seda arvestatakse minu situatsioonis kogu tööajalt, s.t. praegu läheb ka tasustamata 0,5h lõunapaus puhkepausina kirja või oleks õige arvestada 10% ainult kuuest tunnist, s.t., et lisaks lõunapausile peaks veel 36 minutit pausidena tagatud olema?
Vastust oodates,
V. A.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tegemist on tõepoolest tõlgendamise küsimusega, kus olen kohanud erinevaid arvamusi. Paraku väljub Teie küsimus minu spetsiifikast ja lõplikku tõde ei julge kuulutada. Ei taha Teile šarlatani kombel nõu anda. Soovitan tööpäevadel kl 10-15 pöörduda Tööinspektsiooni juristi poole telefonil 640 6000 - seal peaksite saama töökeskkonda kontrolliva asutuse tõlgenduse.
Tervist säästvaid töötingimusi soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas õpetajat saab kohustada avalikku blogi pidama?16.09.2011
Pöördume Teie poole küsimusega isiklike blogide pidamise kohustusest. Olukord koolis on selline, et kooli direktor on teinud kõigile õpetajatele kohustuseks luua internetti blogi ning seda pidama hakata. Need blogid ei oleks seotud kooli koduleheküljega vaid oleksidki eraldi õpetajate blogid. Kollektiivis on suur vastuseis sellise mahuka lisatöö tegemisele ja samuti on selgusetu autoriõigustega seotud küsimused. Ühtlasi ei ole õpetajad huvitatud oma nime avaldamisest interneti keskkonnas blogidega seostatult.
Meie küsimus Teile on, kas direktoril on õigus nõuda õpetajatelt blogide loomist ja nende pidamist?
Ette tänades,
VS
Meie küsimus Teile on, kas direktoril on õigus nõuda õpetajatelt blogide loomist ja nende pidamist?
Ette tänades,
VS
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Esitatud küsimus väljub Töölepingu seaduse raamidest, kui just Teie töölepingusse pole vastav tingimus sisse kirjutatud, millega olete nõustunud.
Antud teemale vastuse peaksite leidma Isikuandmete kaitse seadusest (IKS), kus isikuandmete avalikustamisest meedias on täpsemalt juttu.
https://www.riigiteataja.ee/akt/12909389?leiaKehtiv
Selge on see, et andmesubjekti (antud juhul Teie ja teiste õpetajate) nõusolekuta seda teha ei saa, seega kahtlane, et seda nõuda saab.
Edu õiguse otsinguil:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Lapsehoolduspuhkuselt naasmine enne lapse 3-aastaseks saamist16.09.2011
Tere!
Soovin naasta lapsehoolduspuhkuselt tagasi tööle, laps saab kohe kolme aastaseks.
Minu töökoht on alles, kuid seda täidab inimene, kellel on tähtajatu leping konkreetse ametikoha peale. Ka minul on tööandjaga tähtajatu leping sama ametikoha peale. Tööandja ütles, et tal ei ole mulle tööd pakkuda, sest mahud seda ei võimalda ja ma naasen tööle vahetult enne lapse 3-aastaseks saamist, siis ta ei saa mind ka otseselt koondada, sest ei ole kriteeriume, mille alusel näidata, et olen vähem pädeval, kui käesolev töötaja. Pakuti võimalust "kokkuleppel loobuda", saada tööandjapoolsed kompensatsioonid ja koondamishüvitis, kuid seetõttu jääda ilma Töötukassapoolsetest töötuskindlustushüvitisest.
Milline on aga stsenaarium, kui soov oleks naasta tööle vahetult peale lapse 3-aastaseks saamist? Kas tööandja saab mind siis koondada nii, et mul tekkiks õiguslik alus ka töötuskindlustushüvitisele.
Tööstaaž firmas on 9 aastat.
Ette tänades ja lugupidamisega, H
Soovin naasta lapsehoolduspuhkuselt tagasi tööle, laps saab kohe kolme aastaseks.
Minu töökoht on alles, kuid seda täidab inimene, kellel on tähtajatu leping konkreetse ametikoha peale. Ka minul on tööandjaga tähtajatu leping sama ametikoha peale. Tööandja ütles, et tal ei ole mulle tööd pakkuda, sest mahud seda ei võimalda ja ma naasen tööle vahetult enne lapse 3-aastaseks saamist, siis ta ei saa mind ka otseselt koondada, sest ei ole kriteeriume, mille alusel näidata, et olen vähem pädeval, kui käesolev töötaja. Pakuti võimalust "kokkuleppel loobuda", saada tööandjapoolsed kompensatsioonid ja koondamishüvitis, kuid seetõttu jääda ilma Töötukassapoolsetest töötuskindlustushüvitisest.
Milline on aga stsenaarium, kui soov oleks naasta tööle vahetult peale lapse 3-aastaseks saamist? Kas tööandja saab mind siis koondada nii, et mul tekkiks õiguslik alus ka töötuskindlustushüvitisele.
Tööstaaž firmas on 9 aastat.
Ette tänades ja lugupidamisega, H
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Nii Teile kui tööandjale oleks kasulikum koondamine peale Teie lapse 3-aastaseks saamist TLS § 89 lg 1 alusel. Tööandja pääseb täiendavatest "kokkuleppe" kuludest, kui need oleksid ületanud seadusejärgse koondamishüvitise ja Teile jääb õigus Töötukassa poolsele hüvitisele.
Soovin Teile edu uue töökoha leidmisel. Väikese abi, mida vältida CV koostamisel, leiate siit:
http://www.metiabi.eu/index.php/et/arvamuslugu
Lugupidamisega:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Olen rase, kas pärast katseaega võib minuga lepingu lõpetada?15.09.2011
Tere.
Töötan kaupluses kassapidaja-saalitöötajana. Katseaeg saab mul läbi septembri lõpus aga olen lapseootel.
Kas nad saavad mulle peale katseaega öelda, et nad ei vaja mind?
Või on mul õigus sinna jääda?
Ette tänades
Töötan kaupluses kassapidaja-saalitöötajana. Katseaeg saab mul läbi septembri lõpus aga olen lapseootel.
Kas nad saavad mulle peale katseaega öelda, et nad ei vaja mind?
Või on mul õigus sinna jääda?
Ette tänades
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja on rase. Samas rasedus iseenesest ei välista töölepingu ülesütlemist katseaja eesmärgi täitmatajätmise korral. Tööandjal lasub ülesütlemise korral põhjendamiskohustus, et katseaja eesmärk jäi täitmata. Selleks peab eesmärk olema eelnevalt püstitatud.
Ilusat lapseooteaega soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu