Politsei

Politsei lähtub sõiduki peatmisel ja kontrollimisel hetkeolukorrast. Kui sõiduki liikumine äratab politsei tähelepanu, siis kontrollitakse andmebaasi kaudu sõidukit. Kui sealt on näha, et sõidukiga on seotud joobes juhtimise juhtum, siis seda tõenäolisem on, et sõiduk peatatakse.

Kui politseinikud tulevad sündmuskohale on nad kohustatud näitama läbiotsimismäärust, mis tõendab, et läbiotsimiseks on vastav luba kohtult olemas ning millel on kirjas läbiotsimise eesmärk ja põhjendus. Kui politseinik seda ei esitanud, andke sellest teada politsei sisekontrollibüroole, kes saab hinnata antud tegevuse õiguspärasust (ppa@politsei.ee).

Teile saadetakse jaoskonda ülekuulamisele tulemiseks kutse. Kui aeg ei sobi või tegemist ei ole Teie elukohale lähima politseijaoskonnaga, tuleb võtta menetlejaga ühendust ning leppida kokku mõlemale sobiv aeg ja koht ülekuulamise läbiviimiseks.

Kui Teie teate, et ei ole süütegu toime pannud ning politsei teeb siiski teistsuguse otsuse, on Teil võimalik menetluse alustamise kui ka otsuse peale kaebus esitada.

Liiklusseadus on väga selgelt piiranud ära, milliste liiklusseaduse rikkumiste karistuste kehtimise ajal juhtimisõigust ei väljastata. Turvavööta sõitmise eest määratud karistus sinna hulka ei kuulu.

Menetluse käigus selgitatakse välja kõik asjaolud. Ülekuulamisele minnes saate anda ütlused ning selgitada, et Teie ei keeranud muusikat valjuks ja püüdsite seda tuttavat ka takistada. Tuttav, kes muusikat teadlikult valjuks keeras, pani toime süüteo. Politsei karistab süüteo toime pannud isikut, mitte korteri omanikku, kes ei oleks pruukinud isegi korteris viibida.

Keelatud on külmrelvad, mis on spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud. Kubotani efektiivsus avaldub siis, kui isik oskab seda kasutada. Tavaisiku jaoks on see tavaline kõvast matejalist pulk ning ründerelvaks seda nimetada ei saa. Seega on kubotan oma olemuselt nagu pesapallikurikas: keelatud ei ole, kuid teatud juhtudel võib selle politsei ohu tõrjumise eesmärgil ajutiselt enda kätte hoiule võtta (näiteks avalikel üritustel).

Kooli ei teavitata alaealiste poolt toime pandud süütegudest. Kui alaealise süüteomaterjalid suunatakse alaealiste komisjoni, siis küsitakse koolilt õpilase iseloomustust, selleks ei pea kool aga teadma süüteo sisu. Tõenäoliselt saate Teie 17aastasena rahatrahvi ning kui selle õigeaegselt ära tasute, jääb see siiski Teie enda, politseiniku ning Teie vanemate teada (vanemaid on kohustus politseinikul teavitada).

Ei või. Tubakaseadus keelab tubakatoodetele sarnaste toodete omamise ja kasutamise alaealiste poolt.

Kui keegi keeldub lahkumast Teie eravaldusest, milleks on antud juhul ka see parkimiskoht, kus isik viibis, siis on Teil õigus kutsuda kohale politsei.

Ilma loata ei või filmida ei konkreetseid isikuid ilma selleks eelnevalt luba küsimata ega ka eravalduses olevaid koduloomi, sõidukeid ning seal toimuvat tegevust. Kui taoliselt Teie õigusi rikutakse, kutsuge kohale politsei.

Kui sellised videod ja pildid postitatakse sotsiaalmeediasse, on teil õigus nõuda nende eemaldamist ja kui seda ei tehta, võite pöörduda enda õiguste kaitseks kohtusse.

Relvaseaduse § 20 ütleb, et keelatud on:
1) kasteet, kasteetnuga, torketääk, teleskoopnui, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese;
2) lõike-, torke- või löögirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju või on peidetud selle sisse;
3) vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud.

Kui need relvad ei kuulu siia hulka, siis ei ole need keelatud relvad.

Kui inimene on pannud toime füüsilise ründe teise isiku vastu, tuleb selle kohta teha süüteo teade. Seda ei saa jätta tegemata ka siis, kui olete teadlik, et isik on arsti poolt psüühiliselt haigeks tunnistatud isikuga. Süütegu on sellegipoolest toime pandud ning lahendust järgnevate süütegude ärahoidmiseks tuleb politseil koos lähedaste ja kohaliku omavalitusega tõenäoliselt ühiselt otsida. Kui aga häiret pole ja seda ka ekspertiis ei tuvasta, siis saab isikut karistada seaduses ette nähtud korras.

Alates selle aasta (2017) juulist on olemas karistusseadustikus paragrahv 157 prim 3, mis on ahistav jälitamine. Teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, siis karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Seega usun, et võite ka selle alusel politseisse süüteoteate esitada.