Töötuskindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas koondamisel tuleb koondamishüvitiselt kinni pidada töötuskindlustusmakse (1,6%)?03.12.2015

Kas töötaja koondamisel tuleb koondamishüvitiselt kinni pidada töötuskindlustusmakse (1,6%) ja kas tööandja peab sellelt tasuma töötuskindlustusmakset (0,8%)?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud tööandja

Eestis tegeleb maksude kogumisega ja maksude maksmise kohta selgituste andmisega Maksu- ja Tolliamet. Info töötuskindlustusmakse kohta on avalikustatud ka Eesti Töötukassa kodulehel: https://www.tootukassa.ee/content/tooandjale-ja-partnerile/tootuskindlustusmakse
Töötaja töötuskindlustusmakset (1,6%) peavad maksma kõik töötajad, sh võlaõigusliku lepingu alusel töötavad inimesed ning avalikud teenistujad.
Töötuskindlustusmakset tuleb kinni pidada ja maksta töötajale makstud palgalt ja muudelt tasudelt (nt puhkusetasu).
Töötuskindlustusmakset ei maksta:
- töö- või teenistussuhte lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvituselt (nt koondamishüvitus, tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu töölepingu lõpetamisel ette- nähtud hüvituselt vms);
- töö- või teenistussuhte ebaseaduslikul lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvituselt ja viiviselt (nt töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise korral individuaalse töövaidluse lahendamise seadusega ettenähtud hüvituselt);
- tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt;
- sotsiaalmaksuseaduse §-s 3 nimetatud summadelt.

Töötuskindlustusmakset peab arvestama, kinni pidama ning Maksu- ja Tolliametile üle kandma tööandja. Kui tööandja peab töötuskindlustusmakset kinni töötaja, kes pole kindlustatu, palgalt, ei anna see isikule kindlustuskaitset ega õigust töötuskindlustushüvitisele. Samuti ei suurenda töötaja õigusi see, kui tööandja on töötuskindlustusmakse kinni pidanud summalt, millelt tegelikult ei pea töötuskindlustusmakset maksma (nt koondamishüvitiselt).
Sellisel juhul võib töötaja taotleda tööandjalt õigusliku aluseta kinni peetud maksete tagastamist ning tööandja saab taotleda Maksu- ja Tolliametilt enammakstud summade tagasimaksmist või tasaarvestamist maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
Tööandja töötuskindlustusmakset (0,8%) peavad maksma kõik tööandjad kõigile töötajatele makstud tasudelt (kogu palgafond), sh ka vanaduspensionieas või ennetähtaegset vanaduspensioni saavatele töötajatele makstud tasudelt.
 

Küsimus: Kas FIE-l tekib töökohast koondamisel õigus töötuskindlustushüvitisele, kui FIE tegevus on sel ajal peatatud?11.11.2015

Tere!
Kui FIE-na tegutsev isik, kes töötab tööandja juures täiskohaga, peatab ajutiselt FIE tegevuse nt 6 kuuks, kas tal tekkib õigus koondamise korral töötuskindlustushüvitisele?
Tänan!

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, katseaja või tähtajalise töösuhte lõppemine.

Töötuna on võimalik arvele võtta isikut, kes ei tööta ja kes ei ole ettevõtja (äriregistri andmetel registreeritud FIE), kuid kes otsib tööd, soovib tööle asuda ja kes vastab töötuna arvelevõtmise tingimustele. Töötuna arvelevõtmise tingimuste kohta saate täpsemat infot meie kodulehelt: https://www.tootukassa.ee/content/kaotasin-too/tootuna-arvelevotmine
 

Küsimus: Kas alaealine, kes ei käi koolis, saab ennast registeerida töötukassas?29.10.2015

Kas alaealine, kes ei käi koolis, saab ennast registeerida töötukassas?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere
Töötuna saab arvele võtta inimest, kes ei õpi, kes on vähemalt 16 aastane, kes otsib tööd ja kes soovib oma tööotsingutel kasutada töötukassa abi.
 

Küsimus: Miks pean maksma töötuskindlustusmakset, kui olen ka osaühingu osanik ja seetõttu nagunii töötuskindlustuskaitset ei saa?27.10.2015

Tervist olen osaühingu ainuomanik, töölepingut mul selles oü-s ei ole, aga töötan täiskohaga teises firmas (mille juhatusse ma ei kuulu). Kõik maksud on sellelt palgast kinnipeetud, kaasaarvatud töötukindlustusmaks. Miks ma pean seda töötukindlustust maksma kui seadusandlus ei luba mul töötuks jäädes töötuskindlustust taotleda (1,6% kuus on üsna suur raha kasvõi taskurahaks lapsele).

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud osaühingu omanik

Seaduse järgi tuleb töötaja töötuskindlustusmakset maksta töötajale makstud töötasult kuni vanaduspensioni ikka jõudmiseni.
Tööandja töötuskindlustusmakset peavad maksma kõik tööandjad kõigile töötajatele makstud tasudelt.

Äriühingu omanikuks olemine ei takista töötuna arvelevõtmist. Töötuna ei saa arvele võtta äriühingu juhatuse liiget.

Töötuskindlustuse vahenditest makstakse ka selliseid hüvitisi, mille saamiseks ei pea töötuna registreerima, need on koondamishüvitis ja pankrotihüvitis.
Töötuskindlustushüvitise määramiseks peab vastama kolmele tingimusele:
1) olema töötuna registreeritud;
2) töötuskindlustusstaaži peab olema vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töö- või teenistussuhe peab olema lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, katseaja või tähtajalise töösuhte lõppemine).
 

Küsimus: Kas saan töötuskindlustushüvitist, kui tööandja peaks lõpetama lepingu, kuna lapse kõrvalt ma ei saa käia öövahetustes?15.10.2015

Töötan ametikohal, millega kaasneb öötöö. Kuni praeguse hetkeni tuli tööandja vastu võimaldades päevaseid vahetusi. Lapse kõrvalt pole võimalik. Kui tööandja lõpetab minuga töösuhte, kuna ma ei saa täita nende töötingimusi ja teha öövahetusi, kas mul on võimalik saada töökindlustushüvitist? Töötanud ametikohal 9 aastat. Tänud vastamast

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsimuse esitaja

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt. TLS § 88 lg1 p1-2, koondamine, katseaja või tähtajalise töösuhte lõppemine).

Töötuskindlustuse seaduse § 6 lõikes 2 on loetletud töösuhte lõppemise alused, mille puhul ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele:
1) töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuja algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel;
2) töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu;
3) poolte kokkuleppel.

Seega, kui võtate töötuna arvele ja viimane töösuhe lõppes näiteks töölepingu seaduse § 88 (töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel) lõike 1 punktis 1 (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu) või punktis 2 (töövõime vähenemine) toodud alusel ja kui Teil on täidetud ka töötuskindlustusstaaži nõue, siis vastate töötuskindlustushüvitise määramise tingimustele.
 

Küsimus: Kas on õigus töötuskindlustushüvitisele, kui tähtajaline tööleping lõpeb kuid kuulun ka korteriühistu juhatusse?05.10.2015

Tere,
Kas mul on õigus töötuskindlustushüvitisele kui tähtajaline tööleping lõpeb?! Aga olen korteriühistu juhatuses. Tasu selle eest ei ole saanud ega saa ka.

Ette tänades

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere
Töötuna ei võeta arvele äriühingu (OÜ, AS) juhatuse liiget. Korteriühistu juhatuse liiget saab töötuna arvele võtta, kui ta ei saa juhtimise eest tasu.

Töötuna arvelevõetud isikul võib, olenevalt tema eelmisest tegevusest, töötamis- ja kindlustusperioodidest, olla õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, kui ta vastab toetuse või hüvitise maksmiseks seadusega kehtestatud tingimustele.
Töötuskindlustushüvitise maksmise tingimustega saate tutvuda töötukassa kodulehel : https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis
 

Küsimus: Mis aja jooksul pärast arvelt maha võtmist makstakse töötuskindlustuse hüvitis?22.09.2015

Võtsin end täna töötuna arvelt maha. Millal makstakse välja töötuskindlustuse viimane makse?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere

Töötuskindlustushüvitise väljamaksmine toimub alati eelmise kalendrikuu eest hiljemalt iga järgmise kalendrikuu 10. kuupäevaks.
 

Küsimus: Kas tohin töötuna arvel oleku ajal minna endisesse töökohta kaheks päevaks asenduseks tööle, kas see on lubatud?17.09.2015

Tere,
Hetkel olen töötukassas arvel aga endine tööandja palus mul tulla asendama koolitusel olevat inimest. Hetkel ainult kaheks päevaks. Kas pean töötukassas oma arveloleku lõpetama ja millise töölepingu peaksin sõlmima asenduse ajaks?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere

Kui töötuna registreeritud inimene asub tööle, siis peab ta sellest kohe oma konsultanti teavitama. Tema arvelolek, samuti määratud toetuse või hüvitise maksmine, lõpetatakse tööle asumisele eelnevast päevast.
Lühiajalise töösuhte (lepingu vorm ei ole oluline) lõppemisel võib uuesti töötuna arvele võtta kohe järgmisel päeval, kui Te enam ei tööta. Töötukassa kontrollib töötamise registrist andmete õigsust.
Tähtajalise töösuhte lõppemise järel uuesti töötuna arvelevõtmisel saate esitada avalduse töötutoetuse või töötuskindlustushüvitise maksmise jätkamiseks.
Kui olete töötuna arvel, siis võite kõikide küsimustega julgelt pöörduda oma konsultandi poole.
 

Küsimus: Kas saan töötuskindlustushüvitist kui olen osaühingu omanik, tasu ei maksa ja koondatakse teisest firmast, kus hetkel töötan?15.09.2015

Tere. Kas saan ennast töötuna arvele võtta ja taotleda hüvitist, kui:
- olen tegelikult OÜ omanik, aga tasusid ei saa ja juhatusse ei kuulu,
- töötan töölepingu alusel teises äriühingus, kus ees ootab koondamine.

Aitäh

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere

Alates 01.05.2014 jõustunud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel ei saa töötuna registreerida isikut, kes on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht.

Seega töötuna ei saa registreerida äriühingu juhatuse liiget.
Äriühingu osade või aktsiate omamine (omanik olemine) ei takista töötuna arvelevõtmist.
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, katseaja või tähtajalise töösuhte lõppemine).
 

Küsimus: Kui kaua peale lepingu lõppemist võib olla töötuna registreerimata, et hiljem taotleda töötukindlustushüvitist?11.09.2015

Tere,

Küsimus järgnev: Mind vabastati töölt tervislikel põhjustel § 88 1. (1) ja mul on õigus saada töötukindlustus hüvitist. Kui kaua peale lepingu lõppemist võib inimene olla ilma tööta ja töötuna registreerimata, et hiljem taotleda töötukindlustushüvitist? Mitu kuud võib inimene sellega oodata, ei soovi kohe uuesti tööle asuda ega töötukindlustust saama hakata.

Tänan

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kui ta vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna registreerimisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töösuhe on lõppenud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt TLS § 88 lg 1 p 1).

Üks kuu töötuskindlustusstaaži arvestatakse töötajale iga kalendrikuu eest, mil talle maksti tasu ja sellelt peeti kinni töötuskindlustusmakse.