Majavamm, hallitusseened
Küsimus: Kui suur on tõenäosus, et vahelael võivad tekkida probleemid niiskusega, mis tuleb alumiselt korruselt?01.12.2014
Tere,
vanale lamekatusega majale sai ehitatud uus kõrgem viilkatus, mille all nüüd ka eluruumid. Vanas (esimesel korrusel) osas jäi laeks krohvitud laudis, selle peal vanad horisontaaltalad ning nende vahel siis vana saepurust/turbast soojustus. Talade peale tehti uus puidust vöö ning alles siis teise korruse põrandatalad, mille vahel 200mm mineraalvilla, peal puitlaastplaat, alusmatt ja laminaat. Vahelagi siis näeb välja nii: saepuru soojustus umbes 200mm, õhuvahe umbes 100mm, mineraal vill 200mm. Alumisel korrusel puudub aurutõke, ehitusmaterjalid nõukogudeaegsed ning õhuvahel puudub otsene tuulutus. Küsimus, siis selline, et kui suur on tõenäosus Teie hinnangul, et vahelael võivad tekkida probleemid niiskusega, mis tuleb alumiselt korruselt?
vanale lamekatusega majale sai ehitatud uus kõrgem viilkatus, mille all nüüd ka eluruumid. Vanas (esimesel korrusel) osas jäi laeks krohvitud laudis, selle peal vanad horisontaaltalad ning nende vahel siis vana saepurust/turbast soojustus. Talade peale tehti uus puidust vöö ning alles siis teise korruse põrandatalad, mille vahel 200mm mineraalvilla, peal puitlaastplaat, alusmatt ja laminaat. Vahelagi siis näeb välja nii: saepuru soojustus umbes 200mm, õhuvahe umbes 100mm, mineraal vill 200mm. Alumisel korrusel puudub aurutõke, ehitusmaterjalid nõukogudeaegsed ning õhuvahel puudub otsene tuulutus. Küsimus, siis selline, et kui suur on tõenäosus Teie hinnangul, et vahelael võivad tekkida probleemid niiskusega, mis tuleb alumiselt korruselt?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
kui teisel korrusel on samuti kuivad küttega ruumid, siis veeauru osarõhkude vahe on esimesel ja teisel korrusel minimaalne ja seetõttu vahelaes ei tohiks probleeme olla. Kui esimesel korrusel on niisked ruumid (vannituba, saun vms.) siis võiks veeauru levikut vahelae konstruktsiooni takistada aurutõkkega.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kuidas aru saada, kas üle 100-aastane palkmaja on ikka tugev ja kas tasub sinna korter osta?26.11.2014
Soovin osta üle 100-aastases palkmajas korterit, aga kahtlen, kas palgid pole kahjustunud. Maja on keldrita, Tartus Supilinnas. Välisvooderdis on uus, ülemisel korrusel pööning tubadeks välja ehitatud ja soojustatud, uus plekk-katus. Alumisel korrusel on ühe toa põrand tuntavalt vajunud. Omanikud pole seda kunagi lahti võtnud, kuid ütlevad, et see on juba aastaid sama kaldu. Kas nii vana maja (ehitusaeg pole teada) võib olla kahjustunud?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Sellele küsimusele vastamiseks tuleks hoone üle vaadata. Kindlasti on sellises vanuses hoonel kahjustusi,kuid küsimus on - kui olulised need hoone kestvusele ja kasutusomadustele on?
Kalle Pilt
kalle@mycology.ee
Küsimus: Mis lahendusega teha palkmajja köögi põrandat, kui maakivi vundamenti on tuulutusauke väga keeruline teha?11.11.2014
Tere
Alustasin vana maja renoveerimist. Maja ehitatud 1931. Palkmaja, millele 1965 tellis ümber pandi. Tellis ära võetud, seinad sirgeks aetud, soojustuseks tselluvill + tuuletõke, laudis. Vundament on tuulutatav välja arvatud köögi põrand. Toa põrandad on üles võetud, laagid korrastatud ja vahetatud, kui oli vaja, soojustatud jälle tselluvillaga mida sai 30% rohkem lastud, et ära ei vajuks. Tuuletõkkeplaadiks soojustuse alla panin HUNTON plaati, kuna tundub, et keegi ei taha seda närida (sisaldab bituumenit). Kuna köögipõranda vundamendis ei ole tuulutusauke, siis ei oska otsustada, kas teha fibo kruusa peal põrand või pinnas välja, liiv asemele ja laagide vahele soojustus, nagu tubadel. Probleem on tuulutusaukude tegemisega vundamenti. Olen tänulik heade mõtete eest.
Alustasin vana maja renoveerimist. Maja ehitatud 1931. Palkmaja, millele 1965 tellis ümber pandi. Tellis ära võetud, seinad sirgeks aetud, soojustuseks tselluvill + tuuletõke, laudis. Vundament on tuulutatav välja arvatud köögi põrand. Toa põrandad on üles võetud, laagid korrastatud ja vahetatud, kui oli vaja, soojustatud jälle tselluvillaga mida sai 30% rohkem lastud, et ära ei vajuks. Tuuletõkkeplaadiks soojustuse alla panin HUNTON plaati, kuna tundub, et keegi ei taha seda närida (sisaldab bituumenit). Kuna köögipõranda vundamendis ei ole tuulutusauke, siis ei oska otsustada, kas teha fibo kruusa peal põrand või pinnas välja, liiv asemele ja laagide vahele soojustus, nagu tubadel. Probleem on tuulutusaukude tegemisega vundamenti. Olen tänulik heade mõtete eest.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Tubli töö seinte ja põrandatega.
Köögi põranda võib teha siseõhuga tuulduva. Seda olen soovitanud neile ruumidele, kus tuulutusavasid erinevatel põhjustel teha ei saa. Nimetatud põrandatüübil on alt ülespoole 200mm liiivakiht (tihendada), sellele 100-150mm vahtpolüsterool, siis betoonikihi sõltuvalt ruumi suurusest 50-80mm (äärtes vundamendi ja betoonikihi vahele soojustus!) ning selle peale topeltlaakidel (omavahel risti) puitpõrand. Viimase alla soojustust EI TOHI panna. Puitpõranda ääri ei tihendata (pigem pragu 10 mm, mis jääb liistu alla). Kui nüüd ruumi kasutada, siis tekib puitpõranda all igas suunas õhuliikumine, mis tuleb siseruumist läbi külgmiste pragude. Töötab hästi, järgi proovitud.
NB! betoonikiht peab jääma seinapalgist allapoole !!
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Millised peks olema põrandaaluse sundtulutamise sisseneva ja väljuva õhu õhuniiskus, et saaks hinnata põrandaaluse seisukorda?29.10.2014
Tere!
Elan 100 aastat vanas palkidest majas, vundamendiks kivid reas. Ehitasime 10 aastat tagasi ühte tuppa põranda, tellistest postidele 30 cm, taladel soojustuseks klaasvill 15 cm, laudadest põranda. Kilet laudade alla ei pannud. Toa põrand on soe ja praegu tugev ka tundub olevat. Tänavu ehitasime kõrvaltoas teist põrandat, siis nägime, et soojustuse alused roovlatid, mis hoidsid soojustust, olid sel toal mädad, põrandaalune haises (ventilatsioon puudus seal praktiliselt). Nüüd kardan, et see põrand vajub ka kokku. Nüüd tegin 10cm ventilatsiooni augu selle toa põranda alla vundamendi sisse. Enamaga ei saanud hakkama. Kõrvaltuppa ehitasin uue põranda ka postidele, alla 20cm liiva siis jäi 10-15cm õhku, tuuletõke, 15cm kivivilla, laudpõrand. Uuel põrandal, 13m2, tegin vundamendi sisse ventilatsiooni auke rohkem, 4 8cm auku. Suvepäevadel puhusin mõlema toa põranda alla ventilatsiooni august ventilaatoriga (tolmuimeja, arvuti emaplaadi ventikas) õuest õhku. Ega sinna pandud liiv ei saanud ehituse käigus küllaldaselt kuivada. Paari nädala ventileerimise järel seal vanemal põrandal põrandaalt välja tulev õhk enam ei haisenud. Õues oli siis niiskus 60-70%. Põranda alt välja tuleval õhul oli see 95% hommikul. Õhtuks sain kõige paremal juhul 80%. Küsimus oleks, missugune peaks olema või on seal põranda all tuulutus vahes oleva õhu normaalne niiskus ja temperatuur, kas tuleval suvel jätkaks tuulutamist, et vanemal põrandal eluiga pikendada. Kas majavammi jne seenekesi hävitaks põranda alla puhutav kloori hais. Müüakse kloori tablette, ventilaatori taha torusse asetades need, haisevad korralikult ja gaas läheb ilusasti põranda alla. Muidugi saab seda teha ainult suvel kui terve päev on toas kõik aknad ja uksed lahti.
Elan 100 aastat vanas palkidest majas, vundamendiks kivid reas. Ehitasime 10 aastat tagasi ühte tuppa põranda, tellistest postidele 30 cm, taladel soojustuseks klaasvill 15 cm, laudadest põranda. Kilet laudade alla ei pannud. Toa põrand on soe ja praegu tugev ka tundub olevat. Tänavu ehitasime kõrvaltoas teist põrandat, siis nägime, et soojustuse alused roovlatid, mis hoidsid soojustust, olid sel toal mädad, põrandaalune haises (ventilatsioon puudus seal praktiliselt). Nüüd kardan, et see põrand vajub ka kokku. Nüüd tegin 10cm ventilatsiooni augu selle toa põranda alla vundamendi sisse. Enamaga ei saanud hakkama. Kõrvaltuppa ehitasin uue põranda ka postidele, alla 20cm liiva siis jäi 10-15cm õhku, tuuletõke, 15cm kivivilla, laudpõrand. Uuel põrandal, 13m2, tegin vundamendi sisse ventilatsiooni auke rohkem, 4 8cm auku. Suvepäevadel puhusin mõlema toa põranda alla ventilatsiooni august ventilaatoriga (tolmuimeja, arvuti emaplaadi ventikas) õuest õhku. Ega sinna pandud liiv ei saanud ehituse käigus küllaldaselt kuivada. Paari nädala ventileerimise järel seal vanemal põrandal põrandaalt välja tulev õhk enam ei haisenud. Õues oli siis niiskus 60-70%. Põranda alt välja tuleval õhul oli see 95% hommikul. Õhtuks sain kõige paremal juhul 80%. Küsimus oleks, missugune peaks olema või on seal põranda all tuulutus vahes oleva õhu normaalne niiskus ja temperatuur, kas tuleval suvel jätkaks tuulutamist, et vanemal põrandal eluiga pikendada. Kas majavammi jne seenekesi hävitaks põranda alla puhutav kloori hais. Müüakse kloori tablette, ventilaatori taha torusse asetades need, haisevad korralikult ja gaas läheb ilusasti põranda alla. Muidugi saab seda teha ainult suvel kui terve päev on toas kõik aknad ja uksed lahti.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Ventilatsiooniavade tegemisel tuleb jälgida seda, et õhk liiguks. Ventilatsiooniavad peavad olema mõlemal pool hoonet ning vahevundamentide korral ka nendes. Tehes avad ainult ühele poole ei teki põrandaalust õhu liikumist (isegi mitte sundventilatsiooni korral). Üldine reegel on - iga 2 m tagant üks 80-100 mm ventilatsiooniava, kuid avade arv ja paigutus sõltub kindlasti vahevundamentidest (ka ahjuvundamendid) ja hoone kujust ning hoonealuse pinnase niiskustasemetest. Põrandakonstruktsioon on teil väga hästi lahendatud.
Suhtelist niiskust saab hinnata ainult koos temperatuuriga (nad on omavahelises sõltuvuses), seega ei oska teie näitudele hinnangut anda. Üldine reegel on selline, et 20 kraadise temperatuuri juures võiks õhu suhteline niiskusesisaldus jääda alla 70%. Siis on õhus veeauru vähem kui seente (nii puitu lagundavate kui hallitusseente) optimaalseks elutegevuseks vajalik.
Kloori tabletid ei aita probleemi lahendada, vaid hoopis ohustab teie tervist.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Mis hallitusseenega võib tegemist olla, kui see levib põranda all ja on kollakat-helepruuni tooni?24.09.2014
5 aastat tagasi tegime vanale majale juurdeehituse. Maja ise on ehitatud 1936. aastal. Vana maja köögi all oli tühi ruum, mida kasutati keldrina. Milles oli muldpõrand, aga ei olnud mingeid seene algeid. Kelder ise oli ära vajunud ning niiske. 2 aastat tagasi leidsime juurdeehituse nurgast hallituse. Põranda alla minnes oli seenestik, mis oli märg ja tilkuv. Seenestik oli kollakat, helepruuni tooni. See oli levinud ka vanale majaosale, vanade palkide külge.
Eemaldasime kolded. Ja puhuriga kuivatasime põrandaaluseid. Pritsisime sinosto b-ga, mis momentaalselt muutis seened ja selle niidistiku mustaks. Seeneniidistikku leidus kõikjal, ka vanade maakivide ja fibo blokkidest tehtud vundamendi peal. Täpsustan, et juurdeehituse vundament sai tehtud fibo blokkidest ja juurdeehitus on puitkarkass.
Nüüd 2 aasta möödudes on seen ja niidistik uuesti tagasi. Ja on levinud suuremalt jaolt juurdeehituse põranda all.
Pildid saaksime saata emaili kaudu.
Sooviksime teada,
Mis hallitusseenega on täpsemalt tegu?
Millest on ta saanud alguse?
Kuidas teda tõrjuda ja kuidas tõkestada tema levikut?
Eemaldasime kolded. Ja puhuriga kuivatasime põrandaaluseid. Pritsisime sinosto b-ga, mis momentaalselt muutis seened ja selle niidistiku mustaks. Seeneniidistikku leidus kõikjal, ka vanade maakivide ja fibo blokkidest tehtud vundamendi peal. Täpsustan, et juurdeehituse vundament sai tehtud fibo blokkidest ja juurdeehitus on puitkarkass.
Nüüd 2 aasta möödudes on seen ja niidistik uuesti tagasi. Ja on levinud suuremalt jaolt juurdeehituse põranda all.
Pildid saaksime saata emaili kaudu.
Sooviksime teada,
Mis hallitusseenega on täpsemalt tegu?
Millest on ta saanud alguse?
Kuidas teda tõrjuda ja kuidas tõkestada tema levikut?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Hallitusseened on mikroseened,mille seeneniidistikku te silmaga ei näe. Teie juhtumi puhul on tegemist puitu lagundava seenega. Sinesto on mõeldud sinavusseente valgendamiseks,mitte puitu lagundavate seente tõrjeks.
Toodud kirjelduse järgi ei oska määrata seene liiki, tõrjet ega tekkepõhjust. Fotod võite saata kalle@mycology.ee või siis seeneproovi Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA Heina 7, Tartu.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kuidas kaitsta Fibo plokke vammiga nakatumise eest?10.09.2014
Tervist!
Maja eelmine omanik oli renoveerinud põranda selliselt: liiva peal talad, talade vahel klaasvill, peal põrandalauad. Õhuvahetus puudus. Pärast 9-aastast majas elamist tekksid majavammi ilmingud (seene liik laboratoorselt määratud). Konstruktsioonide avamisel ilmnes, et põrandaalune praktiliselt üleni vammi meelevallas, üks sisesein peaaegu laeni kahjustunud. Välissein õnneks ainult ühest kohast nakatunud.
Fotod: https://plus.google.com/photos/112041978915648678308/albums/6053416058412028289
Spetsialistid soovitasid betoonpadjal ja topeltlaagidel siseõhuga tuulduvat põrandat. Vundament on madal ning välisõhuga tuulutus oleks keerukas. Hetkel põrandaalune liiv ja kahjustunud puit eemaldatud. Kahjustuskohtade ümbruses olev puit töödeldud Deepkilliga. Nüüd küsimused:
1. Seeneniidistik on ahju all olevate kivide ja kohati ka vundamendikivide vahel. Plaanin kivid ja kivide vahed puhastada nii palju kui võimalik ja seejärel põletiga kuumutada. Kas oleks vajalik töötlemine ka mõne kemikaaliga? Kui, siis millisega?
2. Olen kohati ladunud siseseinale Fibo plokkidest uue alusmüüri. Kuidas kaitsta Fibo plokke vammiga nakatumise eest? Seda eriti olukorras, kus vamm elab kõrvaltoa põranda all edasi ja tungib peale. Kogu majas korraga pole aga võimalik töid teha.
Maja eelmine omanik oli renoveerinud põranda selliselt: liiva peal talad, talade vahel klaasvill, peal põrandalauad. Õhuvahetus puudus. Pärast 9-aastast majas elamist tekksid majavammi ilmingud (seene liik laboratoorselt määratud). Konstruktsioonide avamisel ilmnes, et põrandaalune praktiliselt üleni vammi meelevallas, üks sisesein peaaegu laeni kahjustunud. Välissein õnneks ainult ühest kohast nakatunud.
Fotod: https://plus.google.com/photos/112041978915648678308/albums/6053416058412028289
Spetsialistid soovitasid betoonpadjal ja topeltlaagidel siseõhuga tuulduvat põrandat. Vundament on madal ning välisõhuga tuulutus oleks keerukas. Hetkel põrandaalune liiv ja kahjustunud puit eemaldatud. Kahjustuskohtade ümbruses olev puit töödeldud Deepkilliga. Nüüd küsimused:
1. Seeneniidistik on ahju all olevate kivide ja kohati ka vundamendikivide vahel. Plaanin kivid ja kivide vahed puhastada nii palju kui võimalik ja seejärel põletiga kuumutada. Kas oleks vajalik töötlemine ka mõne kemikaaliga? Kui, siis millisega?
2. Olen kohati ladunud siseseinale Fibo plokkidest uue alusmüüri. Kuidas kaitsta Fibo plokke vammiga nakatumise eest? Seda eriti olukorras, kus vamm elab kõrvaltoa põranda all edasi ja tungib peale. Kogu majas korraga pole aga võimalik töid teha.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Fotode põhjal on teie hoones tegemist kaugelelevinud kahjustusega. Põrandate puhul soovitan samuti pakutavat lahendust. Kindlasti ei tohiks betoonpadjal ja topeltlaakidel siseõhuga tuulduva põranda puhul panna soojustust laakide vahele, muidu tuulutus ei toimi. Kui hoone mõõtmed on suured, siis soovitan ka kummipatjade kasutamist alumiste laakide ja betoonpinna vahel. Teie põranda puhul on probleemiks ka suurte kivide olemasolu aluspinnases, need tuleks teisaldada, mis pole kerge.
Vundamendi sisekülje ja ahjualuse töötlemine on vajalik, sealt seeneniidistiku kättesaamine on võimatu. Töötlus tuleb teha suure surve all, et kemikaal tungiks sügavale pragudesse. Soovitan kasutada spetsialiseeritud ettevõtte abi (nt. Puleium OÜ). Kemikaalist soovitan 3-jodo-2-propünüülbutüülkarbamaat toimeainel põhinevaid kemikaale.
Mis puudutab FIBO plokki, siis seal ei leidu toitaineid puitu lagundavatele seentele. Selliseid materjale kasutab majavamm ainult levikuks (levib mööda pinda) ja happelisust neutaliseerivate ainete hankimiseks. Seega pole neid plokke vaja töödelda. Pigem soovitab injekteerimisega töödelda allesjäävad alumised palgid (ka FIBO ploki kohal) vältimaks seene arengut (toitumist) nendes piirkondades.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Mida edasi teha kui oleme mürgitanud Boracoliga ja ka põletiga kuumtöödelnud, kuid vammi kolded tekivad tagasi?25.08.2014
Tere,
Vanemad ostsid mõningad aastad tagasi vanema maja. Tänaseks oleme aga avastanud, et kogu maja alune tuulduv vundament oli kinni mätsitud ja see oli lasknud (eeldatavalt) majavammil julgelt tegutseda. Ilmsiks tuli sellest, et põrandad hakkasid vaikselt läbi nõtkuma(vajuma). Lisaks kinni topitud vundamendituulutusele, oli veel eelmine tark omanik ehitanud vanale põrandale peale ka uue põranda (võib olla ka meelega, et varjata probleemi). Samas on tänaseks eelmine omanik manala teed, seega kohtusse ei ole võimalik pöörduda. Seega tuleks mõelda, kas tasub ja kuidas tasub maja korrastada taastada.
Hetkel oleme põranda välja tassinud ja ka seinad lammutanud. Seinad olid vanal majal karkassist ja saepurust. Lisaks oli seal igasugust sodi mida ilmselt nõukaaeg leidus. Lisaks oli vanale fassaadilauale peale löödud tepp-plaat. Seega olid ka seinad üsna umbsed. Lisaks seintele ja põrandatele, on aluspinnas välja tassitud. Aluspinnast ongi ca 1m ja seal all juba savisel pinnasel paas. Mis aga hoiab üsna kõvasti niiskust.
Lisan siia ka mõned fotod seenest.
https://www.dropbox.com/s/p8k3fwsq6l5rt4v/pilt1.jpg
https://www.dropbox.com/s/g24cz6gft8ngldo/pilt2.jpg
https://www.dropbox.com/s/5po51l3pec8nuli/pilt3.jpg
https://www.dropbox.com/s/rzi6axl0cnzznh7/pilt4.jpg
https://www.dropbox.com/s/yi1sha2vh0o5cge/pilt5.jpg
https://www.dropbox.com/s/nogydd38wir4zve/pilt7.jpg
https://www.dropbox.com/s/b7qmu03kv5wnj5p/pilt8.jpg
Oleme vammi ka mürgitanud Boracoliga, kuna seda leidus kaubanduses (siit lugedes seda te ei soovita). Samuti on pindasid kuumtöödeldud põletiga. Samas on kolded nädalaga tagasi tekkinud.
Kas üsna lahtise tuulduva vundamendiga on võimalik vammi jätkuvaid kahjustusi vältida? Kuna maja on üsna madal, siis isegi see on ehituslikult probleem (ilma katusekonstruktsiooni lõhkumata).
Vanemad ostsid mõningad aastad tagasi vanema maja. Tänaseks oleme aga avastanud, et kogu maja alune tuulduv vundament oli kinni mätsitud ja see oli lasknud (eeldatavalt) majavammil julgelt tegutseda. Ilmsiks tuli sellest, et põrandad hakkasid vaikselt läbi nõtkuma(vajuma). Lisaks kinni topitud vundamendituulutusele, oli veel eelmine tark omanik ehitanud vanale põrandale peale ka uue põranda (võib olla ka meelega, et varjata probleemi). Samas on tänaseks eelmine omanik manala teed, seega kohtusse ei ole võimalik pöörduda. Seega tuleks mõelda, kas tasub ja kuidas tasub maja korrastada taastada.
Hetkel oleme põranda välja tassinud ja ka seinad lammutanud. Seinad olid vanal majal karkassist ja saepurust. Lisaks oli seal igasugust sodi mida ilmselt nõukaaeg leidus. Lisaks oli vanale fassaadilauale peale löödud tepp-plaat. Seega olid ka seinad üsna umbsed. Lisaks seintele ja põrandatele, on aluspinnas välja tassitud. Aluspinnast ongi ca 1m ja seal all juba savisel pinnasel paas. Mis aga hoiab üsna kõvasti niiskust.
Lisan siia ka mõned fotod seenest.
https://www.dropbox.com/s/p8k3fwsq6l5rt4v/pilt1.jpg
https://www.dropbox.com/s/g24cz6gft8ngldo/pilt2.jpg
https://www.dropbox.com/s/5po51l3pec8nuli/pilt3.jpg
https://www.dropbox.com/s/rzi6axl0cnzznh7/pilt4.jpg
https://www.dropbox.com/s/yi1sha2vh0o5cge/pilt5.jpg
https://www.dropbox.com/s/nogydd38wir4zve/pilt7.jpg
https://www.dropbox.com/s/b7qmu03kv5wnj5p/pilt8.jpg
Oleme vammi ka mürgitanud Boracoliga, kuna seda leidus kaubanduses (siit lugedes seda te ei soovita). Samuti on pindasid kuumtöödeldud põletiga. Samas on kolded nädalaga tagasi tekkinud.
Kas üsna lahtise tuulduva vundamendiga on võimalik vammi jätkuvaid kahjustusi vältida? Kuna maja on üsna madal, siis isegi see on ehituslikult probleem (ilma katusekonstruktsiooni lõhkumata).
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Fotode põhjal on tõesti tegemist majavammi kahjustusega. Mis puutub Boracoli, siis teie juhtum pole esimene, kus sellest kemikaalist pole abi olnud, lisaks on selle kemikaali ohtlikkus inimesele ja keskkonnale suurem mitmete teiste omast.
Selleks, et seenest jagu saada ei piisagi tihti kemikaalist, vaid on vaja ehitusalaseid, täpsemalt ehitusfüüsika alaseid teadmisi. Majavammi arenguks on vajalik mitmed tegurid - puidu olemasolu (toitained), sobiv temperatuur ja puidu niiskusesisaldus esmajärjekorras, kuid lisaks veel ka happelisust reguleerivate ainete olemasolu, ümbritseva õhu kõrge suhteline niiskus ning päikesevalguse (UV kiirguse) puudumine. Soovitan lugeda siinkohal raamatut "Majavamm, puukoi ja teised kahjurid".
Seega tuleb kahjustuse leviku takistamiseks ja taastekke täielikuks likvideerimiseks mõelda paljudele asjaoludele. Kui nüüd konkreetselt teie hoone lahendusi mõelda, siis kindlasti tuleks teisaldada pinnast vähemalt 40-50 cm planeeritavast põrandapinnast allapoole. Ma usun, et pinnast teisaldades leiate sealt veel mitmeid väikseid puitdetaile või puutükke. Seejärel tuleb pinnas veelkord töödelda termiliselt ja keemiliselt (heaks vahendiks on lihtne Boorax pulber, mis tahkes olekus pole inimesele ohtlik, kuid kummikindad soovitan siiski töötluse ajaks kätte panna). Pärast töötlust on pinnasele sobiv panna poorne liivakiht ca 15-20 cm vältimaks vee kapilaartõusu. Järgmiseks tuleb õhuvahe ja siis puitlaakidel (taladel) põrand, kus soojustus (vajadusel) pannakse laakide vahele. Lisaks on vajalik luua välisõhuga tuulutus jäetud õhuvahes, mis antud hoone puhul on keeruline, sest vundament on madal, kuid võimalik. Puleium OÜ on sellistel jutudel viinud tuulutuse võimalusel üles (kui pööning on kasutuseta ja korralikult tuulduv) või siis toonud torupõlvedega välja niimoodi, et sademe ega pinnasevesi ei valguks torudesse, kuid õhu liikumine on tagatud. Täpsemat soovitust ei oska siin kirja panna,sest pole hoonet ja seda ümbritsevat keskkonda näinud. Ka vundamendi tõstmine on võimalus, kuid võrreldes teiste lahendustega on see keerulisem ja kulukam.
Loodan, et saite kirjapandud mõtetest abi.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kas petrooliga pritsimine aitab vammi vastu?19.08.2014
Tere,
Avastasin oma 100-aastase maja rehealuse nurgas muldpõrandal asetsevatel puunottidel sellise seene. Pildilink lisatud:
https://dl.dropboxusercontent.com/u/58165697/20140805_101150.jpg
Sai puunotid kohe välja viidud ja lõkkes põletatud. Samuti sai kraabitud välja nende all paiknev pealmine mullakiht ja samuti ära veetud. Samas lähedale põrandale jäid mõned korralikud notid, kus esmasel vaatlusel ka mitte mingisugust hallitust polnud. Paari nädala pärast olid ka neil nottidel juba samasugused seened küljes. Kohe kõrval asub ka lubjatud toapoolne palksein ning vundament, kus õnneks ei paista ei hallitust, ega muid kahtlaseid algeid. Kraapisin muldpõranda uuesti üle ja pritsisin petrooliga. Nüüd paar nädalat hiljem vaatasin, et muldpärand on samast kohast kaetud sellise hallikassinise uduja kihiga.
Kas tegemist võib olla vammiga ja kas see levib ka mööda muldpõrandat ning mida ette võtta?
Avastasin oma 100-aastase maja rehealuse nurgas muldpõrandal asetsevatel puunottidel sellise seene. Pildilink lisatud:
https://dl.dropboxusercontent.com/u/58165697/20140805_101150.jpg
Sai puunotid kohe välja viidud ja lõkkes põletatud. Samuti sai kraabitud välja nende all paiknev pealmine mullakiht ja samuti ära veetud. Samas lähedale põrandale jäid mõned korralikud notid, kus esmasel vaatlusel ka mitte mingisugust hallitust polnud. Paari nädala pärast olid ka neil nottidel juba samasugused seened küljes. Kohe kõrval asub ka lubjatud toapoolne palksein ning vundament, kus õnneks ei paista ei hallitust, ega muid kahtlaseid algeid. Kraapisin muldpõranda uuesti üle ja pritsisin petrooliga. Nüüd paar nädalat hiljem vaatasin, et muldpärand on samast kohast kaetud sellise hallikassinise uduja kihiga.
Kas tegemist võib olla vammiga ja kas see levib ka mööda muldpõrandat ning mida ette võtta?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Foto ja kirjelduse põhjal on tõesti tegemist suure tõenäosusega majavammiga. Mulla teisaldamine oli õige otsus, lisaks võiks mullapinda kuumutada gaasipõletiga ning seejärel töödelga boorax pulbriga (300g/m2 - puistada pinnale ja segada kergelt rehaga). Kõige olulisem on kõikide puitelementide teisaldamine nii pinnaselt kui selle pealmisest kihist (põrandapinnast allpool).
Petrooleumiga pihustamine ei aita.
Parimate soovidega
Kalle Pilt
Küsimus: Kas puuriida taha tekkinud seen võib olla vamm ja kuidas nende puudega edasi toimida?19.08.2014
Tere!
Tegemist on kahekorruselise palkmajaga, millel täismahus kelder all, sisaldab sauna, garaažist ümberehitatud sauna eesruumi ja kahte hoiuruumi. Probleem ilmneski ühes hoiruumidest, millesse olid ladustatud küttepuud, nimelt hakkas sealt ruumist ukse alt ilmuma punakaspruuni tolmu sauna eesruumi põrandale, asja uurima hakates avastasime puuvirna tagant silikaatseinalt ja sealt olevate puude küljest svamjat valget ning kohati kollakas-pruuni seenelaadsed ollust. Lisaks ka silikaadist tellistest seinte ja põranda ristumiskohast ämblikuvõrgu taolist valget ollust. Tassisime kogu puuvaru sealt välja, lisaks ka prussidest aluse, mis küttepuude hoiukoha all oli, sealt eemaldasime ka kogu lahtise pinnase (hoiuruumi põrand koosneb ise paeplaatidest, kuid ilmselt ajapikku oli sinna kogunenud puujääkidest ja muust mustusest mullasarnane kiht) ja ruumis leiduva puitmaterjali.
Tekkis küsimusi, et kas on tõenäoline, et tegemist võib olla vammiga ja kui on, et kas selle tolmu teel, mis teise ruumi plaaditud põrandalt leidsime, võib see levida ka nüüd puitlaudisega ruumidesse (nagu näiteks sauna leiliruum), lisaks mida teha edasi, et oletatava vammi või muu seenega ühele poole saada nii, et terve maja ohus poleks? Mida teha edasi antud hoiuruumiga, kus "leid" oli? Kas selle ollusega koosolevaid küttepuid tohib kütteks kasutada või on etem nad lõkkes põletada? Kui kaugel peaks neid majast hoidma, kuni nad lõkkes ära põletada jõuab?
Tegemist on kahekorruselise palkmajaga, millel täismahus kelder all, sisaldab sauna, garaažist ümberehitatud sauna eesruumi ja kahte hoiuruumi. Probleem ilmneski ühes hoiruumidest, millesse olid ladustatud küttepuud, nimelt hakkas sealt ruumist ukse alt ilmuma punakaspruuni tolmu sauna eesruumi põrandale, asja uurima hakates avastasime puuvirna tagant silikaatseinalt ja sealt olevate puude küljest svamjat valget ning kohati kollakas-pruuni seenelaadsed ollust. Lisaks ka silikaadist tellistest seinte ja põranda ristumiskohast ämblikuvõrgu taolist valget ollust. Tassisime kogu puuvaru sealt välja, lisaks ka prussidest aluse, mis küttepuude hoiukoha all oli, sealt eemaldasime ka kogu lahtise pinnase (hoiuruumi põrand koosneb ise paeplaatidest, kuid ilmselt ajapikku oli sinna kogunenud puujääkidest ja muust mustusest mullasarnane kiht) ja ruumis leiduva puitmaterjali.
Tekkis küsimusi, et kas on tõenäoline, et tegemist võib olla vammiga ja kui on, et kas selle tolmu teel, mis teise ruumi plaaditud põrandalt leidsime, võib see levida ka nüüd puitlaudisega ruumidesse (nagu näiteks sauna leiliruum), lisaks mida teha edasi, et oletatava vammi või muu seenega ühele poole saada nii, et terve maja ohus poleks? Mida teha edasi antud hoiuruumiga, kus "leid" oli? Kas selle ollusega koosolevaid küttepuid tohib kütteks kasutada või on etem nad lõkkes põletada? Kui kaugel peaks neid majast hoidma, kuni nad lõkkes ära põletada jõuab?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Teie juhtumi puhul toitus majavamm kindlasti puude all olevate kaubaaluste puidust. Kui küttepuud olid lehtpuud, siis neid majavamm eriti toiduks ei kasuta. Seeneniidistik lihtsalt levis küttepuude alumisel kihil. Küttepuid, kus niidistikku polnud, võib kasutada kütteks. Kui soovite edaspidi küttepuid keldris ladustada, on vajalik tagada seal korralik ventilatsioon niiskuse kumuleerumise vältimiseks.
Keldriruumi desinfitseerimiseks (eostest puhastamiseks) on kõige otstarbekam gaasipõletiga pinnase ja kivipindade põhjalik kuumutamine, eriti tuleks tähelepanu pöörata pragudele. Muu töötlus pole vajalik.
Seeneeostega majavammi levik on tõenäoline, kuid lisaks seeneeostele vajab seen arenguks niisket puitu (niiskusesisaldus 20-30%). Nagu enne kirjutasin, eelistab majavamm okaspuitu. Kui tingimused pole täidetud ei hakka eos arenema.
Loodan, et vastus oli ammendav.
Kalle Pilt
Küsimus: Kuidas kivimaja kütteta suvetoast vamm välja saada?19.08.2014
Tere,
Ehitasime 2a tagasi pere suurenedes puukuuri ümber suve toaks, toas kütet ei ole. Aken toas kahjuks lahti ei käi. Üks sein on sauna pool, teised seinad on välisseinad. Põrand oli algselt tsementeeritud, see soojustati lisaks penoga, peale pandi püssiplaat. Seinad on kaetud klaasvilla ja kipsplaadiga. Nüüd on põrandal vamm ja seinu katsudes on mõnes kohas vill mäda. Mida peaks edasi tegema, kuidas vammist lahti saama? Poest soovitati Boracoli, kuid Teie seda vist ei soovita. Kuidas tuleks taastada tuba, et enam vammi ei tuleks?
Ehitasime 2a tagasi pere suurenedes puukuuri ümber suve toaks, toas kütet ei ole. Aken toas kahjuks lahti ei käi. Üks sein on sauna pool, teised seinad on välisseinad. Põrand oli algselt tsementeeritud, see soojustati lisaks penoga, peale pandi püssiplaat. Seinad on kaetud klaasvilla ja kipsplaadiga. Nüüd on põrandal vamm ja seinu katsudes on mõnes kohas vill mäda. Mida peaks edasi tegema, kuidas vammist lahti saama? Poest soovitati Boracoli, kuid Teie seda vist ei soovita. Kuidas tuleks taastada tuba, et enam vammi ei tuleks?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Kas saepuruplaadi (Püssi plaadi) ja betoonpõranda vahel on ka puitu? Või on seintel kasutatud puitkarkassi soojustuse vahel? Majavamm vajab oma arenguks reeglina puitu.
Klaasvill seente arengu tulemusena ei lagune. Seega pole klaasvilla "mädanemine" võimalik.
Kokkuvõtteks - nii vähese info põhjal ei oska Teid aidata.
Kalle Pilt