Majavamm, hallitusseened
Küsimus: Kuidas kindlaks teha keldris oleva rohelise hallitusseene tekkepõhjus?05.09.2012
Ostsime maja juunikuus, täiskelder, betoonist põrand, seinad ja laed, ülejäänud kaks korrust puidust. Müüja info põhjal koguneb kevadel vesi keldri põrandale mõne cm kõrguselt lühiajaliselt. Nüüd, kahe kuu möödudes kõikidel keldrisse paigutatud esemetel tugev rohekashalli värvi hallituse kiht. Kuidas edasi toimida: kas piisab, kui toome mitmest kohast kraabitud hallituse proovi või võtame mõned tugevasti määrdunud esemed, materjalid, näiteks dermatiinist tooli põhja? Meie küsimus on sedavõrd keerulisem, et tegemist on hiljuti ostetud majaga, kus müüja oli eelnevalt teinud vahetult enne müüki keldri pesu survepesuriga. Siit uus küsimus, kas tegemist on varjatud veaga? Olenemata kulude objektist (müüja või meie) oleme huvitatud hallituse tekkepõhjuse likvideerimise võimalustes ja ootame Teie nõuannet edasiste sammude kohta.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Hallituse teke liigniiskes keldris on paratamatu, enamasti saavad kahjustada orgaanilisest ainest esemed või siis orgaanilise ainega kaetud esemed. Liigi määramine annab teile teada seeneliigi ohtlikkuse ja sellega saate infot konkreetse liigi kasvutingimuste kohta. Kui soovite teada tekkepõhjuseid, on liik oluline. Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA-s saate liigi määratud nii eksperdi kohale tellides kui ise proovi saates vt. infot www.mycology.ee. tellides eksperdi visiidi on põhjuste kindlakstegemine reaalsem ja objektiivsem.
Mis puudutab vaidlust eelmise omanikuga, siis minu, kui riiklikult tunnustatud eksperdi andmetel, pole veel kohtulahendit keldris tekkivate hallitusseente kolooniate varjatud veaks nimetamise kohta. Loomulikult võite müüjaga inimlikult rääkida kahjustuse likvideerimisest, kuid kohtusse andmise korral on edu tõenäosus väike.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Mustad tahmased näsad palgil, kas nende vastu peaks võitlema?27.08.2012
7 aastat vanal palkmajal hakkasid üleni õues oleval palgil (rõduterrassi alune palk) päikese eest varjatud poolel kasvama süsimustad näsakesed, mis ärapühkimisel lagunesid tahmatolmuks.
Mis see võiks olla ja kas ning kuidas peaks selle vastu võitlema?
Mis see võiks olla ja kas ning kuidas peaks selle vastu võitlema?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Kindlat vastust ilma ülevaatuseta ei saa anda, kuid oleme sarnase probleemiga mõned korrad kokku puutunud ja siis osutus leitud aineks seen perekonnast Fuligo (eesti keeles kratisitt või puugipask). Fuligo perekonna seened on iseenesest kõrget niiskusesisaldust nõudvad seened, mis kasvavad puidu sisemuses ning moodustavad viljakehi puidu pinnale. Lagundamiskiirus väga aeglane, kuid siiski oluline puitkonstruktsioonide pikaajalisel säilimisel. Hoone sees levikut täheldatud pole, enamasti kasvab maapinna lähedastel ilmastikuoludele avatud (materjali kasutusklass 3) puitdetailidel. Tõrjet selle seene vastu teha on suhteliselt mõttetu, kuna areng on aeglane ja sademete sattumisel puidu pinnale ja imbumisel puitu kantakse fungitsiidid puidust kiiresti välja ning nad satuvad keskkonda (kuhu nad sattuda ei tohiks).
Võite saata ka mõned fotod aadressil kalle@mycology.ee, siis ehk saan rohkem aidata.
Kalle Pilt
EMÜK
Küsimus: Kas lae vahel laudadel olev valge kirme on ohtlik ja kas lauad vajavad väljavahetamist?21.08.2012
Võtsime lahti toalae. Musta laudise peal on valge kirme. Otse nende laudade peal on liivakiht. Katus on korras ja pööningult tundub liiv täitsa kuiv. Palkide alla oli löödud puhas laudis ja peale selle eemaldamist need kohad välja tulidki. Selliseid kohti on päris mitu mööda lage laiali. Soov on need kahjustatud kohad kuidagi töödelda ja siis panna natuke soojustust (Viisnurga isotex plaat) ja puhas laudis tagasi.
Kas see valge kirme on väga ohtlik? Pigem on küsimus selles, et kas kahjustatud lauad on vaja välja vahetada või piisab mingist immutusvahendist?
Kas see valge kirme on väga ohtlik? Pigem on küsimus selles, et kas kahjustatud lauad on vaja välja vahetada või piisab mingist immutusvahendist?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
kirjeldatud kahjustus on kas lubjalaigud või vanad seenkahjustused (vist koorikuliste sugukonna seened). Kindla liigi või siis aine päritolu saab määrata Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA (kui kindlasti soovite kahjustuse päritolu teada). Töötlust pole vajalik teha, sest edasine areng on väga vähetõenäoline. Kas lauad on vajalik välja vahetada, saab öelda pärast seda, kui on kontrollitud nende tugevus ja jääkristlõige, seda saate tellida nii Wood NDT OÜ´st kui ka teha ise, kui võtate terava eseme (naaskel, nuga jms) ja torkate sellega puitu. Kui ese läheb puitu sügavale ja kergesti, siis on puit kahjustatud ja vajab väljavahetamist või tugevdust ja kui ese ei sisene kergeti ja sügavale, siis las puit jääb lakke. Sügavuse ja sisenemise katset saate enne teha ka tugeva proovilauaga ... et mõista, mis on "kergesti" ja "sügavale". Pigem soovitan laudu tugevdada, mitte vahetada, sest vahetamisel teisaldatakse ka kogu liiv.
Soojustamist altpoolt ei soovita, pigem pööningult.
parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kust saab osta majavammi tõrjumise vahendeid, ehituspoodides ei teata nendest midagi?06.08.2012
Kust saab osta Deep kill'i ja Puleium speciali? Ehituspoodides ei teata nendest midagi.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Nimetatud kemikaale saab tellida telefonil 736 2585, mobiil 5662 6679 või siis info@majavamm.ee
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kas vundamendi vale soojustamine võib luua keskkonna majavammi tekkeks?27.07.2012
Tere.
Kas majavammi tekkimist võib põhjustada/kaasa aidata vundamendi (vale) soojustamine penoplastiga? S.t olemasoleva vundamendi väliskülg on lahti kaevatud ja vastu vundamenti on paigaldatud penoplast, mis on üle krohvitud. Vundament tõmbab endasse niiskust, mille auramise võimalus on penoplasti tõttu väljapoole takistatud. Niiskus suundub ülesse poole puitkonstruktsioonidesse, mis loob tingimuse majavammi tekkeks.
Vastuse eest tänades.
Kas majavammi tekkimist võib põhjustada/kaasa aidata vundamendi (vale) soojustamine penoplastiga? S.t olemasoleva vundamendi väliskülg on lahti kaevatud ja vastu vundamenti on paigaldatud penoplast, mis on üle krohvitud. Vundament tõmbab endasse niiskust, mille auramise võimalus on penoplasti tõttu väljapoole takistatud. Niiskus suundub ülesse poole puitkonstruktsioonidesse, mis loob tingimuse majavammi tekkeks.
Vastuse eest tänades.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Vundamendi ja puitpindade vahel peab kindlasti olema hüdroisolatsioonikiht, mis takistab niiskuse kapillaartõusu vundamendist puitu. Seega kui ühendus on õigesti tehtud, ei tohiks vesi mingil viisil sattuda vundamendist puitu.
Soojustusel on kaudne mõju, sest nagu inimesedki, nii ka seened soovivad sooja elukeskkonda ning majavammi optimaalne temperatuur on +20 kraadi piires.
Viga, mis tehakse vundamenti soojustades, on reeglina tuulutusavade sulgemine.
Parimate soovidega
Kalle Pilt
Küsimus: Kas seinapalgid, mille peal oli vammi niidistik, tuleb välja vahetada või saab neid töödelda?26.07.2012
Tere.
Avastasime puitpõranda alt majavammi. Osaliselt on kahjustunud ka alumised seinapalgid.
Kas seinapalgid, mis ei ole pudedad, s.t on korralikud, kuid mille peal oli seeneniidistik, tuleb välja vahetada või saab neid töödelda?
Kas ka puitu/palke tuleb kuumutada või piisab üksnes keemilisest töötlemisest nt DeepKilliga?
Kas puhastatud ja töödeldud pinnas peab jääma mingiks ajaks avatuks enne, kui uus põrand tagasi ehitatakse? Kui jah, siis mis on see mõistlik aeg?
Vastuse eest ette tänades.
Avastasime puitpõranda alt majavammi. Osaliselt on kahjustunud ka alumised seinapalgid.
Kas seinapalgid, mis ei ole pudedad, s.t on korralikud, kuid mille peal oli seeneniidistik, tuleb välja vahetada või saab neid töödelda?
Kas ka puitu/palke tuleb kuumutada või piisab üksnes keemilisest töötlemisest nt DeepKilliga?
Kas puhastatud ja töödeldud pinnas peab jääma mingiks ajaks avatuks enne, kui uus põrand tagasi ehitatakse? Kui jah, siis mis on see mõistlik aeg?
Vastuse eest ette tänades.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Kindlasti tasuks kõigepealt veenduda, kas tegemist on majavammiga. Teisipäeval oli juhus, kus oldi kindlad, et on majavamm, kuid kahjustavaks seeneks oli hoopis majakorgikuga (Antrodia sinuosa) ning selle seeneliigi puhul on tõrjemeetodid hoopis kergemad, kui majavammi puhul. Seeneliigi määramisega tegeleb Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA (www.mycology.ee).
Kui seeneliik on tõesti majavamm, siis saab kergelt kahjustatud palke, kus puitu on piisavalt alles koormuste vastuvõtmiseks, töödelda injektsiooni ehk surveimmutuse teel, tavaline töötlus (isegi aukude puurimisega) pole piisav. Kui pole võimalik töödelda selle meetodiga, tuleb palgid välja vahetada. Kõige keerulisem on alumise palgi ja vundamendi ühenduskoha töötlus, seal soovitan kindlasti kasutada spetsialistide abi (nt. www.majavamm.ee).
Töödeldud pinnase võib koheselt katta poorse materjaliga (jäme liiv min. 150 mm), kuid tagasitäidetud liival võib nädala kuivada lasta ning ruumi tuulutada enne kui uut põrandat ehitama hakata. Uue põrandakonstruktsiooni juures on ideaalne ehitada alt tuulduv põrand ehk liivakihi ja talade alumise ääre vahel on tuulutusvahe min 100-150 mm ja soojustus on paigutatud põrandatalade (laagide) vahele. Vundamenti on puuritud avad, mille ülemine äär on allpool tala alumist külge ja alumine äär kõrgemal liivakihi pinnast. Avade suurus min 100 mm ja sagedus ca iga 2 m tagant. Tuulutusel tuleks jälgida, et õhk liiguks st. õhk peab põranda alla sisenema ja sealt väljuma - tuulutusavad on vajalik rajada hoone mõlemale küljele.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Miks trepikojaga ühine sein korteris hallitab?13.07.2012
Tere!
Meil on probleem korteris ühe toaga, õigemini küll ühe seinaga, mis on trepikojaga ühine sein. Sein hallitab ja talvel on niiske, tapeet selle seina peal ei püsi, mida peale hakata, millega ja kuidas seda soojustada ja millega eelnevalt krohvi pealt hallitus eemaldada?
Ette tänades vastuse eest.
Meil on probleem korteris ühe toaga, õigemini küll ühe seinaga, mis on trepikojaga ühine sein. Sein hallitab ja talvel on niiske, tapeet selle seina peal ei püsi, mida peale hakata, millega ja kuidas seda soojustada ja millega eelnevalt krohvi pealt hallitus eemaldada?
Ette tänades vastuse eest.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Seina hallitamise põhjuseks on õhuniiskuse kondenseerumine seina sisepinnal. Selle omakorda põhjustab asjaolu, et seinapind seestpoolt on talvel külm ja soe ning niiske siseõhk jahtub seal ja õhu niiskusemahutavus väheneb - seega tekib kondensaatvesi. Hallituse teket saab välistada ainult läbi soojustamise, sein on hea soojustada väliskoridori poolsest küljest (materjal valida vastavalt võimalustele).
Juba tekkinud hallitus on hea mehhaaniliselt eemaldada (eelnevalt kergelt niisutades, et vältida osakeste lendumist) ning seejärel töödelda alkoholi- või vesinikülihapendi baasil kemikaalidega (vaadake desinfektsioonivahendi toimeaine nimetusi). Tõrje on võimalik ka tellida selleks spetsialiseerunud firmalt (nt. Puleium OÜ), kuid selle tööga on võimalik ise ka hakkama saada.
Kalle Pilt
Küsimus: Kas põrandaaluse tuulutuse võib suunata korstna vabasse lõõri?19.06.2012
Tere.
Kas postidele ehitatud uue põranda tuulutuse võiks lahendada nii, et tuulutus suunata korstnasse tühjalt seisvasse lõõri? Samuti tekkis küsimus, kas postidel seisva põranda talad võib küll jätta lühemad, et ei puutuks vastu vundamenti aga soojustus tuleks panna vastu vundamenti, kas sinna pannakse midagi vahele, et vill ei puutuks otse vastu vundamenti, muidu hakkab niiskust sisse imema.
Kas postidele ehitatud uue põranda tuulutuse võiks lahendada nii, et tuulutus suunata korstnasse tühjalt seisvasse lõõri? Samuti tekkis küsimus, kas postidel seisva põranda talad võib küll jätta lühemad, et ei puutuks vastu vundamenti aga soojustus tuleks panna vastu vundamenti, kas sinna pannakse midagi vahele, et vill ei puutuks otse vastu vundamenti, muidu hakkab niiskust sisse imema.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Põrandaaluse tuulutuse suunamine eraldiseisvasse ventilatsioonilõõri on väga positiivne. Kindlasti tuleb jälgida ka õhu juurdepääsu põranda alla, sest lõõr tagab väljatõmbe, kui pole juurdepääsu, siis pole ikka tagatud õhu liikumine.
Puidu ja kivipindade kokkupuutekohta on kindlasti vajalik paigaldada hüdroisolatsioonikiht, seda võib külgedel ja otsas asendada õhuvahe. Vundamendi ja soojustuse vahele reeglina isolatsioonikihti ei paigaldata, kuid kindlasti peaks vältima külmasildade olemasolu soojustuse ning vundamendi kokkupuutekohas. Külmasilla puhul hakkab vesi kondenseeruma ning vill märgub, mis omakorda vähendab tema soojaisolatsioonivõimet ning suurendab külmasilla efekti. Külmasilla vältimiseks on vajalik soojustada vundament väljastpoolt.
Kalle Pilt
Küsimus: Kuidas taastada majavammist kahjustatud maja põrandat?13.06.2012
Tere.
Avastasime puitpõranda alt majavammi. Arvatavasti sellest, et vanaisa oli betoonpõranda valanud mulla peale. Nüüdseks on põrand põletatud, pinnas eemaldatud 30 cm, seintest prussid eemaldatud. Kuid vammi niidistik ulatub ka vundamendi alla kuidas sellest probleemist lahti saada. Plaanis on vundament ja kiviseinad vammi kahjustuse kohalt leeklambiga põletada ja töödelda boracol specialiga. Samuti huvitab kuidas taastada uus põrand, kas aluspinnaks tassida killustikku või liiva 30 cm. Sinna peale oli plaanis peno ja põrandaküte. Samuti mõtlesin väljaspoolt vundament lahti kaevata 50 cm laiuselt kuni kruusani ja täita see kas killustiku või liivaga. Oleks väga tänulik nõuannete eest.
Ette tänades
Avastasime puitpõranda alt majavammi. Arvatavasti sellest, et vanaisa oli betoonpõranda valanud mulla peale. Nüüdseks on põrand põletatud, pinnas eemaldatud 30 cm, seintest prussid eemaldatud. Kuid vammi niidistik ulatub ka vundamendi alla kuidas sellest probleemist lahti saada. Plaanis on vundament ja kiviseinad vammi kahjustuse kohalt leeklambiga põletada ja töödelda boracol specialiga. Samuti huvitab kuidas taastada uus põrand, kas aluspinnaks tassida killustikku või liiva 30 cm. Sinna peale oli plaanis peno ja põrandaküte. Samuti mõtlesin väljaspoolt vundament lahti kaevata 50 cm laiuselt kuni kruusani ja täita see kas killustiku või liivaga. Oleks väga tänulik nõuannete eest.
Ette tänades
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Algas majavammi kasvamise kõrgperiood, mis kestab tavaliselt septembri lõpuni. Seega on õige aeg kontrollida oma puitpõrandate ja -seinte piirkondi.
Teie juhtumi korral on esiteks vajalik valatud põrand kindlasti avada ning teisaldada, sest sinna alla levinud seeneniidistikku ei saa põletamise ega kemikaaliga töödeldes täielikult hävitada.
Kui põrand on teisaldatud, siis edasi tuleks pinnas ja vundamendid kuumutada (eriti vundamendi praod). Kuumutamise järel võib töödelda kemikaalidega - pinnas Boorax pulbriga 300g/m2 kohta ning kivipinnad Puleium Special´i lahusega 250 g/m2 kohta. Boracoli eriti ei soovita, sest selle kemikaali ohutuskaardil olev riskitähised R60 ja R61 tähendavad sigivuse ja lootekahjustuse riske.
Uut betoonpõrandat alla valada ei soovita, sest betoon on väga hea niiskusekoguja ja hoidja. Pigem soovitan alt tuulduvat põrandat. Sellel lahendusel on talad toestatud postidele, et õhk saaks liikuda põranda all nii risti kui piki talasid ja soojustus on asetatud talade vahele paigaldatud hõredale laudisele. Soovitatav on kasutada villa ja hõreda laudise vahel ka tuuletõkkeplaati (pressitud vill). Sellise põranda puhul on olulised ka vundamendis olevad tuulutusavad, neid on vajalik iga ca 2 meetri tagant läbimõõduga ca 100 mm. Uue põranda keemiline töötlus sellise konstruktsiooni puhul on soovitatav. Talad ja hõreda laudise võib töödelda kemikaaliga DeepKill.
Viimatinimetatud konstruktsiooni puhul on põranda kestvus vähemalt 50 aastat.
Täpsemalt saate majavammi ja teiste hoonete biokahjustuste kohta lugeda Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA poolt välja antud raamatust "Hoonete biokahjustused". Saadaval raamatukogudes.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kui majavammi eoseid on tuba täis, mida teha, et eoste levikut piirata ja mööblit säilitada?23.03.2012
Maamajas tubade seintel on majavamm. Toas olevad asjad on kaetud pruuni tolmuga, tõenäoliselt majavammi eostega. Soov on hakata kahjustunud detaile välja vahetama. Kas kogu mööbel ja muu sisustus, mis eostega kaetud, tuleks ära põletada? Kuidas eosed ära koristada? Kas peaks kasutama mingit mürki? Kas mööblit on mõistlik säilitada või teise elamusse viia, kui jah, siis kuidas peaks seda töötlema? Kuidas vältida teise maja nakatumist majavammiga kui remondi ajal on eoste lendumise oht?
Vastus: Jane Oja, mükoloog, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee
Mööblit ja muud sisustust ei ole vaja ära põletama ning ei ole vaja kasutada ka mingeid mürke. Teil tuleb kõik pinnad ning mööbel, mis on majavammi punakaspruuni eostolmuga kaetud, puhastada spetsiaalse HEPA filtrit sisaldava tolmuimejaga.
Majavammi eoste lendumist teistesse hoonetesse ei ole võimalik vältida. Silmas tuleb siinkohal pidada, et majavammi eosed ei hakka arenema igas majas, vaid nendes hoonetes, kus on kasvuks tekkinud sobivad tingimused. Need võivad tekkida hoonetes, kus on ehitusmaterjale valesti kasutatud või paigaldatud, läbijooksev katus, keldrisse valguv vesi, katkised vihmaveetorud, lekkivad torud või on kasutatud liigniisket ehituspuitu või täitematerjale jne.