Majavamm, hallitusseened

Tere,
Hallituse teke liigniiskes keldris on paratamatu, enamasti saavad kahjustada orgaanilisest ainest esemed või siis orgaanilise ainega kaetud esemed. Liigi määramine annab teile teada seeneliigi ohtlikkuse ja sellega saate infot konkreetse liigi kasvutingimuste kohta. Kui soovite teada tekkepõhjuseid, on liik oluline. Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA-s saate liigi määratud nii eksperdi kohale tellides kui ise proovi saates vt. infot www.mycology.ee. tellides eksperdi visiidi on põhjuste kindlakstegemine reaalsem ja objektiivsem.
Mis puudutab vaidlust eelmise omanikuga, siis minu, kui riiklikult tunnustatud eksperdi andmetel, pole veel kohtulahendit keldris tekkivate hallitusseente kolooniate varjatud veaks nimetamise kohta. Loomulikult võite müüjaga inimlikult rääkida kahjustuse likvideerimisest, kuid kohtusse andmise korral on edu tõenäosus väike.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt

Tere,

Kindlat vastust ilma ülevaatuseta ei saa anda, kuid oleme sarnase probleemiga mõned korrad kokku puutunud ja siis osutus leitud aineks seen perekonnast Fuligo (eesti keeles kratisitt või puugipask). Fuligo perekonna seened on iseenesest kõrget niiskusesisaldust nõudvad seened, mis kasvavad puidu sisemuses ning moodustavad viljakehi puidu pinnale. Lagundamiskiirus väga aeglane, kuid siiski oluline puitkonstruktsioonide pikaajalisel säilimisel. Hoone sees levikut täheldatud pole, enamasti kasvab maapinna lähedastel ilmastikuoludele avatud (materjali kasutusklass 3) puitdetailidel. Tõrjet selle seene vastu teha on suhteliselt mõttetu, kuna areng on aeglane ja sademete sattumisel puidu pinnale ja imbumisel puitu kantakse fungitsiidid puidust kiiresti välja ning nad satuvad keskkonda (kuhu nad sattuda ei tohiks).
Võite saata ka mõned fotod aadressil kalle@mycology.ee, siis ehk saan rohkem aidata.

Kalle Pilt
EMÜK

Tere,
kirjeldatud kahjustus on kas lubjalaigud või vanad seenkahjustused (vist koorikuliste sugukonna seened). Kindla liigi või siis aine päritolu saab määrata Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA (kui kindlasti soovite kahjustuse päritolu teada). Töötlust pole vajalik teha, sest edasine areng on väga vähetõenäoline. Kas lauad on vajalik välja vahetada, saab öelda pärast seda, kui on kontrollitud nende tugevus ja jääkristlõige, seda saate tellida nii Wood NDT OÜ´st kui ka teha ise, kui võtate terava eseme (naaskel, nuga jms) ja torkate sellega puitu. Kui ese läheb puitu sügavale ja kergesti, siis on puit kahjustatud ja vajab väljavahetamist või tugevdust ja kui ese ei sisene kergeti ja sügavale, siis las puit jääb lakke. Sügavuse ja sisenemise katset saate enne teha ka tugeva proovilauaga ... et mõista, mis on "kergesti" ja "sügavale". Pigem soovitan laudu tugevdada, mitte vahetada, sest vahetamisel teisaldatakse ka kogu liiv.
Soojustamist altpoolt ei soovita, pigem pööningult.
parimate soovidega,
Kalle Pilt

Tere,
Nimetatud kemikaale saab tellida telefonil 736 2585, mobiil 5662 6679 või siis info@majavamm.ee

Parimate soovidega,
Kalle Pilt

Tere,
Vundamendi ja puitpindade vahel peab kindlasti olema hüdroisolatsioonikiht, mis takistab niiskuse kapillaartõusu vundamendist puitu. Seega kui ühendus on õigesti tehtud, ei tohiks vesi mingil viisil sattuda vundamendist puitu.
Soojustusel on kaudne mõju, sest nagu inimesedki, nii ka seened soovivad sooja elukeskkonda ning majavammi optimaalne temperatuur on +20 kraadi piires.
Viga, mis tehakse vundamenti soojustades, on reeglina tuulutusavade sulgemine.
Parimate soovidega
Kalle Pilt

Tere,
Kindlasti tasuks kõigepealt veenduda, kas tegemist on majavammiga. Teisipäeval oli juhus, kus oldi kindlad, et on majavamm, kuid kahjustavaks seeneks oli hoopis majakorgikuga (Antrodia sinuosa) ning selle seeneliigi puhul on tõrjemeetodid hoopis kergemad, kui majavammi puhul. Seeneliigi määramisega tegeleb Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA (www.mycology.ee).
Kui seeneliik on tõesti majavamm, siis saab kergelt kahjustatud palke, kus puitu on piisavalt alles koormuste vastuvõtmiseks, töödelda injektsiooni ehk surveimmutuse teel, tavaline töötlus (isegi aukude puurimisega) pole piisav. Kui pole võimalik töödelda selle meetodiga, tuleb palgid välja vahetada. Kõige keerulisem on alumise palgi ja vundamendi ühenduskoha töötlus, seal soovitan kindlasti kasutada spetsialistide abi (nt. www.majavamm.ee).
Töödeldud pinnase võib koheselt katta poorse materjaliga (jäme liiv min. 150 mm), kuid tagasitäidetud liival võib nädala kuivada lasta ning ruumi tuulutada enne kui uut põrandat ehitama hakata. Uue põrandakonstruktsiooni juures on ideaalne ehitada alt tuulduv põrand ehk liivakihi ja talade alumise ääre vahel on tuulutusvahe min 100-150 mm ja soojustus on paigutatud põrandatalade (laagide) vahele. Vundamenti on puuritud avad, mille ülemine äär on allpool tala alumist külge ja alumine äär kõrgemal liivakihi pinnast. Avade suurus min 100 mm ja sagedus ca iga 2 m tagant. Tuulutusel tuleks jälgida, et õhk liiguks st. õhk peab põranda alla sisenema ja sealt väljuma - tuulutusavad on vajalik rajada hoone mõlemale küljele.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt

Tere,
Seina hallitamise põhjuseks on õhuniiskuse kondenseerumine seina sisepinnal. Selle omakorda põhjustab asjaolu, et seinapind seestpoolt on talvel külm ja soe ning niiske siseõhk jahtub seal ja õhu niiskusemahutavus väheneb - seega tekib kondensaatvesi. Hallituse teket saab välistada ainult läbi soojustamise, sein on hea soojustada väliskoridori poolsest küljest (materjal valida vastavalt võimalustele).
Juba tekkinud hallitus on hea mehhaaniliselt eemaldada (eelnevalt kergelt niisutades, et vältida osakeste lendumist) ning seejärel töödelda alkoholi- või vesinikülihapendi baasil kemikaalidega (vaadake desinfektsioonivahendi toimeaine nimetusi). Tõrje on võimalik ka tellida selleks spetsialiseerunud firmalt (nt. Puleium OÜ), kuid selle tööga on võimalik ise ka hakkama saada.
Kalle Pilt

Tere,

Põrandaaluse tuulutuse suunamine eraldiseisvasse ventilatsioonilõõri on väga positiivne. Kindlasti tuleb jälgida ka õhu juurdepääsu põranda alla, sest lõõr tagab väljatõmbe, kui pole juurdepääsu, siis pole ikka tagatud õhu liikumine.

Puidu ja kivipindade kokkupuutekohta on kindlasti vajalik paigaldada hüdroisolatsioonikiht, seda võib külgedel ja otsas asendada õhuvahe. Vundamendi ja soojustuse vahele reeglina isolatsioonikihti ei paigaldata, kuid kindlasti peaks vältima külmasildade olemasolu soojustuse ning vundamendi kokkupuutekohas. Külmasilla puhul hakkab vesi kondenseeruma ning vill märgub, mis omakorda vähendab tema soojaisolatsioonivõimet ning suurendab külmasilla efekti. Külmasilla vältimiseks on vajalik soojustada vundament väljastpoolt.
Kalle Pilt

Tere,
Algas majavammi kasvamise kõrgperiood, mis kestab tavaliselt septembri lõpuni. Seega on õige aeg kontrollida oma puitpõrandate ja -seinte piirkondi.
Teie juhtumi korral on esiteks vajalik valatud põrand kindlasti avada ning teisaldada, sest sinna alla levinud seeneniidistikku ei saa põletamise ega kemikaaliga töödeldes täielikult hävitada.
Kui põrand on teisaldatud, siis edasi tuleks pinnas ja vundamendid kuumutada (eriti vundamendi praod). Kuumutamise järel võib töödelda kemikaalidega - pinnas Boorax pulbriga 300g/m2 kohta ning kivipinnad Puleium Special´i lahusega 250 g/m2 kohta. Boracoli eriti ei soovita, sest selle kemikaali ohutuskaardil olev riskitähised R60 ja R61 tähendavad sigivuse ja lootekahjustuse riske.
Uut betoonpõrandat alla valada ei soovita, sest betoon on väga hea niiskusekoguja ja hoidja. Pigem soovitan alt tuulduvat põrandat. Sellel lahendusel on talad toestatud postidele, et õhk saaks liikuda põranda all nii risti kui piki talasid ja soojustus on asetatud talade vahele paigaldatud hõredale laudisele. Soovitatav on kasutada villa ja hõreda laudise vahel ka tuuletõkkeplaati (pressitud vill). Sellise põranda puhul on olulised ka vundamendis olevad tuulutusavad, neid on vajalik iga ca 2 meetri tagant läbimõõduga ca 100 mm. Uue põranda keemiline töötlus sellise konstruktsiooni puhul on soovitatav. Talad ja hõreda laudise võib töödelda kemikaaliga DeepKill.
Viimatinimetatud konstruktsiooni puhul on põranda kestvus vähemalt 50 aastat.
Täpsemalt saate majavammi ja teiste hoonete biokahjustuste kohta lugeda Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA poolt välja antud raamatust "Hoonete biokahjustused". Saadaval raamatukogudes.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt

Tere!

Mööblit ja muud sisustust ei ole vaja ära põletama ning ei ole vaja kasutada ka mingeid mürke. Teil tuleb kõik pinnad ning mööbel, mis on majavammi punakaspruuni eostolmuga kaetud, puhastada spetsiaalse HEPA filtrit sisaldava tolmuimejaga.
Majavammi eoste lendumist teistesse hoonetesse ei ole võimalik vältida. Silmas tuleb siinkohal pidada, et majavammi eosed ei hakka arenema igas majas, vaid nendes hoonetes, kus on kasvuks tekkinud sobivad tingimused. Need võivad tekkida hoonetes, kus on ehitusmaterjale valesti kasutatud või paigaldatud, läbijooksev katus, keldrisse valguv vesi, katkised vihmaveetorud, lekkivad torud või on kasutatud liigniisket ehituspuitu või täitematerjale jne.