TV, audio/video, fototehnika

Täname kaasamõtlemise eest!

SMS teenus on olemas juba üle 20 aasta, seega ammu enne seda kui keegi hakkas lugema bitte mobiilsidevõrkudes: esimesed bitimahu mõõtmisel baseeruvad teenused tekkisid alles sajandivahetuse järel. Sõnumite mõõtmine baseerub lihtsalt saatmise faktil ja operaator ei kasutagi sõnumi korral suurt muud infot hinnastamiseks.

Teisalt sõltuvad hinnad ka muudest aspektidest, sh teenuse väärtusest kliendi jaoks ning võimalikest alternatiividest. Võib öelda, et teenuse jätkuv kasutus viitab, et kliendi jaoks on saadav väärtus selline, et teenus omab jätkuvalt suurt kasutust ka teiste alternatiivide kõrval.

Võib ju tuua ka näiteks kaks erinevat telefoni, mis teatud osas täidavad sama rolli, aga on eri hinnaga ja mõlemad leiavad ostmist. Kuigi esmapilgul on kõigil ekraan, kõlarid, mikrofon ehk kokku pandud samalaadsetest osistest.
Sama on SMS-ga, kõnega ja internetiga – kuigi osised võivad tunduda esmapilgul samad, omavad nad ka võrgus siiski erinevaid tehnilisi osiseid ja ka pakuvad kliendile erinevaid omadusi.

Elioni videolaenutuse teenuste kasutamiseks on vaja internetti ühendatud ruuterit, sellega ühendatud digiboksi ja viimasega ühendatud telerit. Teenuse tellimine toimub digiboksi puldi abil ning kuvatav info tellitava filmi ja hinna kohta kuvatakse alati teleri ekraanile.
Tellimuse kinnitamiseks tuleb KINDLASTI sisestada digiboksi PIN kood.
Teie poolt viidatud digiboksi sisse häkkimine videolaenutuse kasutamiseks on tehniliselt võimatu.
Ilmselt on antud filmi tellinud keegi pereliikmetest või mõni tuttav, kes külas olles on kätte võtnud puldi ning tellinud ka antud filmi. Et selliseid olukordi tulevikus vältida, soovitame muuta digiboksi seadete alt hetkel kasutusel olev PIN kood!

Tere

Dokumendi koostamine on vaid üks võimalus, mida tahvelarvutiga teha saab. Aga tahvelarvutid jagunevad operatsioonisüsteemi järgi kolmeks - Google Android, Apple iOS ja Microsoft Windows.
Kui kaks esimest on hinna poolest soodsamad ja suunatud eelkõige kasutajatele, kelle vajadused piirduvad suhtlemisega, veebi sirvimisega, multimeedia kasutamise ning ka näiteks mängimisega, siis Windows 8 tahvelarvuti on täisfunktsionaalne arvuti. Mida saab tegelikult kasutada kaheti - koos klaviatuuriga on tegemist siis sülearvutiga ja vajadusel saab klaviatuuri eemaldada, et kasutada vaid puutetundliku ekraani võimalusi.
Android ja iOS tahvelarvutitel ei ole koheselt kaasas klaviatuuri, kuid neile saab lisada Bluetooth juhtmevabal ühendusel põhinevaid klaviatuure, mis teeb näiteks teksti sisestamise või tabelarvutuste kasutamise mugavamaks.
Veidi ka hindadest:
Android tahvlite hinnad algavad umbes 100 eurost, paremate hinnad ulatuvad aga 500-600 euroni.
iPad hinnad algavad 300 eurost ja ulatuvad 700 euroni.
Windows 8 tahvelarvutite hinnad algavad umbes 700 eurost ja ulatuvad üle 1000 euro.
Kui vajaduseks on mugav ja kerge arvuti, mida vahetevahel töö tegemiseks kasutada, oleks õige valik tahvelarvuti.
Kui aga on vaja masinat, mis mõeldud eelkõige töö tegemiseks, tasub vaadata hoopis 13-tollist sülearvutit, hinnaga 500 kuni 700 eurot.

Nii vähese infoga ja teleri ekraani otse nägemata on raske kaugelt diagnoosi panna. Aga kõigi eelduste kohaselt on tegemist teleri paneeli ja/või taustvalgustuse veaga. Seda eeldusel, et selline triip on ekraanil kõikide telekanalite vaatamise korral.
Juhul, kui selline anomaalia on nähtav vaid ühe telekanali vaatamisel, võib eeldada, et tegemist on operaatori poolse edastuse probleemiga.
Philips telerite hooldusega tegelevad mitmed firmad:
INFOTECH SERVICE OÜ - 654 3000
SIMSON OÜ - 645 3347

Kui teleri ekraani vaadates tundub pilt olevat topelt, siis on kindlapeale tegemist 3D filmiga.
LG 42LW4500 on kasutusel passiivprillide tehnoloogia ja kindlasti ei ole kasu aktiivprillidest. Need ei hakka LG teleriga tööle.

Teleri puldil on 3D nupp. Kui prillidega vaadetes tundub, et 3D efekt on puudu, tasub vajutada sellele nupule. See vajutus aktiveerib teleris 3D telepildi näitamise. Samuti tasub üle vaadata 3D esitluse seaded, sest teler võimaldab võimendada 3D vaadet, muutes nii pildi sügavust kui efekte.

Ja lõpetuseks - ega seda filmi ei ole uuesti üles võetud 3D kaameratega, vaid on tarkvaraliselt konverteeritud 2D filmist 3D-ks? Ja sellisel juhul on need 3D efektid suhteliselt õnnetud. Need on umbes samasugused kui vaadata ETV AK saadet 3D režiimis ja prillidega. Kõige paremat 3D efekti annavad ikka multifilmid ja UUED filmid, mis on tõesti juba 3D kaameratega üles võetud.

Tehnilised piirangud CAT5 võrgukaabli osas lubavad kuni 100 meetrist ühendust, seega 40 meetrine kaabel peab kenasti kohale tooma digiTV ühenduse.
Soovitan panna korraks kõrvuti need kaks pistikutega otsikut ja vaadata neid siis korraga, kas ka siis jooksevad värvid kenasti täpselt samas järjekorras. Kui ei, siis tuleb otsik vähemalt ühes otsas uuesti külge ühendada.

Kui aga mõlemas otsas on kaablipaaride värvid täpselt üks-ühele, siis võib olla probleemiks, et otsiku mingi klemm ei anna korralikku ühendust. Parema tulemuse saamiseks tasub kasutada korralikke otsikutange ja mõõtmiseks võrgukaabli testrit.

Väga hea ja õigustatud küsimus vaataja seisukohalt, kui kõik meie telejaamad oleksid riigi eelarvest rahastatud. Aga siin tulebki esile erinevus riigi rahastatava ja erakapitalile kuuluva telejaama vahel.
Kus kohast saavad erakanalid raha, et toota oma teleprogramme, osta sisse saateid, filme ja teha näiteks spordiülekandeid. Ainuke võimalus on müüa reklaamiaega - see on ka ainus sissetulek, millest sõltub telejaama programm.
Kui hoolega jälgida ETV ja ETV2 ülekandeid ERRi kodulehelt, siis ka seal ei ole võimalik vaadata kõiki saateid, filme ja spordivõistluste otseülekandeid. Kindlasti on nähtavad kõik ERRi omasaated, täpselt, samuti on võimalik vaadata kordusTV alt ka omasaateid nii ERR kui ka Kanal2 kui ka TV3 kodulehelt.
Jällegi on nende sisseostetavate saadete õigused seotud ülekandekanalitega - telejaamad maksavad sisseostetud saadete korral levitamise eest televisoonis, mitte aga internetis. Siit ka siis konkreetne vastus, miks ei ole võimalik näha otsesaateid interneti vahendusel - puuduvad lihtsalt sellised edastusõigused.

Kahjuks on küsimuses täpsustamata, millise nutitelefoniga on tegemist. Aga üldiselt võib nende kõigi kohta väita, et sõltumata mudelist ja operatsioonisüsteemist, mobiilset andmeside kasutavad nad siis, kui mobiilne andmeside telefoni seadetest on lubatud.

Seadete alt tuleb üles leida juhtmeta ühendused, andmeside ja vaadata, kas mobiilne andmeside on lubatud (kastis linnuke) või keelatud.
Kui niimoodi keelata nutitelefonil mobiilse andmeside kasutamine, siis saab telefonis olevaid rakendusi kasutada vaid WiFi levialades.
Ja operaatori arvel on interneti tasu 0.
Kui kasutate ainult WiFi teenust, siis mobiilside operaatori arvele mingit interneti kasutamise tasu tulla ei saa.

Juhul, kui jääte hätta õigete seadete tegemisel, soovitan külastada lähimat EMT või Elioni esindust, kus töötajad kohapeal kontrollivad seaded üle ja vajadusel teevad õiged seadistused.

Alustan lõpust elik siis ühenduskaablina on kasutusel VGA kaabel. Teler annab "TV NO Signal" ette siis, kui on valitud vale sisend või kui arvutist ei ole määratud, et arvuti peab kasutama teist välist ekraani ehk antud juhul telerit.

Tavaliselt on arvuti funktsiooniklahvidel välja toodud välise monitori ühendamise võimalus. Vaadake üle oma arvuti klaviatuuri Fn nupud ja leidke sealt selline ikoon, kus kujutatud kahte ekraani. Vajutus sellele nupule aktiveerib arvuti pildi väljastuse välisele ekraanile. Juhul, kui Fn nupu abil see ei õnnestu, tehke arvuti avakuval hiire parema klahvi klikk ning valige sealt Graphics Properties ja leidke sealt Multiple displays ja lubage arvutil kasutada välist ekraani.

Mis aga puutub teise probleemi, siis siin oleks abiks helikaardi tootja kodulehelt draivide uuendamine. Kuna arvuti kasutab suhteliselt vana operatsioonisüsteemi, siis võib juhtuda, et sellele helikaardile uuendust ei olegi. Seega on lahenduseks just seesama välise helikaardi kasutamine.

Analoog-TV ajastul oli telemaste vähem ning nende väljundvõimsus oli suurem. Minnes üle digitaalsele edastusele, lisas Levira AS paljudesse kohtadesse juurde lokaalseid saatejaamu ning kõige mõistlikum on uurida nende asukohta Levira kodulehelt: http://www.levira.ee/dyna/site/cgi/digilevi
Kui nüüd on selge, milline on lähim saatemast, tuleb olemasolevat antenni veidi pöörata, et leida antennile õige suund. Seda on kõige parem teha kahekesi - üks pöörab hästi tasakesi antenni ja teine püüab samaaegselt teleri ees vaadata signaali tugevuse indikaatorit.
Kui maakoht on ümbritsetud tiheda okaspuu metsaga, võib ka see signaali vastuvõttu segada. Lahenduseks oleks sel juhul antenni kõrgemale paigaldamine.
Loodan, et neist vastustest on abi.