Õigus
Küsimus: Kas kõik majaelanikud peavad tulema notarisse või on ka teisi võimalusi nõusoleku vormistamiseks, kui tahan korterit keldrisse laiendada?05.02.2017
Sooviksin oma korterit laiendada keldrikorrusele. Kas olen õigesti aru saanud, et kõigepealt on vaja projekteerimistingimusi, seejärel teha projekt, taotleda ehitusluba ja siis majaelanike notariaalselt kinnitatud nõusolek. Kas kõik majaelanikud peavad tulema notarisse kohale või on nõusoleku sõlmimiseks ka teisi võimalusi?
Kas projekt tuleb teha kindlasti enne majaelanikelt nõusoleku saamist ja see on aluseks nõusoleku vormistamisel?
Kas allkirju nõusoleku kohta võib koguda projektile, olen kuulnud, et mõned on nii teinud?
Tänud vastamast!
Kas projekt tuleb teha kindlasti enne majaelanikelt nõusoleku saamist ja see on aluseks nõusoleku vormistamisel?
Kas allkirju nõusoleku kohta võib koguda projektile, olen kuulnud, et mõned on nii teinud?
Tänud vastamast!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lihtkirjaliku kooskõlastusega (projekti ja ehitusloa alusel) saab korteri andmeid muuta ehitusregistris, mille sissekanne ei ole aga kinnistusregistrile ja teistele korteriomanikele korteriandmete muutmise nõude esitamisel, siduv.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas korteriühistu tavaliige saab kontrollida, kas põhikirja on muudetud?05.02.2017
Tere. Sain alles hiljuti teada, et mitu aastat tagasi on muudetud meie KÜ põhikirja. Äriregistris www.rik.ee on üleval aga vanem põhikiri. Kas põhikirja muutes tuleb see mingis ametis registreerida ning kui jah, siis kuidas KÜ tavaliige seda kontrollida saab kui juhatuse käest infot ei saa? Kas äriregistris ei peaks üleval olema õige põhikiri?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Seega juhul, kui uus uus põhikiri on juhatuse poolt registrisse esitamata jäetud, kehtib endiselt nn vana põhikiri.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas kaupluse asemel võib teha külaliskorterid ja kas teiste korterite omanikel on ikka ka mingi sõnaõigus?04.02.2017
Kauplus-elamus on viis korterit 250.6 m2 ja üks mitteeluruum 248.7 m2. Mitteeluruumi kasutusotstarve on kood 12319 kaubandushoone või kauplus. Külaliskorterid kattuvad eluruumi otstarbega Muu kolme või enama korteriga elamu 11222.
Korteriomanikud said kaupluse pinna omanikult teate, et omanik tahab muuta kasutusotstarvet ja rajada mitteeluruumi külaliskorterid /5-6 apartementi/.
Omaniku väitel ei pea ta taotlema ehitusluba kuna ei muudeta välisilmet. Rekonstrueerimine toimub ruumi siseselt - rajatakse uus elektrisüsteem, küttesüsteem, vesi -kanalisatsioon, parkimis kohad jne.
Korteriomanikud on raske otsuse ees, osad korteriomanikud on selgelt muudatuse vastu. On ju märgitud elamu Merivälja südames (kõrval lasteaed ja läheduses kool) ja 56 aastat tegutsenud poena. Samuti võivad külaliskorterite külastajad häirida korteriomanike kodurahu. Pigem kiidaksid korteriomanikud heaks näiteks büroopinnad, ilusalong.
Soovime teada, kas kasutusotstarbe muutmisel on vaja kõigi omanike nõusolekut ja kas üleüldse meie arvamusega arvestatakse-küsitakse? Või on vajalik ainult enamuse nõusolekut? Aastal 2012 olete viidanud korteriomandiseadusele §16 ja 11. Ka ehitusseadus on vahepeal muutunud. Ehk siis kas toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud? Kas hoone sisesel rekonstrueerimisel on vaja ehitusluba, mis tagaks järelevalve (milliseid materjale kasutatakse, kuidas ühtib uus kanalisatsioon olemasoleva vee-kanalisatsiooniga).
Parimate soovidega,
Korteriomanikud said kaupluse pinna omanikult teate, et omanik tahab muuta kasutusotstarvet ja rajada mitteeluruumi külaliskorterid /5-6 apartementi/.
Omaniku väitel ei pea ta taotlema ehitusluba kuna ei muudeta välisilmet. Rekonstrueerimine toimub ruumi siseselt - rajatakse uus elektrisüsteem, küttesüsteem, vesi -kanalisatsioon, parkimis kohad jne.
Korteriomanikud on raske otsuse ees, osad korteriomanikud on selgelt muudatuse vastu. On ju märgitud elamu Merivälja südames (kõrval lasteaed ja läheduses kool) ja 56 aastat tegutsenud poena. Samuti võivad külaliskorterite külastajad häirida korteriomanike kodurahu. Pigem kiidaksid korteriomanikud heaks näiteks büroopinnad, ilusalong.
Soovime teada, kas kasutusotstarbe muutmisel on vaja kõigi omanike nõusolekut ja kas üleüldse meie arvamusega arvestatakse-küsitakse? Või on vajalik ainult enamuse nõusolekut? Aastal 2012 olete viidanud korteriomandiseadusele §16 ja 11. Ka ehitusseadus on vahepeal muutunud. Ehk siis kas toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud? Kas hoone sisesel rekonstrueerimisel on vaja ehitusluba, mis tagaks järelevalve (milliseid materjale kasutatakse, kuidas ühtib uus kanalisatsioon olemasoleva vee-kanalisatsiooniga).
Parimate soovidega,
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Ruumide kasutamise sihtotstarve muutmine, ning olemasolevate tehnosüsteemide ümberehitamine ja uute rajamine, on reguleeritud ka korteriomandiseadusega (KOS), mille § 16 lg 1 eeldab kirjeldatud ümberkorralduste teostamiseks kõigi korteriomanike nõusoleku olemasolu.
Kui ümberkorraldusi teostada sooviv korteriomanik väidab, et korteri ümberehitamisega teostele korteriomanikele kahjulikke mõjusid ei kaasne, ning seetõttu puudub vajadus KOS § 16 lg 1 alusel korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks, siis tuleb seda väidet hinnata tema korteri- ja korterelamu tehnosüsteemide ümberehitusprojekti põhjal. Vastava projekti peab tellima korteriomanik, kes oma korterit ümber ehitada soovib.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas puhkust tohib anda kolmes järgus: 7 kalendripäeva kevadel, 7 kalendripäeva sügisel ja ülejäänud jõulude ajal?02.02.2017
Tere.
Meie firmas tahetakse puhkust anda kolmes järgus, esimene puhkus 7 kalendripäeva kevadel, teine 7 kalendripäeva sügisel ja ülejäänud jõulude ajal. Kas saab nii puhkust anda?
Meie firmas tahetakse puhkust anda kolmes järgus, esimene puhkus 7 kalendripäeva kevadel, teine 7 kalendripäeva sügisel ja ülejäänud jõulude ajal. Kas saab nii puhkust anda?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Tööandja võib töökorralduse reeglitega määratelda puhkuse osadeks jagamise tingimused, kuid lõplikult peavad pooled puhkuse osadeks jagamise osas ikka omavahel kokku leppima. Seadus eeldab, et puhkust kasutatakse ühes osas. See tähendab, et kui pooled pole jõudnud rahuldava kokkuleppeni puhkuse osadeks jagamise osas, tuleb puhkust kasutada ühes osas (vähemalt 28 kalendripäeva).
Üldiselt valib tööandja, millal töötajad puhkavad. Selleks koostab tööandja puhkuste ajakava ning kinnitab selle hiljemalt märtsi lõpus. Puhkuste ajakavasse võib tööandja valida küll töötajate puhkuse aja, kuid puhkust osadeks jagada ilma töötaja nõusolekuta ei saa. Kui tööandja puhkuste ajakava ei koosta, on töötajal õigus jääda puhkusele 14 kalendripäevase etteteatamisega. Ka siin tuleb silmas pidada, et töötaja saab puhkuse ära kasutada täies mahus (endale sobival ajal), kuid puhkuse osadeks jagamise osas tuleb kokkuleppele jõuda. Enne ajakava kinnitamist (1. jaanuarist kuni ajakava kinnitamiseni hiljemalt 31. märtsil) saab puhkust kasutada poolte kokkuleppel.
Põhipuhkust saavad endale sobival ajal ka enne puhkuste ajakava kinnitamist nõuda:
- naine vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
- mees vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
- vanem, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
- alaealine koolivaheajal.
Seega kui tööandja on meeldevaldselt puhkuse osadeks jaganud, tuleb tööandjale teada anda, et soovite puhkus ühes osas.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30
Küsimus: Kas töötajal, kellel ei ole lapsi, kes ei ole rase ning lähetus ei kesta üle 30 päeva, on õigus keelduda lähetusest?02.02.2017
Tere!
Kas töötajal, kellel ei ole lapsi, kes ei ole rase ning lähetus ei kesta üle 30 päeva, on õigus keelduda lähetusest?
Ette tänades
Kas töötajal, kellel ei ole lapsi, kes ei ole rase ning lähetus ei kesta üle 30 päeva, on õigus keelduda lähetusest?
Ette tänades
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Selgitan, et tööandjal on õigus saata töötaja lähetusse. Lähetus on tööülesannete täitmine väljaspool kokkulepitud töö tegemise kohta. Lähetusse saatmiseks on vaja töötaja nõusolekut, kui lähetus kestab kauem kui 30 järjestikust kalendripäeva. Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul.
Seega, kui lähetuse kestus on lühem kui 30 järjestikkust kalendripäeva ja töötaja ei kasvata alla 3-aastast või puudega last, ei ole töötajal õigust keelduda lähetusse minemisest
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30.
Küsimus: Kas osaühingu müümisel on vajalik abikaasa nõusolek?09.01.2017
Tere!
Olen osaühingu ainuke omanik, plaanin selle maha müüa, kas tehingu teostamisel on nõutud abikaasa nõusolek?
Olen osaühingu ainuke omanik, plaanin selle maha müüa, kas tehingu teostamisel on nõutud abikaasa nõusolek?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas usaldusühingul on kohustus esitada majandusaasta aruanne?09.01.2017
Kas usaldusühingul on kohustus esitada majandusaasta aruanne?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas on võimalik muuta hooneühistu (endine garaažiühistu) MTÜ-ks?09.01.2017
Kas on võimalik muuta hooneühistut mtü-ks? Tegemist on endise garaažiühistuga. Kas sellise muudatuse tegemine on võimalik ja mõistlik?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas majalaenu maksete ja elatisraha summadega saab teha tasaarveldust?02.01.2017
Pangalaenuga on ostetud talu 2006a (maja+põllumajandus- ja metsamaad). See on ühisvara. Selleks võetud laenust (ca 25000 EUR) on tasutud 11000. Soovin tallu elama jääda ja jätkata talupidamist lahutuse järel- olen FIE, siin on minu sissetulekuallikas. Mees tahab maja uuesti ära hinnata lasta, et tõestada, et selle väärtus on ajaga tõusnud ja selle võrra ei peaks elatisraha maksma (vähemalt mingi aeg).
Kas see on õige? Minu loogika ütleb, et temal on õigus sellele 5500-le eurole, mis on siiani makstud. Edasi maksaksin laenu ise.
Kas FIE varad (bioloogiline ja tehnika) tuleb ka jagada pooleks? Mehe idee ongi minu toimetulekut igati takistada ja normaalselt kokkuleppele temaga ei jõua. Tänan
Kas see on õige? Minu loogika ütleb, et temal on õigus sellele 5500-le eurole, mis on siiani makstud. Edasi maksaksin laenu ise.
Kas FIE varad (bioloogiline ja tehnika) tuleb ka jagada pooleks? Mehe idee ongi minu toimetulekut igati takistada ja normaalselt kokkuleppele temaga ei jõua. Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abikaasal ei ole õigust omavoliliselt elatisraha nõuet tasaarvestada teiste (võimalike) nõuetega, see eeldab kindlasti eelnevat kokkulepet. Kui kokkulepet ei saavutata, tuleb tasuda igakuiselt elatisraha vastavalt lapse vajadustele.
Kui Teie soovite ühisvaraks olevat talu enda ainuomandisse saada, tuleb Teil hüvitada abikaasale pool ühisvara väärtusest ja võtta enda kanda laenukohustus. Ühisvara väärtuse leidmiseks tuleb lahutada talu turuväärtusest olemasolev laenujääk – pool sellest on abikaasa osa väärtus, mis tuleks talle omandi kaotamise eest hüvitada.
Kui omavahel ühisvara jagamises kokkuleppele ei jõua, tuleb ühisvara jagamiseks hagiga kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abikaasa nõutav sundosa üle on võimalik kokku leppida ka notari juures või käib see üksnes kohtu kaudu?27.12.2016
Tere, abieluvara leping on lahusvara. Kas pärandaja üleelanud abikaasa pärib osa sellest varast, mis oli soetatud abielu ajal või ka sellest osast, mis oli pärandajal olemas enne abielu sõlmimist? Pärandajal on tehtud notariaalne testament ja pärijateks on abikaasa, pärandaja 3 täiskasvanud töötavat last ja 5 lapselast, sealhulgas 4 alaealist. Abikaasale on määratud hinnanguliselt 5% varast. Pärandi avanemisel soovib abikaasa esitada kohtule sundosa nõude. Kuidas jagatakse siis vara? Sundosa nõue on ju rahaline, kas kõik pärijad saavad oma osa kätte vastavalt testamendile ja sundosa saaja peab nendelt kohtuotsuse alusel raha nõudma, ka neljalt alaealiselt? Põhiline vara on erinevad kinnistud, lisaks investeeringud pankades ja 2 OÜ-d. Olukord on keeruline, kas on teoreetiliselt võimalik saavutada teiste pärijatega kokkulepe notari juures või lahendab seda ainult kohus?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Sundosa nõue on rahaline nõue kaaspärijate vastu. Abikaasa saab sundosa nõuda PärS § 104 lg 1 alusel vaid siis, kui pärandajal oli tema suhtes surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus ning tema pärandiosa on vähendatud võrreldes sellega, mis ta oleks saanud seadusjärgse pärimise korral.
Antud hetkel on teine kriteerium täidetud, kuna seadusjärgse pärimise korral oleks abikaasa saanud ¼ pärandist, kuid testamendi kohaselt on tema pärandiosa väärtus väiksem.
Juhul, kui on tuvastatud, et pärandajal oli abikaasa suhtes perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, saaks abikaasa esitada sundosa nõude pärijate vastu ning nõuda sundosana puuduolevat osa PärS § 105 lg 2 kohaselt. Kuna sundosa suurus on pool sellest, mille pärandaja abikaasa oleks pidanud seadusjärgselt omandama (antud juhul 1/8 pärandi väärtusest), siis saaks pärandaja abikaasa nõuda kaaspärijatelt sellest puuduolevat osa. Seda siiski ainult juhul, kui pärandajal oli abikaasa suhtes perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus surma hetkel.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee