Õigus
Küsimus: Kust alustada lapse isale alimentide peale panemisega, kui lapse sünnitunnistusel isa nime kirjas ei ole?07.02.2017
Tere. Kust üldse alustada, kui soovin lapse isale alimendid peale panna? Lapse sünnitunnistusel isa koht on tühi. Lapsega tegemist teha ei taha. Laps on hetkel 9-kuune ja näinud ta veel pole oma isa.
Aitäh vastamast
Aitäh vastamast
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse sünnitunnistusele isa kantud ei ole ja lapse isa ei ole nõus lapse isadust vabatahtlikult omaks võtma, tuleb isaduse tuvastamise hagiga kohtu poole pöörduda. Samasse hagisse võib lisada ka elatise väljamõistmise nõude, sellisel juhul lahendab kohus kõigepealt isaduse tuvastamise nõude ja seejärel, peale isaduse tuvastamist, nõuab lapse isalt elatise välja.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isale on tekkinud uue seadusega mingeid viise, kuidas lapsega ikkagi kohtuda lastaks, ema leiab ikka kuidas seda mitte lubada?07.02.2017
Lapse ema leiab pidevalt erinevaid põhjendusi, miks lapsega pole võimalik kohtuda. Eirab ka kohtumääruseid. Kassi-hiire mäng on kestnud ca 1 aasta. Kohtust ja täiturist abi pole, erinevad nõustamised ja teraapiad läbitud. Vastaspoole trikid jätkuvad. Teame, et 2014 a kaebas üks isa sama probleemi tõttu riigi ka kohtusse ja võitis. Kas uue perekonnaseadusega on tekkinud ka võimalus(i), kuidas sellekohaseid isa õigusi kaitsta ja midagi ette võtta?
Täpsustuseks, elatis on lapse emal kuupäevaliselt arvel.
Täpsustuseks, elatis on lapse emal kuupäevaliselt arvel.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseadus annab mõlemale vanemale nii õiguse kui ka kohustuse oma lapsega suhelda. Kui lahus elavad vanemad lapsega suhtlemise korras kokkuleppele ei saa, tuleb pöörduda kohtusse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Kui lapsega kooselav vanem hakkab kohtu poolt määratud suhtlemiskorda rikkuma, tuleb pöörduda uuesti kohtu poole lepitusmenetluse läbiviimiseks. Nagu ma aru saan, on kõik see Teil läbitud, kuid tulemust pole olnud.
Pean kahjuks ütlema, et olete omalt poolt juba kõik teinud. Olen praktikas kokku puutunud mitmete juhtumitega, kus on samuti kasutatud kõiki võimalusi lapsega suhtlemiseks, kuid teise vanema pahatahtlikkuse tõttu laps ja lahuselav vanem ei kohtugi. Samuti olen näinud seda, et kui vanem ja laps ei kohtu pika perioodi jooksul ja sellele lisandub pidev lahus elava vanema halvustamine, võib laps lahuselavast vanemast võõrduda ega soovigi enam vanemaga kohtuda, mis on ääretult kurb.
Oskan soovitada vaid veelkordselt lepitusmenetluse läbiviimiseks kohtusse pöördumist, et kohtunik ja menetlusse kaasatud ametnikud saaksid lapse emale selgitada suhtlemiskorra täitmise olulisust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas võin 16-aastase lapse kontole, kes läheb kutsekooli ja isa juurde elama, kanda elatisraha nii, et seda ka kohus arvestaks?07.02.2017
Tere
Laps elab hetkel minu juures ja isalt on kohtu kaudu välja mõistetud elatis. Sügisel läheb laps kutsekooli ja et mitte minna ühikasse, läheb laps isa juurde elama. Kas mina võin nüüd vabatahtlikult lapse kontole kanda elatisraha, et vältida isapoolset pöördumist kohtu poole ja minult välja mõista elatis? Ja kui isa ikkagi pöördub kohtu poole, et minult välja mõista elatis, kas kohtus arvestatakse asjaolu, et olen lapse kontole elatist maksnud? Ja saan seda pangaülekannetega tõestada.
Laps elab hetkel minu juures ja isalt on kohtu kaudu välja mõistetud elatis. Sügisel läheb laps kutsekooli ja et mitte minna ühikasse, läheb laps isa juurde elama. Kas mina võin nüüd vabatahtlikult lapse kontole kanda elatisraha, et vältida isapoolset pöördumist kohtu poole ja minult välja mõista elatis? Ja kui isa ikkagi pöördub kohtu poole, et minult välja mõista elatis, kas kohtus arvestatakse asjaolu, et olen lapse kontole elatist maksnud? Ja saan seda pangaülekannetega tõestada.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatisraha võib otse alaealise lapse pangakontole kanda juhul, kui vanematel on eelnev sellekohane kokkulepe. Kui kokkulepet ei ole või vanemad seda ei saavuta, tuleks elatisraha võimalike vaidluste vältimiseks kanda vanema kontole, kelle juures laps elab ja kes lapse ülalpidamiskulusid vahetult kannab.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas uue seaduse järgi on mul õigus saada elatisabi, kui isa ei ole maksnud elatisraha ja lastega oleme juba mitu aastat Inglismaal?07.02.2017
Elan lastega Inglismaal juba 2013. aastast. Kohtuotsusega on isale määratud maksta igakuiselt 104 eurot kummalegi lapsele kuni 18-aastaseks saamiseni. 2013. aastal sõlmisime omavahelise kokkuleppe, kus isa annab nõusoleku laste asumiseks elama Inglismaale, ja mina loobun elatisvõlast, mis tolle hetke seisuga oli 3300 ja natuke peale. Kokkuleppes on ka kirjas, et lapsed jäävad täielikult ema ülalpidamisele. Kokkulepe ei ole kinnitatud notariaalselt ega kohtus. Noorem laps oli siis 7-aastane, nüüd saab juba 11 ja käib UK-s koolis.
Kas selle uue seaduse järgi on mul õigus saada elatisabi? Ja kas seda on võimalik ka tagantjärgi taotleda, sest isa ei ole maksnud lastele ei enne kokkuleppe sõlmimist, ega ka pärast seda. Kohtutäituri juures on asi avatud, kuid ka tema tegi mulle asja raskemaks, öeldes, et pean igakuiselt tegema avalduse elatise sissenõudmiseks ja seetõttu ei ole ma ka enam sellega jännanud.
Lugupidamisega
Üksi lapsi kasvatav ema
Kas selle uue seaduse järgi on mul õigus saada elatisabi? Ja kas seda on võimalik ka tagantjärgi taotleda, sest isa ei ole maksnud lastele ei enne kokkuleppe sõlmimist, ega ka pärast seda. Kohtutäituri juures on asi avatud, kuid ka tema tegi mulle asja raskemaks, öeldes, et pean igakuiselt tegema avalduse elatise sissenõudmiseks ja seetõttu ei ole ma ka enam sellega jännanud.
Lugupidamisega
Üksi lapsi kasvatav ema
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Antud olukorras on võimalik taotleda täitemenetlusaegset elatisabi. Täitemenetlusaegse elatisabi saamise eelduseks on see, et täitemenetlus on kestnud neli täiskuud. Kui pärast 4-kuulist ooteperioodi ei ole elatist maksma kohustatud isik lapsele elatist maksma hakanud, hakkab riik pidama arvestust selle üle, kas ja millises summas lapsele igakuiselt elatist laekub. Kui ooteperioodile järgneval kuul lapsele elatist ei laeku, hakkab riik lapsele maksma elatisabi kuni 100 euro ulatuses. See tähendab, et kui kohtuotsusega lapsele välja mõistetud elatis on väiksem kui 100 eurot kuus, makstakse ka elatisabi vastavalt kohtuotsusega mõistetud summale. Kui välja mõistetud elatis on suurem kui 100 eurot kuus, maksab riik elatisabi 100 euro ulatuses.
Elatisabi on võimalik taotleda alates 1. jaanuarist 2017. Elatisabi saamiseks tuleb esitada taotlus täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile, kes edastab seejärel kõik vajalikud andmed ise Sotsiaalministeeriumile.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandja tohib saata töötajad rekonstrueerimise ajaks 6 kuuks sundpuhkusele, töötaja omal kulul?07.02.2017
Tere. Kevadel kavatsetakse alustada tööl 2 hoone ja staadioni rekonstrueerimisega, need tööd peaksid lõppema sügiseks. Seega vähemalt 6 kuud. Seoses sellega tahetakse meid saata puhkusele omal kulul. Kas on see võimalik ning kui ei, siis kuidas peab käituma tööandja.
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seadus loetleb erinevaid puhkuseliike, kusjuures seadus mainib ka kokkuleppel antavat tasustamata puhkust, mis nagu nimigi ütleb on kokkuleppeline. See tähendab, et tööandja ei saa töötajat saata tasustamata puhkusele vaid selles osas peavad pooled kokkuleppele jõudma.
Töölepingu seaduse (TLS) § 35 kohaselt kui tööandjal pole tööd anda, kuid töötaja on töö tegemiseks valmis, peab tööandja maksma keskmist töötasu. Kui see on pika aja vältel ebamõistlik, võib kõne alla tulla ka koondamine. See tähendab, et tööandja ütleb töötaja(te)ga töösuhte erakorraliselt üles kuna töö saab otsa (koondamine, TLS § 89 lg 1). Sellisel juhul peab tööandja kinni pidama etteteatamistähtaegadest (15, 30, 60 või 90 päeva) ning töötaja(te)le tuleb maksta ka koondamishüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30.
Küsimus: Kas peale 8 tunnist tööpäeva 4 tunni jooksul klientide kõnedele valmisolek on valveaega või ületunnitöö?07.02.2017
Tööandja soovib, et töötaja X oleks peale 8 tunnist tööpäeva klientidele kättesaadav telefonitsi peale tööaja lõppu 4 tundi, selleks, et klientide kõnedele vastata ning vajadusel asuda tööle organiseerima töötajaid Y, kes kliendi probleemi lahendaksid. Tavatööajal on kõnede vastuvõtmine ja tööde organiseerimine töötaja X põhitegevuseks.
Töölepinguseaduses on öeldud, et valveajal olev töötaja peab olema kättesaadav tööandjale, et vajadusel asuda täitma oma tööülesandeid.
Küsimus: kas klientide kõnesid, peale 8 tunnist tööpäeva, vastuvõttev töötaja X aega saab võtta kui valveaega või on see pigem ületunnitöö?
Töölepinguseaduses on öeldud, et valveajal olev töötaja peab olema kättesaadav tööandjale, et vajadusel asuda täitma oma tööülesandeid.
Küsimus: kas klientide kõnesid, peale 8 tunnist tööpäeva, vastuvõttev töötaja X aega saab võtta kui valveaega või on see pigem ületunnitöö?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Antud juhul oleneb vastus ennekõike asjaoludest ja sellest, kas ja kui palju ülesanded kattuvad tööajal ja valveajal. Lõpliku hinnangu saab anda töövaidluskomisjon või kohus.
Siiski selgitan, et valveaja kohaldamises tuleb pooltel kokku leppida. Kusjuures silmas tuleb pidada seda, et töötaja jaoks kahjulikumad kokkulepped on tühised. Kui lähtuda infost, et tegemist on sama tööga, mida töötaja teeb oma tööaja raames ja hinnanguliselt samasuguse töö intensiivsusega, siis on pigem tegemist ületunnitööga, sest töösisu on sama, mis tavapärasel tööajal.
Valveaja eesmärk ei ole see, et töötaja teeks oma tavapärast tööd pärast kokkulepitud tööaega. Eesmärgiks on see, et töötaja oleks tööandja jaoks vajadusel kättesaadav. Kui töötaja asub valveajal tööd tegema, on tegemist tööajaga.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30.
Küsimus: Kas mul on õigust saada palgalist puhkust, kui olen töötanud vähem kui aasta?06.02.2017
Tere!
Asusin tööle juulis ja olen töötanud seitse kuud. Nüüd on võimalus võtta puhkust, kuid öeldi, et enne tööaasta täitumist on võimalik saada vaid palgata puhkust. Nimelt pidi olema võimalus võtta puhkust kaks nädalat, kuid kui soovin puhata enne aasta täitumist, näiteks kevadel, on kahe nädalane puhkus palgata. Kas kõik on korrektne või peaksin saama puhkuseraha ka enne juulit?
Asusin tööle juulis ja olen töötanud seitse kuud. Nüüd on võimalus võtta puhkust, kuid öeldi, et enne tööaasta täitumist on võimalik saada vaid palgata puhkust. Nimelt pidi olema võimalus võtta puhkust kaks nädalat, kuid kui soovin puhata enne aasta täitumist, näiteks kevadel, on kahe nädalane puhkus palgata. Kas kõik on korrektne või peaksin saama puhkuseraha ka enne juulit?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Puhkuse andmist reguleerib töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 54. Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva.
Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud (TLS § 68 lg 4). Viidatu ei keela siiski pooltevahelist kokkulepet puhkuse varasemaks kasutamiseks või kokkulepet väljatöötatust pikemas puhkuses.
Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul (TLS § 68 lg 5). Seega igal juhul võib tekkida võimalus, et töötaja puhkab puhkuse n-ö ette ära. Selleks ongi tööandjal võimalus TLS § 78 lg 3 kohaselt töötaja töölepingu lõppemisel tasaarvestada tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest. Vastasel korral, kui puhkus tuleks välja teenida ja kohe ära kasutada, peaksid kõik töötajad kasutama puhkust detsembris. See ei ole aga seaduse eesmärgiga kooskõlas ja selline pole ka sätte mõte.
Seega kui töötaja tööle asumise aastal puhkust ära ei kasutanud, tekib tal aastanumbri vahetusel õigus nõuda puhkust nii eelmise aasta eest (arvestatakse tööle asumise ajast kuni aasta lõpuni) ning ka selle aasta eest 28 kalendripäeva. Põhipuhkuse eest tuleb maksta puhkusetasu.
Selgitan Teile ka seda, kuidas puhkust saab kasutada. Üldiselt valib tööandja, millal töötajad puhkavad. Selleks koostab tööandja puhkuste ajakava ning kinnitab selle hiljemalt märtsi lõpus. Puhkuste ajakavasse tuleb panna nii puhkusejääk eelmisest aastast kui ka puhkus selle aasta eest. Enne ajakava kinnitamist (1. jaanuarist kuni ajakava kinnitamiseni hiljemalt 31. märtsil) saab puhkust kasutada poolte kokkuleppel. Kui tööandja puhkuste ajakava ei koosta, on töötajal õigus jääda puhkusele 14 kalendripäevase etteteatamisega.
Põhipuhkust saavad endale sobival ajal ka enne puhkuste ajakava kinnitamist nõuda:
- naine vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
- mees vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
- vanem, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
- vanem, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;
- koolikohustuslik alaealine – koolivaheajal.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30.
Küsimus: Kuidas arvutada normtunde, kui töötaja viibis vahepeal isapuhkusel?06.02.2017
Tere,
On tekkinud küsimus normtundide arvutamise osas. Näiteks jaanuaris 2017 on 176 normtundi. Inimene viibis isapuhkusel 9 tööpäeva, kuid see inimene töötab graafiku alusel 3 tööl -3 vaba, vahetused on 10 tunnised. Seega tema tööpäevad olid 2-3-4.jaan, 8-9-10.jaan, 14-15-16.jaan. Sisuliselt inimest ei olnud tööl 2 kuni 16.jaan.
Kas normtundide arvutamiseks:
1) peab maha lahutama 176 tunnist iga tööpäeva (E-R) eest 8 tundi (ehk siis 8 x 11 tp = 88 tundi)?
2) või peab maha lahutama 8 tundi nende isapuhkusepäevade eest, mis sattuvad tööpäevale - ehk 2,3,4,9,10,16 jaan (8 X 6 tp =48 tundi)?
3) või peab maha lahutama see tundide arv, mis inimene oleks pidanud graafiku järgi töötama, ehk siis 10 x 9 tp = 90 tundi?
Ette tänades
On tekkinud küsimus normtundide arvutamise osas. Näiteks jaanuaris 2017 on 176 normtundi. Inimene viibis isapuhkusel 9 tööpäeva, kuid see inimene töötab graafiku alusel 3 tööl -3 vaba, vahetused on 10 tunnised. Seega tema tööpäevad olid 2-3-4.jaan, 8-9-10.jaan, 14-15-16.jaan. Sisuliselt inimest ei olnud tööl 2 kuni 16.jaan.
Kas normtundide arvutamiseks:
1) peab maha lahutama 176 tunnist iga tööpäeva (E-R) eest 8 tundi (ehk siis 8 x 11 tp = 88 tundi)?
2) või peab maha lahutama 8 tundi nende isapuhkusepäevade eest, mis sattuvad tööpäevale - ehk 2,3,4,9,10,16 jaan (8 X 6 tp =48 tundi)?
3) või peab maha lahutama see tundide arv, mis inimene oleks pidanud graafiku järgi töötama, ehk siis 10 x 9 tp = 90 tundi?
Ette tänades
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Isapuhkust antakse töötaja tööpäevades. Kui isapuhkust planeeriti töötaja graafikujärgsetel tööpäevadel, väheneb kalendaarne tööaeg graafikusse jäävate töötundide võrra. Ehk kui töötaja võttis isapuhkust oma tööpäevadel kokku üheksa päeva ning tema tööpäeva pikkuseks on 10 tundi, siis väheneb tema kalendaarne tööaeg 9 x 10 = 90 tunni võrra.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30.
Küsimus: Kas võin naasta tööle ja puhkuse hiljem välja võtta, kuna olin puhkuse ajal haige?06.02.2017
Tere. Pidin olema puhkusel alates 23 jaanuar - 19 veebruar. Olen aga töövõimetuslehel ja nüüd tean, töövõimetusleht lõpeb seisuga 5. veebruar. Sooviksin puhata nüüd 2 nädalat ja minna tööle varem planeeritud ajal, siis 20 veebruar ja puhata 2 saamata jäänud nädalat hiljem. Tööandja ütleb, et pean puhkama nüüd kõik 4 nädalat. Mul aga oli planeeritud jaanuari lõppu üks kursus, kuhu ei saanud haiguse tõttu minna ja uus kursus toimub aprillis ja seega sooviksingi puhkuse just sel ajal. Kuidas oleks õige käituda ja kas mul on õigus naasta tööle 20 veebruar ja puhata hiljem?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui töötaja jääb puhkuse ajal haigeks, tuleb puhkus katkestada, sest töötaja ei saa samaaegselt viibida puhkusel ja haiguslehel.
Kui haigusleht lõppeb, on töötajal õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast haiguslehe lõppemist või kokkuleppel muul ajal. See tähendab, et seadus eeldab, et puhkust kasutatakse vahetult pärast haiguslehe lõppemist. Kui soovite kasutamata jäänud puhkuseosa kasutada muul ajal, peate tööandjaga kokkuleppele jõudma.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30.
Küsimus: Millised tingimused kehtivad, kui firma teenustingimused, leping ja muud dokumendid sisaldavad vastuolusid?06.02.2017
Firma poolt inimesele ette pandud teenusetingimustes on viidatud lepingule, üldtingimustele ja muudele dokumentidele. Ja siis öeldud, et kõigis dokumentides toodud tingimused kehtivad koos ja teineteist välistamata.
Kui nüüd seal leidub omavahel vastuolus punkte, siis kuidas seda mõista? Mis jääb kehtima? Kas inimesele soodsam?
Kui nüüd seal leidub omavahel vastuolus punkte, siis kuidas seda mõista? Mis jääb kehtima? Kas inimesele soodsam?
Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee
Kehtib leping, mida olete alla kirjutanud.
VÕS § 38 ütleb, et kui tüüptingimus on sisult vastuolus lepingupoolte poolt eraldi kokku lepitud tingimusega, kehtib eraldi kokku lepitud tingimus. Ka Riigikohus on kinnitanud seda käsitlust, ning tuletas, et ettevõtte tüüptingimused kohalduvad VÕS § 38 kohaselt poolte suhtele vaid siis, kui pooled ei ole omavahel teisiti kokku leppinud.