Õigus

Tere! Olen üksikema ja sugulastega läbi ei käi. Kuna mu tervis ei ole kõige parem, soovin määrata oma alaealisele tütrele eestkostjaks/hooldajaks sõbranna Hispaanias, et hoida ära orbudekodusse sattumine juhul kui minuga midagi juhtuks. Elame Hispaanias 20 aastat, kuid oleme tütrega mõlemad Eesti kodanikud. Hispaania advokaat selgitas, et notariaalne paber on piisav selleks, et valitud inimene saaks kohtu poolt hooldajaks/eestkostjaks määratud. Kas asjaolu, et oleme Eesti kodanikud ning minuga võiks midagi juhtuda ka hetkel kui viibime Eestis kuna teeme seda tihti, laps on isegi Eesti koolis koduõppel, muudab midagi? Kuidas oleks õige paberid vormistada, et sel juhul ei saaks hooldajaks mitte mingil juhul riik? Lisaks on allakirjutataval paberil märge, et välismaalased valigu millise riigi õigust kohaldatakse ja ma ei tunne Eesti õigust ning kogemustest tean, et teise riigi pabereid peab legaliseerima jne. Mis juhtuks kui Hispaania õiguse kohaselt peaks määratama eestkostjaks/hooldajaks riik kuid oleksime hetkel Eestis ja olles Eesti kodanikud? Kuidas paberid vormistada, et hooldajaks ei saaks riik?

Tere! Korteriühistul on 36 korterit ja 23 parklakohta, ühtki numbriliselt kindlat parkimiskohta pole. Kas ühistul on õigus nõuda, et iga korteri kohta võib parkida ainult ühe auto? "Ühe auto" poliitika puhul oleks parklas 15 autot ja kohti jääks ka külalistele ehk neile, kel igapäevaselt autot pole. Kas piisab kui üldkoosolekul see otsus vastu võetakse vähemalt 50% + 1 häältega?

Tere.
Küsin nõu seoses laste kohustustega oma vanemat ees. Ema (66-aastane), kelle tervis sedavõrd halvenes, et ta on hooldekodus. Isiklikku kinnisvara tal ei ole, on ainult võlad. Tal on kaks last: tütar (45) ja poeg (43), kellel on omakorda lapsed. Kohustus ema eest hoolitseda on mõlemal lapsel, aga poeg oma kohuseid ei täida.
Hooldekodu leping näeb ette, et sealsed kulud lähevad tasumisele järgmiselt: ema pension – täise ulatuses ja ülejäänud osa poja ja tütre vahel võrdsetes osades.
Tütar kirjutas lepingule alla ja on ka igakuiselt oma osa tasunud. Poeg millegipärast mitte, raha tal on (tegemist lugupeetud persooniga), aga kohustust ei võta.
Millised seadusandlikud võimalused on ema hooldamiseks kuluvat osa temalt sisse nõuda?

Tere,
kui suur on tõenäosus, et taotledes lapse ainuhooldusõigust, isa ka selle saab?
Lisaks on probleem ka selles, et lapse ema soovib lapsega välismaale kolida. Milliseid tõendeid või eeldusi on hooldusõiguse saamiseks vaja? Kust peaks alustama?
Info - laps on 5-aastane, käib lasteaias
- isa maksab hetkel miinimum alimente
- isal on olemas üürikorter, auto, kindel töökoht suures ettevõttes ja korralik palk
- isa on vallaline
- ema elab samuti üürikorteris
- emal on olemas elukaaslane

Katseajal olev töötaja teatas peale kolme päeva tööl käimist sõnumiga, et annab lahkumisavalduse ja läheb haiguslehele. Samal päeval ka e-kirjaga töötaja poolne lepingu ülesütlemine saabus. Seega, kas saan õigesti aru, et alates lepingu ülesütlemise kuupäevast 15 päeva pean teda veel töötajana arvel hoidma? Kui aga töötaja töövõimetusleht lõpeb varem kui 15 päeva pärast, näiteks 10 päeva möödudes, siis kas tekib töötajal kohustus tulla tagasi tööle, kuni etteteatamistähtaja lõpuni? Ning kui ta seda ei tee, tekib tööandjal õigus nõuda hüvitist töö tegemata jätmise eest.

Tere
Töötan summeeritud tööajaga. Graafikujärgselt langevad osad tööpäevad ka riiklikele pühadele. Küsimus, kas on minul kui töötajal õigus keelduda riiklikel pühadel töötamine? Need, kes käivad tavapäraselt tööl (esmaspäevast reedeni), neil on see päev vaba. Samuti on neil päevadel kinni lasteaed-kool.

Tere,
asendan töötajat, kes on lapsehoolduspuhkusel. Puhkusel olev töötaja peaks varsti tööle tagasi tulema - see selleks. Aga see on üks põhjusi, miks soovin töölt lahkuda. Leping on ilmselgelt tehtud tähtajaline ehk siis seniks kuni puhkusel olev töötaja tagasi tuleb (lepingus ei ole kirjas kuupäeva). Teatan ette 30 päeva. Kas peaks probleeme tekkima minu lahkumisavaldusega? Kas neil on õigus mind tööl kinni hoida nii kaua kui töötaja tagasi tuleb? Ma ise arvan, et mul on õigus lahkuda. Aga küsin kindluse mõttes :)

Tere. Viimasel üldkoosolekul soovisid paar juhatuse liiget tagasi astuda ning korraldati valimised uute juhatuse liikmete lisamiseks. Kui juhatuse valimist üldkoosoleku päevakorras kirjas ei olnud, kas siis võib korraldada kohe uute liikmete valimist või näiteks kogu juhatuse väljavahetamist või peab määrama uue üldkoosoleku toimumise aja?
Tean, et päevakorrapunkte saab lisada koosoleku alguses, kuid kas saab lisada ka punkte hääletamiseks?
Mis aja jooksul tuleks uued juhatuse liikmed registreerida äriregistris? Olen kuulnud, et juhatuse liikme õigused hakkavad kehtima kohe tema valituks osutumisel üldkoosolekul, kuid äriühingu nimel võib ta teha tehinguid kuni äriregistrist kustutamiseni (ei loe, et üldkoosoleku otsusega on juba juhatusest eemaldatud). Kas see vastab tõele?

Tere. Vanemate suhe on lõppenud. Kuidas käituda isana kui sooviks saada lapse hooldusõigust? Praegu elatakse veel isa kodus ja lapse emal pole kindlat elukohta. Kas isal oleks siis võimalik nõuda lapse ainuhooldust või siis vähemalt kaashooldust? Sooviga, et lapse püsiv elukoht oleks seal, kus ta praegu elab isa juures.

Soovin abielluda Marokost pärit mehega. Sooviks oli abielu sõlmida Eestis notari juures, et teha ka leping varad lahus jne. Saatsin talle kutse, aga talle ei antud viisat. Kuidas on võimalik sellisel juhul abielluda? Ei tahaks abielu Marokos sõlmida, sest ma ei tea sealseid seaduseid. Ei tea, mis keeles peavad dokumendid siis olema ja kas üldse saab sõlmida abielulepingut nagu olin soovinud Eestis sõlmida. Juhul kui lõpuks on võimalik abielluda, ei tea küll kuidas, aga siis on mureks, et millised kohustused või õigused on minul tema kui kolmanda riigi kodaniku ees. Mis õigused on kolmanda riigi kodanikul abielus olles ja peale lahutamist? Tunnen muret, sest tema ei oma midagi, mina oman korterit. Kuidas teha leping, et tema lahutuse korral ei omaks õigust minu kodus elada või ei saaks osa endale? Ühesõnaga tahaks varad lahus ja võlad lahus elada olgu siis abielu kestel või peale lahutust. Palun andke nõu! Ka ei soovi ma vastutada tema eest 32000 euroga. Kust teada saan, mis keeles paberitega saab Marokos abielluda? Kas on võimalik abielluda Prantsusmaal või Türgis, kui ta sinna viisa saab? Eestisse ju ei saa. Kas mul on võimalik enne leping valmis teha Eesti notaris, et muus riigis ainult kinnitada see? Eesmärk on koos elada Eestis minu kodus, aga lahutuse korral sooviks, et see oleks võimalikult valutu. Tänan!