Õigus
Küsimus: Kas riik hakkab 2017. aastal maksma raha lastele, kelle isad ei maksa alimente?27.12.2016
Tere Kas riik hakkab siis 2017. aastal maksma raha lastele, kelle isad ei maksa alimente? Minu laste isa näiteks maksab osaliselt nii nagu saab ja talle on kuulutataud pankrotimenetlus. Ja kui maksab riik, mida mina veel teha saan? Tänades ette
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
1. jaanuar 2017 käivitub uus elatisabiskeem, millega tagatakse üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine, kuni saja euro suurune elatisraha. Elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlglast tema kohustustest, vaid riik nõuab võlgnevuse kohustusi rikkunud vanemalt välja.
Seejuures luuakse kaks elatisabi liiki:
• Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse lapse vanemale või lapse seaduslikule esindajale, kes pöördub kohtusse, et nõuda lapsele elatist. Uue elatisabiskeemi kohaselt makstakse kohtumenetluse ajal elatisabi senise 90 päeva asemel 150 päeva ning elatisabi päevamäära asemel makstakse elatisabi 100 eurot kuus lapse kohta.
• Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse lapse vanemale või lapse seaduslikule esindajale elatist väljamõistva kohtulahendi alusel. Täitemenetlusaegse elatisabiga tagatakse lapsele igakuine ülalpidamine kuni 100 euro ulatuses. See tähendab, et kui kohtuotsusega lapsele välja mõistetud elatis on väiksem kui 100 eurot kuus, makstakse ka elatisabi vastavalt kohtuotsusega mõistetud summale. Kui välja mõistetud elatis on suurem kui 100 eurot kuus, maksab riik elatist 100 euro ulatuses.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean teiste kolleegide jutu peale minema riideruumi koondamisteadet allkirjastama?23.12.2016
Töötan firmas kojamehena alates 03.02.2012. Firma pakub puhastusteenuseid poodidele üle Eesti. Kuna töötan väljas, ei kohtu sisekoristajatega tihti. Täna 20.12.2016 teatasid sisekoristajad mulle, et meie firma on panrotis ja koristajate ruumis on kõigile allkirjastamiseks pandud koondamisteated seisuga 15.12.2016. Minuga ei ole minu ülemus siiani ühendust võtnud. Töötan sellel ametikohal täiskohaga. Alates 17.06.2016, olen pensionär. Alates 15.01.2017 hakkab seda teenust pakkuma mingi teine firma. Millal jõustub minu koondamisteade?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Ülesütlemisavaldus muutub kehtivaks selle kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 69 lõige 1). Seega kui Te olete koondamisteate kätte saanud, siis muutub see dokument kehtivaks sellest hetkest alates.
Üldjuhul antakse töölepingu ülesütlemisavaldused tööandja poolt üle siiski isiklikult, e-kirja või tähitud kirja teel, et olla kindel, et avaldus on kätte saadud. Ülesütlemisavalduste asetamine lauale ei pruugi tagada avalduse kätte saamist.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas tööandja võib minu palgast tegemata tunnid maha arvata või on õigus siiski nõuda nende tegemist sunniviisiliselt?23.12.2016
Tööandja teatas detsembris, et kvartaalse töötunniarvestuse korral on mul vaja lisaks töötada 5 tööpäeva (kuigi meie töögraafik avatakse mitu kuud ette ja ta pidi sellest juba varem teadlik olema). Teavitasin tööandjat, et kuna vastav info saabus liiga hilja ja detsembrikuus ei ole neid võimalik enam lisaks teha, siis kas tööandja saab arvestada minu palgast tegemata tunnid maha või on tal õigust siiski nõuda nende tegemist sunniviisiliselt ja milliseid sanktsioone võib järgneda nende mittetegemisel?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui ettevõttes on koostatud tööajakava ning töötajale teatavaks tehtud, siis on see siduv dokument mõlemale poolele. Tööajakava saab muuta üksnes poolte kokkuleppel. Tööandja võib tööajakava muuta ühepoolselt ainult hädavajadusest, s.o olukorras, kus on tõsine oht tööandja varale või muule hüvele kahju tekkimiseks (töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 17 lõige 4). Teise töötaja asendamine või alatundide tekke avastamine tööandja poolt viimasel hetkel ei ole hädavajadus.
Seega kui tööandja teeb ettepaneku graafiku muutmiseks, siis keeldumise korral tasuks seda teha kirjalikult, et vältida hilisemaid vaidluseid.
Kui töötajal tekivad alatunnid tööandja süül, nt tööajakava on koostatud selliselt, et töötajal ei ole võimalik kokkulepitud töökoormusel tööl käia, siis TLS § 35 kohaselt peab tööandja need tunnid hüvitama. Kui alatunnid on tekkinud töötaja süül (puudub töölt graafikujärgsetel tööpäevadel ilma põhjuseta), siis neid tunde hüvitama ei pea.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas piisab tagasisastumiseks, kui korteriühistu juhatuse liige teatab üldkoosolekust oma sellisest soovist?23.12.2016
MTÜ 28 lõige 3¹ ütleb: Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile.
On selline olukord, et on kokku kutsutud KÜ üldkoosolek, mille päevakorras pole juhatuse liikme tagasiastumist, kuid juhatuse liige teatab üldkoosolekul, et ta astub tagasi.(Inimesed ei lähtu pahatihti seadustest vaid emotsioonidest). Kas lugeda siis selle juhatuse liikme volitused lõppenuks või mitte, lisaks ka asjaolu, et tema ju loeb enda volitused lõppenuks?
On selline olukord, et on kokku kutsutud KÜ üldkoosolek, mille päevakorras pole juhatuse liikme tagasiastumist, kuid juhatuse liige teatab üldkoosolekul, et ta astub tagasi.(Inimesed ei lähtu pahatihti seadustest vaid emotsioonidest). Kas lugeda siis selle juhatuse liikme volitused lõppenuks või mitte, lisaks ka asjaolu, et tema ju loeb enda volitused lõppenuks?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kuna üldkoosolek saab otsustada vaid eelnevalt väljakuulutatud päevakorras olevaid küsimusi, siis ei saa juhatuse liiget vabastada nö ad hoc korras, vaid kokku tuleb kutsuda vastava päevakorrapunktiga üldkoosolek. Samas on oluline lisada, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 32 kohaselt peavad korteriühistu liikmed, samuti juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Seega, kui üks juhatuse liige on avaldanud soovi juhatusest lahkuda, siis ei tohiks tema sooviavalduse rahuldamisega viivitada, ning uue üldkoosoleku kokkukutsumises tuleks kokku leppida koheselt.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteri unarusse ja hooldamata jätmine on alus, et korteriühistu saaks taotleda sella võõrandamist?23.12.2016
Kas korteriomandi kütmiseta jätmise, heakorratöödel mitteosalisemine ning korteri laguneda laskmine (aknad on lagunenud ja ei sulgu) on piisav alus KÜ-l korteriomandi võõrandamise avalduseks? Kui jah, siis mitu hoiuatust tuleks korteriomanikule edastada enne kui esitada võõrandamise nõue?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Eelnimetatud paragrahv lõige 1 punkti 1 kohaselt kohustub korteriomanik hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kuna korteri reaalosa kütmata jätmist ja selle laguneda laskmist saab lugeda korteriomaniku kohtustuste rikkumiseks KOS § 11 lg 1 p 1 mõistes, siis on selle alusel õigustatud ka korteriomandi võõrandamisnõude esitamine.
KOS § 14 ei nõua, et võõrandamisnõude esitamise otsusele peab eelnema vastav hoiatus, küll aga peab rikkumine, mille alusel võõrandamisnõuet otsustatakse, olema korduv. Selleks, et vältida hilisemaid vaidlusi küsimuses, kas rikkumine oli korduv või mitte, on soovitav arutada probleemi läbi kahe üldkoosoleku, andes esimesel koosolekul korteriomanikule probleemist teada, ning juhul, kui ta oma käitumist ei muuda, siis otsustada teisel üldkoosolekul korteri võõrandamisnõude esitamine.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas tööandja hoiatusel on ka mingi aegumistähtaeg, sest ma ei kirjuta alla, sest ei ole selles süüdi?23.12.2016
Tööandja tegi mulle kirjaliku hoiatuse sisuliselt asja eest, milles ma süüdi ei ole ja seetõttu ei ole ka sellele alla kirjutanud. Kas esitatud hoiatusel on ka mingi aegumistähtaeg (kui seda ei allkirjasta, siis kaotab see mingi hetk oma kehtivuse)? Kui mitte, siis millised peaksid olema minu järgnevad sammud, kui endal süüd antud asjas ei näe.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seadus ei reguleeri hoiatuse tegemise korda. Hoiatus on tähelepanu juhtimine rikkumisele ning selle eesmärk on anda töötajale aega rikkumise lõpetamiseks. Hoiatus ei aegu ning seda ei saa vaidlustada. Töötajal on võimalus kirjutada seletuskiri. Seletuskirjas põhjendab töötaja oma seisukohta ning võimalusel ka tõendab.
Peale hoiatuse tegemist võib töösuhe jätkuda normaalses rütmis. Kui poolte vahel tekivad suuremad lahkarvamused ning vaidlus lõpeb töövaidluskomisjonis või kohtus, siis hoiatus on tööandjapoolne tõend ning seletuskiri töötaja tõend.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas on määratletud aeg mille jooksul täitemenetluse enampakkumise võitja peab end kinnistusregistris omanikuks vormistama?23.12.2016
Tuginedes kinnisvaramaakleri kardetavasti ebaõigele infole (minu e-maili päringule vastas samuti kirjalikult) osalesin sümboolse hinnaga enampakku-misel mille ainukese osalejana ka võitsin. Enampakkumise akti pole veel kätte saanud, kuid e-kinnistusregistri põhjal (hüpoteegiga on kinnistu igakordne omanik allutatud sundtäitmisele) on alust kahelda maakleri mõnede väidete õigsuses. Enne kui hakkan kinnistusregistrisse midagi lõpuni vormistama ja allkirjastama tahan olla kõigis asjaoludes kindel. Seega - kui kaua on mul aega oma kahtlustega tegelemiseks?
Kas üldse on määratletud aeg hiljemalt mille jooksul enampakkumise võitja peab end kinnistusregistrisse kindlasti omanikuks vormistama või on talle jäetud ka vabadus soovi korral loobuda oma korteriomandi kinnistusregistrisse seadmisest, vormistamisest?
Kas üldse on määratletud aeg hiljemalt mille jooksul enampakkumise võitja peab end kinnistusregistrisse kindlasti omanikuks vormistama või on talle jäetud ka vabadus soovi korral loobuda oma korteriomandi kinnistusregistrisse seadmisest, vormistamisest?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Pakkuja jaoks uute asjaolude ilmnemise korral saab pakkuja pakkumisest taganeda küll, kuid soovitan selle otsuse kaalumisel kasutada professionaalse õigusnõustaja abi, kuna sellist otsust tuleb korrektselt motiveerida.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas osalise tööajaga töötajat saab koondada?23.12.2016
Töötajal on tähtajatu leping, kuid igal aastal sõlmitakse leping vastavalt koormusele. Kui töötaja andis nõusoleku töötada sel aastal osalise koormusega, kas järgmisel aastal saab teda koondada või peabki ta leppima osalise töökoormusega ja kui ta ei nõustu, siis tuleb lahkuda omal soovil? Teada on, et koormus väheneb veelgi.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui töötaja ja tööandja on sõlminud tähtajatu töölepingu, siis seda ei saa n.ö uuesti sõlmida. Kehtivat lepingut saab üksnes muuta. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 12 kohaselt saab töölepingu tingimusi muuta poolte kokkuleppel. Olulised töölepingu tingimused, mida saab muuta ainult poolte kokkuleppel on mh töötamise asukoht, tööülesanded, töötasu ja töökoormus. Seega kui on kokku lepitud konkreetses koormuses, siis seda saab muuta juhul kui töötaja on sellega nõus.
Osaline koormus peab olema määratletud konkreetselt tundide arvuna nädalas (selle põhjal arvutatakse igakuine normtundide arv). Koormus ei saa olla vahemik ega üldsõnaline.
Kui tööandjal ei ole anda kokkulepitud tööd töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise või töö lõppemise muul juhul, siis on tegemist koondamisega (TLS § 89 lõige 1). Näiteks kui ettevõttes on vähenenud töömaht ja selle tõttu ei ole võimalik tagada kokkulepitud töökoormust ja/või töötasu, siis on tegemist koondamisega. Kui tööandja teeb töölepingu muudatuse ettepaneku muul põhjusel ning töötaja keeldub, siis muudatuse ettepanekust keeldumine ei saa olla koondamise või töölepingu ülesütlemise põhjus.
Töötaja ei pea kunagi ettevõttest lahkuma omal soovil, kui selleks reaalne soov puudub. Omal soovil lahkumisavalduse võib töötaja kirjutada siis kui tal on selleks soov ja tahe.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mida ette võtta, kui jäin tööta ja pean maksma lastele elatist 705 eurot?22.12.2016
Tere!
Elan oma eksabikaasast ja lastest lahus ja olen alati korralikult elatist maksnud ning ka muid laste kulutusi enda kanda võtnud. Nüüd olen kaotanud töö ning töötuskindlustushüvitis on umbes 700 eurot kuus. Kolme lapse elatis aga uuest aastast 705 eurot kuus. Laste emaga mingit kokkulepet sõlmida ei õnnestu. Ma ei taha elatise maksmisest kõrvale hoida ja otsin tööd, mis kataks nii laste kui minu vajadused, kuid hetkel on olukord selline nagu on. Soov oleks maksta töö leidmiseni 500 eurot kuus, et 200 eurot endale jääks. Kas tõesti sellises olukorras olen ma ikkagi kohustatud elatist täies mahus tasuma? Kas mulle ei peaks ka mingisugune elatusmiinimum kätte jääma? Mis õigused või võimalused mul on?
Tänan!
Elan oma eksabikaasast ja lastest lahus ja olen alati korralikult elatist maksnud ning ka muid laste kulutusi enda kanda võtnud. Nüüd olen kaotanud töö ning töötuskindlustushüvitis on umbes 700 eurot kuus. Kolme lapse elatis aga uuest aastast 705 eurot kuus. Laste emaga mingit kokkulepet sõlmida ei õnnestu. Ma ei taha elatise maksmisest kõrvale hoida ja otsin tööd, mis kataks nii laste kui minu vajadused, kuid hetkel on olukord selline nagu on. Soov oleks maksta töö leidmiseni 500 eurot kuus, et 200 eurot endale jääks. Kas tõesti sellises olukorras olen ma ikkagi kohustatud elatist täies mahus tasuma? Kas mulle ei peaks ka mingisugune elatusmiinimum kätte jääma? Mis õigused või võimalused mul on?
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Saan aru, et maksate elatist omavahelise kokkuleppe, mitte kohtuotsuse alusel.
Kui Te ei ole enam võimeline endises ulatuses elatist maksma, peaksite seda laste emale teatama ja maksma summas, mis on Teie jaoks võimalik. Kui laste ema sellega ei nõustu, on tal võimalik pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtu poole ja kohtus saate Teie esitada oma vastuväited, miks Teil ei ole võimalik elatist miinimummääras tasuda. Mõjuval põhjusel, näiteks olukorras, kus ülalpeetavaid on mitu ja elatise maksmiseks kohustatud vanema rahalised vahendid on piiratud, võib kohus vähendada elatisraha alla kehtiva miinimummäära.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas see on seaduserikkumine, kui isaduse tõestamine jäi teadmatusest vormistamata ning sain edasi üksikvanema toetust?22.12.2016
Tere!
Konkreetne juhtum - Laps sündis nö. vallaslapsena, sünnitunnistusel isa kohta kanne puudus. Ema sai üksikvanema toetust. 4a. hiljem toimus kohtus põlvnemise tuvastamine ja elatise sisse andmine e. siis said isale alimendid. Oli vaid kohtuistung ja kuskile asutusse isa kannet dokumentidesse (sünnitunnistusele) tegema ei mindud. Ses mõttes, et see oli puht teadmatusest, kuna enda tarbeks vajalik ei olnud ja keegi kohtust ei suunanud ka seda sammu astuma. Isa last kunagi rahaliselt toetanud ei ole, ka peale kohtus kehtestatud alimendinõuet. Küll aga jäi mingil veidral kombel "kehtima" üksikvanema toetus - e. siis laekus üksikvanema toetus aga edasi... Kas mitte ei oleks pidanud automaatselt see "hüve" kaduma, kuna lapse isadus sai ju tuvastatud? Kas selline juhtum on seaduse rikkumine puhtast teadmatusest, kuna tegelikult on lapse isa ju tuvastatud, mis siis, et too oma kohustust ei ole kordagi kunagi täitnud? Või kuidas tuleks sellises situatsioonis käituda? Samas topelt ju ka midagi saadud ei ole - on vaid üksikvanema toetus, isa pole midagi maksnud. Küsimus tekkiski seetõttu, et kas sellise juhtumi puhul on õigust taotleda elatisabi?
Konkreetne juhtum - Laps sündis nö. vallaslapsena, sünnitunnistusel isa kohta kanne puudus. Ema sai üksikvanema toetust. 4a. hiljem toimus kohtus põlvnemise tuvastamine ja elatise sisse andmine e. siis said isale alimendid. Oli vaid kohtuistung ja kuskile asutusse isa kannet dokumentidesse (sünnitunnistusele) tegema ei mindud. Ses mõttes, et see oli puht teadmatusest, kuna enda tarbeks vajalik ei olnud ja keegi kohtust ei suunanud ka seda sammu astuma. Isa last kunagi rahaliselt toetanud ei ole, ka peale kohtus kehtestatud alimendinõuet. Küll aga jäi mingil veidral kombel "kehtima" üksikvanema toetus - e. siis laekus üksikvanema toetus aga edasi... Kas mitte ei oleks pidanud automaatselt see "hüve" kaduma, kuna lapse isadus sai ju tuvastatud? Kas selline juhtum on seaduse rikkumine puhtast teadmatusest, kuna tegelikult on lapse isa ju tuvastatud, mis siis, et too oma kohustust ei ole kordagi kunagi täitnud? Või kuidas tuleks sellises situatsioonis käituda? Samas topelt ju ka midagi saadud ei ole - on vaid üksikvanema toetus, isa pole midagi maksnud. Küsimus tekkiski seetõttu, et kas sellise juhtumi puhul on õigust taotleda elatisabi?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üksikvanema toetust makstakse lapsele, kelle sünniaktis puudub isa kohta kanne – kui kohtus isadus tuvastati, kuid lapse sünniakti mingil põhjusel kannet ei tehtud, on toetuse maksmine iseenesest põhjendatud. Samas, kui lapse sünniaktis endiselt isa kohta kanne puudub, ei ole alust elatisabi taotlemiseks, sest nii elatist kui ka elatisabi saab taotleda juhul, kui isa on lapse sünniakti kantud.
Kui aga isa on kantud lapse sünniakti, ei ole üksikvanema toetuse maksmine põhjendatud ja sellest oleks koheselt pidanud teavitama Sotsiaalkindlustusametit. Kui toetus on makstud ebaseaduslikult, tuleb see tagasi maksta.
Seega kõigepealt tehke kindlaks, kas isa on lapse sünniakti kantud või mitte.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand