Õigus

Tere, kortermaja küttesüsteem kuulub tervikuna korteriomandi kaasomandi eseme hulka, kuna tegu on korteriomanikele ühiseks kasutamiseks vajaliku ehitise osaga. Kaasomandi eseme korrasoleku eest vastutab oma korda korteriühistu.
Õiguslikult reguleerib olukorda korteriomandiseaduse § 1 g 2, § 2 lg 2 ja korteriühistuseaduse § 2 lg 1.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere,
Antud juhul võime lähtuda üksnes Teie poolt öeldust. Ilma lepinguga tutvumata on raske vastata. Seega arvestage sellega, et vastus on antud kõiki asjaolusid arvestamata.
Moraalse kahju instituut Eestis eriti ei toimi. Väga vähe on võimalusi seda tõendada ning reaalselt nõuda. Teie olukord selle alla ei kuulu. Aga võite kindlasti nõuda Teile lepinguga antud leppetrahvi.

Töövastuvõtmisest ja selle eest tasumisest. Üldiselt kui töö ei ole valmis või on teostatud osaliselt, võib tellija keelduda talle töö vastuvõtmisest (VÕS § 101 lg 2). Mõningatel juhtudel võib tellija keelduda töö vastuvõtmisest selle oluliste puuduste korral. Kui töö ei ole valmis (sh töö on oluliste puudustega), on tellija kohustatud selle töö siiski vastu võtma juhul, kui kui puudus tulenes tellija juhisest (VÕS § 641 lg 3 kohaselt). Tellijal ei ole õigust keelduda mitteolulise puudusega töö vastuvõtmisest. Puuduse arvamine oluliseks või mitteoluliseks sõltub mitmetest asjaoludest, millest olulisemad on ehitise eesmärgipärase kasutamise võimalus ning ehitise ohutus.

Tõsiseks probleemiks on, kui ehitustegevused on teostatud, kuid ebakvaliteetselt või jäänud täielikult lõpetamata, mistõttu tuleb teha veel vaegtööd. Vaegtööd omakorda saab samuti jagada kaheks:
mittetakistavad ehk ebaolulised puudused. Näiteks uste ja akende reguleerimine, värviparandused jne.
ja takistavad ehk olulised puudused. Näiteks juhul kui sanitaartehnika paigaldus on lõpetamata, s.t nimetatud töid teostamata ei ole võimalik ehitist korralikult kasutada

Selle tõttu üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisel peaks alati fikseerima kõik vaegtööd ja määrama nende likvideerimiseks tähtaja (selleks tuleks tööd üle vaadata). Kui vaegtööd on teostatud, tuleb nende üleandmine fikseerida vaegtööde üleandmise-vastuvõtmise aktis. Lisaks vaegtööde esinemisel ja fikseerimisel tuleb aktis fikseerida tellija õigust töövõtjale tasumisele kuuluvatest summadest kinni pidada tööde maksumus, mille osas esinesid vaegtööd (ehk leppida kokku osa tasu kinnipidamisest kuni tööde parandamiseni).

VÕS § 637 lõike 4 kohaselt peab töö eest maksma töö vastuvõtmisest, kui töö vastuvõtmine on kokku lepitud. Kui tellija keeldub töö vastuvõtmisest põhjendamatult, loetakse töö vastuvõetuks. Töö vastuvõtmisega lõpeb tellija õigus nõuda puuduste kõrvaldamist.
Samas tuleb arvestada, et töö vastuvõtmine tellija poolt ei välista töövõtja vastutust ehitusvigade eest, sh õiguskaitsevahendite rakendamist tulevikus. Teie kirjast ei ole selge, kas tegemist on kahe juriidilise isiku vahel oleva töövõtuga või tarbijatöövõtuga, kuid tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja puuduste eest kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest, ning tarbijatöövõtu puhul eeldatakse (kuna tarbija ei oska puudusi ülevaatuse käigus ettevõtja omase hoolsusega hinnata ja üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseerida), et kuue kuu jooksul töö üleandmise päevast tekkinud puudused olid olemas töö üleandmise ajal. Sel juhul saate puuduste ilmnemisel nende kõrvaldamist nõuda sõltumata töö vastuvõtmisest.

Tere!

Advokaadibürool toimiku säilitamise kohustus oleneb sellest, kuidas on kokku lepitud kliendi ja advokaadibüroo vahelises lepingus. Seadusest ei tulene advokaadibüroo kohustust toimikuid säilitada pärast töö tehtuks lugemist. Toimikud arhiveeritakse maakohtu poolt ja seega on toimikuga võimalik tutvuda kohtu kaudu. Tutvumine on sätestatud tsiivilkohtumenetluse seadustiku §-s 59. TsMS § 59 lg 1 järgi on menetlusosalisel õigus toimikuga tutvuda ja saada seal olevatest menetlusdokumentidest ärakirju. TsMS § 59 lg 3 järgi kui asjas on menetlus jõustunud lahendiga lõppenud, võib muu isik toimikuga tutvuda ja saada menetlusdokumendi ärakirja asja menetlenud maakohtu loal ka poolte nõusolekuta, kui ta põhistab oma õigustatud huvi dokumentidega tutvumise ja ärakirja saamise vastu. Tutvuda ei või kinnises menetluses arutatud asja toimikuga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Kirsimaa
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

FIE saab ettevõtlustulust ettevõtlusega seotud kulud maha arvata, vähendades nii tulumaksu ja sotsiaalmaksu tasumise kaudu tagada endale ravikindlustus. Kui kõik maaga seotud kulud kannab rentnik, siis esimene põhjus langeb ära. Kui ravikindlustus on olemas, nagu näiteks pensionäril, siis pole ka sel põhjusel mõtet ettevõtjana tegutseda. Saadud renditulu deklareeritakse vormil A.

Pole tähtsust, kes on tööandja või kuidas tööaega arvestatakse. Vanemahüvitist arvutatakse üksnes tööandja(te) poolt vanema eest eelmisel aastal tasutud sotsiaalmaksu alusel, st sotsiaalmaksust tuletatakse keskmine tulu, mis määrataksegi vanemahüvitise suuruseks.

Maksuvaba tulu arvatakse maha aasta jooksul teenitud kogutulust, st maksuvaba tulu rakendub automaatselt ka käsundi alusel teenitud tulule. Maksuameti poolt eeltäidetud tuludeklaratsiooni tasub ikkagi vaadata – kui näiteks tasu väljamaksmisel ei ole maksuvaba tulu arvesse võetud, siis tuleb deklaratsiooni täiendada.

Tere

Antud juhul on võimalik esitada avaldus kohtule perekonnaseaduse § 138 lg 1 järgi ainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse viibimiskoha, sh elukoha, haridusasutuse valiku ja tervishoiuteenuste küsimustes. Avaldus rahuldatakse, kui hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele, vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele vastu ning õiguse üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud, või ühise hooldusõiguse taastamist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Kirsimaa
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere!

Selgitan alustuseks, et kuna töölepingu seadus jätab töötasu kokkuleppe poolte sisustada (mõningate erisustega), siis ei saa antud olukorras kokkuleppe sisule hinnangut anda. Hinnangu saab anda vaidluse korral töövaidluskomisjon või kohus.

Küll aga pean vajalikuks lisada, et praktikas taolisi kokkuleppeid tehakse, kus tulemustasu arvestatakse proportsionaalselt vastavalt töökoormusele. Töökoormus ehk tööaeg on miski, milles pooled töösuhte alguses kokku lepivad, seetõttu tuleb arvestada ka võimalusega, et lisatasu saamise tingimused võivad olla proportsionaalsed tööajaga.

Kui leiate, et taoline kokkulepe on töötajat kahjustav, siis tasub sellest tööandjale teada anda. Kui tööandjaga läbirääkimisel rahuldava tulemuseni ei jõua, on Teil võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Tööandja saab tähtajatu või tähtajalise töösuhte üles öelda üksnes erakorraliselt ehk ülesütlemine peab olema alati põhjendatud ja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, kiri, faks, sms). Suuliselt ei saa tööandja töösuhet üles öelda! Seega tööandja saab töösuhte üles öelda üksnes seaduses loetletud alustel ehk töölepingu seaduse § 86, 88 ja 89 alusel. Selgitan lühidalt ülesütlemise aluseid:

Töölepingu seaduse alusel saab töösuhte üles öelda katseajal töötajaga, kui töötaja ei täida katseaja eesmärke (töölepingu seaduse § 86). Katseaja eesmärgiks on hinnata töötaja oskusi, teadmisi, iseloomuomadusi jne. Kui töötaja oskused või omadused ei vasta tehtavale tööle, on tööandjal õigus töösuhe üles öelda 15 kalendripäevase etteteatamisega, sh mingit hüvitist töötajale maksma ei pea. Maksma peab üksnes siis, kui tööandja teatab ette vähem kui 15 kalendripäeva.

Tööandjal on võimalik töösuhe üles öelda ka töölepingu seaduse § 88 alusel ehk töötaja isikust tulenevatel põhjustel. Töösuhte saab üles öelda töötaja töövõime (sh tervise) vähenemise tõttu (töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 1-2) kui ka töötaja rikkumiste tõttu (töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 3-8 - töökohustuste rikkumine, usalduse kaotus, alkoholijoobes tööl viibimine jne). Sellisel juhul võib tööandja põhjendatud juhtudel jätta etteteatamistähtajad järgimata ning töösuhte võib üles öelda ka etteteatamistähtaegu järgimata. Siinkohal tuleb aga rõhutada, et etteteatamistähtaegade järgimata jätmine peab olema põhjendatud.

Tööandja saab töösuhte üles öelda ka töölepingu seaduse § 89 alusel ehk koondamise tõttu. Koondamine on töösuhte erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel. See tähendab, et töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või tööümberkorraldamise või muul töö lõppemise juhul. Koondamise põhjuseks võib olla ka likvideerimine või pankrot. Koondamisel peab tööandja järgima töötaja töösuhte kestuse pikkusest olenevat etteteatamistähtaega 15, 30, 60 või 90 päeva või hüvitama vähem ette teatatud aja rahas töölepingu seaduse § 100 lg 5 alusel.

Kui ülesütlemisavalduse saite, aga Te ei nõustu selle sisuga, on Teil võimalus töösuhte ülesütlemine 30 kalendripäeva jooksul töövaidlusorganis vaidlustada.

Kui aga tööandja ütles suuliselt, et ärge enam tööle tulge, siis teadke, et töösuhe pole lõppenud. Sellisel juhul on Teil õigus nõuda tööandjalt tööd ja töötasu (soovitatavalt kirjalikult) ning kui tööandja keeldub aga ka vormikohast ülesütlemisavaldust ei esita, saate töösuhte ise üles öelda.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Töölepingu seaduse § 60 alusel on isapuhkuse nõudeõigus isal, kelle perre on sündimas või sündinud laps. Enne lapse sündi saab isa kasutada isapuhkust kahe kuu jooksul enne ema eeldatavat sünnituse tähtpäeva. Pärast lapse sündi saab isa võtta isapuhkust kuni lapse kahekuuseks saamiseni.

Kui isapuhkust ei ole fikseeritud puhkuste ajakavas, siis võib isapuhkusele jääda 14 kalendripäevase etteteatamisega. Selleks tuleb teha kirjalik või näiteks e-kirja teel avaldus. Tööandja ei saa isapuhkuse andmisest keelduda, v.a ettenägematu ja olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu. Ka hädaolukorras tuleb kaaluda poolte huvisid - tõenäoliselt on vähe olukordi, mis kaaluvad üle vastsel isal isapuhkust kasutada.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).