Õigus
Küsimus: Kas kodus oldud aja eest tuleb tööandjal maksta, kuigi väidab, et tööd ei ole?16.12.2016
Tere,
Töötan töölepingu alusel autojuhina, tööajaks on märgitud 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Rakendatakse summeeritud tööaja arvestust, kus arvestusperioodiks on 4 kuud. Tööandja väidab, et tööd ei ole anda, kas siis kodus oldud aja eest tuleb tal maksta töötasu, kuna mina olen valmis tööd tegema?
Töötan töölepingu alusel autojuhina, tööajaks on märgitud 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Rakendatakse summeeritud tööaja arvestust, kus arvestusperioodiks on 4 kuud. Tööandja väidab, et tööd ei ole anda, kas siis kodus oldud aja eest tuleb tal maksta töötasu, kuna mina olen valmis tööd tegema?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Kui töötaja töötab summeeritud tööajaga, peab tööandja tagama, et arvestusperioodi lõpuks oleks tagatud kokkulepitud tööaeg. See tähendab, et üle- ja alatunnid selguvad arvestusperioodi lõpus. Kui arvestusperioodi lõpus selgub, et töötajal on tekkinud alatunde, tuleb need vastavalt töölepingu seaduse §-le 35 hüvitada keskmise töötasuga.
Isegi juhul kui tööandjal on mõnel kuul vähem tööd anda, kui teisel, peab tööandja tagama, et täistööajaga töötav töötaja ei saaks töötasu alla töötasu alammäära.
See tähendab, et isegi juhul, kui olete arvestusperioodi kestel ilma tööta, peab tööandja vähemalt alammäära ulatuses töötasu maksma. Kui arvestusperioodi lõpus selgub, et Teil on tekkinud alatunde, siis tuleb tööandjal need täiendavalt hüvitada (kinni tuleb maksta alammäära ja keskmise töötasu vahe).
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mille alusel avarii süüdlaselt kahju nõuda, kui vajan ravi ja tööl käia ei saa?15.12.2016
Tere, Juhtus liiklusõnnetus, mina olen kannatanu, sõitsin peateel ja mulle sõideti ette, sain õnnetuses kannatada -rindkere luumurd, seljavigastus ja tugev rindkere põrutus, mis tekkis turvavööst. Kas on õigus liiklusõnnetuse tekitajalt ka midagi nõuda, nagu näiteks minu arstide juures käimised ja moraalsed kahjud, auto kütusekulud, kuna olin kolm nädalat haiguslehel, ei saanud tööle. Muidugi raha ei paranda tervist, aga vähemalt midagigi. Kuidas ja kui palju on õigus nõuda sellise asja eest? Jään Teie vastust ootama.
Tõid ette tänades
Tõid ette tänades
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas abikaasa peab osalema kommunaalmaksete tasumisel kui elab uue kaaslasega ja maja olen saanud mina kinkelepinguga enne abiellumist?15.12.2016
Abikaasa elab teisega koos neli kuud. Oleme endiselt abielus. Kas tal on kohustus osaleda kommunaalmaksete tasumisel ja eluasemelaenu tasumisel, kuigi maja on saadud kinkelepinguga enne abiellumist ainult minu nimel.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete maja omandanud kinke teel, on tegemist Teie lahusvaraga. Abikaasa ei ole kohustatud osalema Teie lahusvara ülalpidamises, seega ei saa temalt nõuda kommunaalmaksete ja eluasemelaenu tasumist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Milline on elatise miinimumsumma detsembris 2016 ja milline jaanuaris 2017?15.12.2016
Tere!
Kui kohtuotsus elatise maksmiseks on tehtud ja seal märgitud, et tuleb maksta alates sept 2016 (mis tähendab, et kogunenud võlg on 860€) siis kuidas peaks toimuma võla tasumine? Kas võlgnik võib seda maksta oma soovide järgi või on ka mingid nõuded selle koha pealt? Ja teine küsimus oleks selline, et kui maksti elatist dets 2016, milline peaks olema summa, kui elatis on seotud miinimum tasuga ja jaanuarist miinimum tasu tõuseb?
Kui kohtuotsus elatise maksmiseks on tehtud ja seal märgitud, et tuleb maksta alates sept 2016 (mis tähendab, et kogunenud võlg on 860€) siis kuidas peaks toimuma võla tasumine? Kas võlgnik võib seda maksta oma soovide järgi või on ka mingid nõuded selle koha pealt? Ja teine küsimus oleks selline, et kui maksti elatist dets 2016, milline peaks olema summa, kui elatis on seotud miinimum tasuga ja jaanuarist miinimum tasu tõuseb?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtuotsuse jõustumise ajaks tekkinud elatisvõlg tuleb tasuda ühekordse summana, kui elatist saav vanem ei ole nõus just teistsugust kokkulepet sõlmima. Seega, kas saate elatist saava vanemaga kokkuleppele, et tasute tekkinud elatisvõlga osade kaupa või tuleb elatisvõlg tasuda ühekordse maksena koos igakuiselt makstava elatisega.
2016. aastal on alampalga suuruseks 430 eurot, seega elatismiinimum on 2016. aastal 215 eurot. Alates 01.01.2017 on alampalga suuruseks 470 eurot – seega alates 01.01.2017 on elatise miinimummääraks 235 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 2017. aastast ei pea isa enam lapsi toetama, kui ema elab uue elukaaslasega?15.12.2016
Tere, Kui elada elukaaslasega koos ja kasvatame koos minu 4 last, kelle isa mees bioloogiliselt pole. Kas 2017 aastast tuleb seadus, et kui elada koos elukaaslasega, siis laste bioloogiline isa ei pea oma lapsi enam toetama? Loodan siiralt, et vastate.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Laste isal, kes on kantud laste sünnitunnistusele, on laste suhtes ülalpidamiskohustus igal juhul, olenemata sellest, kas Teil on uus elukaaslane või mitte. Selles osas seadusemuudatust kindlasti karta ei tule.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saada luba kortermaja lamekatusele terrassilaadse asja ehituseks?14.12.2016
Tere,
Sooviksin ehitada kortermaja katusele (horisontaalne tasapind) terassi-laadse vaba aja veetmise koha. Kuidas oleks võimalik see pind enda kasutusse saada ja kas sinna millegi ehitamine on üldse legaalne?
Sooviksin ehitada kortermaja katusele (horisontaalne tasapind) terassi-laadse vaba aja veetmise koha. Kuidas oleks võimalik see pind enda kasutusse saada ja kas sinna millegi ehitamine on üldse legaalne?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas ma rikun seadust, kui ma põhitöökohta ei teavita oma lisatöökohast?14.12.2016
Töötan täiskohaga töölepingu alusel ühes asutuses. Aga leidsin veel teisegi töökoha, mis mulle isiklikult väga huvi pakub. Konkurentsipiirangut põhitöökohast pole, töö valdkonnad on erinevad nagunii ja ametnik ega teenistuja ma pole.
Kas ma rikun seadust kui ma ka selles teises töökohas töötan? Loomulikult arvestan oma võimetega ning teine töö pole täiskoormusega, aga ligikaudu 0,5 kohta (reaalselt teen kiiremini, inimesed on erinevad). Kas ma rikun seadust, kui ma põhitöökohta ei teavita oma lisatöökohast (tähtajaline leping nagunii)?
Kas põhitöökoht saab reaalselt kuskilt infot minu teise töökoha kohta? Ei soovi põhitöökohta teavitada, kuna lisatööd sellises valdkonnas võiks käsitleda ehk motivatsioonipuudusena põhitöökohal, kui edaspidi karjääriredelil asutuse sees edeneda tahan. Kas on olemas mingid juhtumid, kus minu lisatöökohast võib tekkida minu tööandjale probleem?
Kas minu lisatöökohta tuleb käsitleda ületunnitöö tegemisena? Või käib tööaja ja ületundide arvestus rangelt ühe töökoha piires? Ehk kas mul on vabadus teha oma vaba ajaga mida tahan (töötada selles põnevas lisatöökohas), kui minu töölepingus pole selle kohta mitte midagi kirjas?
Suur tänu!
Kas ma rikun seadust kui ma ka selles teises töökohas töötan? Loomulikult arvestan oma võimetega ning teine töö pole täiskoormusega, aga ligikaudu 0,5 kohta (reaalselt teen kiiremini, inimesed on erinevad). Kas ma rikun seadust, kui ma põhitöökohta ei teavita oma lisatöökohast (tähtajaline leping nagunii)?
Kas põhitöökoht saab reaalselt kuskilt infot minu teise töökoha kohta? Ei soovi põhitöökohta teavitada, kuna lisatööd sellises valdkonnas võiks käsitleda ehk motivatsioonipuudusena põhitöökohal, kui edaspidi karjääriredelil asutuse sees edeneda tahan. Kas on olemas mingid juhtumid, kus minu lisatöökohast võib tekkida minu tööandjale probleem?
Kas minu lisatöökohta tuleb käsitleda ületunnitöö tegemisena? Või käib tööaja ja ületundide arvestus rangelt ühe töökoha piires? Ehk kas mul on vabadus teha oma vaba ajaga mida tahan (töötada selles põnevas lisatöökohas), kui minu töölepingus pole selle kohta mitte midagi kirjas?
Suur tänu!
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seadus ei keela töötajal samal ajal mitme tööandja juures töötamist (välja arvatud konkurentsipiirangu kokkuleppe olemasolu puhul).
Kuigi seadus ei keela mitme tööandja juures töötamist, tuleks kinni pidada töö- ja puhkeajast, see tähendab, et tervise säilimise seisukohalt tuleks jälgida seda, et töötaja ei töötaks nädalas keskmiselt üle 48 tunni.
Juhul kui töötaja siiski töötab mitme tööandja juures üle lubatud tööaja, peaks töötaja ise jälgima, et talle jääks piisavalt aega puhkamiseks ja töövõime taastamiseks.
Tööandja vastutab puhkeaja nõuete täitmise eest oma ettevõttes, mis tähendab, et mitme tööandja juures töötamisel vastutab puhkeaja nõuete täitmise eest töötaja. Siinkohal tuleb arvestada, et teise tööandja juures töötamine ei ole käsitletav ületunnitööna seaduse mõttes.
Tööajapiirangut ei rikuta olukorras, kus töötaja töötab töölepingulise töö kõrvalt teenusepakkujana (nt töövõtuleping, käsundusleping).
Tööandja ei oma ülevaadet selle kohta, kus töötaja parasjagu töötab ehk tööandja näeb töötamise registrist infot ainult oma ettevõtte töötajate kohta. Küll aga ei ole välistatud, et tööandja saab teisest töökohast teada n-ö mitteametlikke teid pidi. Praktikas juhtub ikka, et keegi teab kedagi ning nii see info liigub. Et "kuulujutte" vältida, tasub tööandjale ise olukorda selgitada. See, kas tööandjal ka selleks õigustatud huvi on, on hinnanguline. Kui töölepingus või töökorralduse reeglites on kokkulepe, et töötaja peab tööandjat teisest tööst teavitama, siis tuleb seda teha. Kui sellist kohustust pole, tuleb hinnata, kas tööandjal on õigustatud huvi saada teada, et töötaja teeb pärast tööd ka mujal tööd. Ühest küljest võib tööandjal olla õigustatud huvi juba pelgalt sellepärast, et teise töökohaga võib kaasneda töötaja üleväsimus, mis omakorda võib tekitada erinevaid haigusi (sh tööõnnetusi).
Seega ei saa siin kindlalt öelda, kas tööandja teavitamine on kohustuslik või mitte. Kui soovite jätta teise töökoha enda teada, siis peate võimaliku vaidluse korral olema valmis oma seisukohti tööandjale ja/või töövaidlusorganile selgitama. Praktikas on olnud vaidlusi, kus tööandja on hinnanud teavitamata jätmist kui lojaalsuskohustuse rikkumist ning on töötajaga töösuhte usalduse kaotuse tõttu üles öelnud.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas ema peab muretsema, et isa võtab lapse ära, kui laps ei saa koolis hakkama ja isa ei luba teise kooli panna?14.12.2016
Mida teha siis kui laps ei saa suures klassis hakkama ja emal soovitatakse ta panna väiksemasse kooli, mis asub kodu juures ja õpetajatel on lapsele aega tähelepanu pöörata. Isa on sellele vastu ja nüüd peale 8 aastat nõuab last enda juurde kooli. Isa elab emast 50 km kaugusel ja ema ei ole nõus last isale andma. Isa väidab, et järelikult ei saa ema hakkama. Ometigi on ema võimaldanud lapsele riided, söögi, trenni, transpordi, teatrid, kinod, sõprade sünnipäevad ja ekskursioonid. Ema on lapse vedanud vaevaga 7. klassi välja. Ema hoolitseb lapse tervise eest kuna laps on diabeetik. Kõige selle juures maksab isa emale ainult 170 eurot kuus. Kas ema peab tõesti kartma, et talt võetakse laps ära?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps on siiani elanud ema juures ja ema on sellega kenasti hakkama saanud (kõik lapse vajadused on täidetud), ei ole enamasti põhjendatud lapse senise elukorralduse muutmine – selline on kohtute seisukoht.
Selleks, et kohus lõpetaks lapse ühise hooldusõiguse ja annaks lapse hooldusõiguse osaliselt lapse isale üle, peaks kohus tuvastama, et lapse heaolu on isa juures paremini tagatud. Kindlasti küsitakse antud juhul ka lapse arvamust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui olen maksnud aastaid elatisraha naisele otse, kuid minu lahutussoovist kuuldes, hakkas seda uuesti välja nõudma?14.12.2016
Tere,
Omame abikaasaga kaht korterit, elasime ühes ning teises korteris ühiselt, kasvatamisel oli alaealine tütar. Olen investeerinud nii tütre kasvatamisse, ostnud asju, maksnud kommunaalkulud mõlema korteri eest ning igakülgselt suhelnud tütrega. Tütar on vahetevahel elanud nii ema juures kui minu juures, kui ka oleme elanud kõik kolmekesi koos. 2012. aastal esitas minu abikaasa kohtule hagi elatise väljamõistmiseks minu tütre kasuks täisealiseks saamiseni. Alates 2012. aastast olen igakuiselt maksnud tütrele alimente sularahas, andes need tema emale, usaldades teda, et raha läheb tütrele vajalike esemete ostuks. Samuti olen ise ostnud tütrele riideid, toitu jne. Tütar on sellest teadlik ning kinnitab seda. Jaanuaris 2016 otsustasime abikaasaga lahutada. Abikaasa, olles solvunud, pöördus kohtutäituri poole, kes esitas mulle elatisraha väljamaksmise nõude alates 2012. aastast (ca 9000 eurot). Tegelikult olen aga selle raha igakuiselt juba ära maksnud, kordan aga, et seda tegin sularahas. Olemas on ka abikaasa allkirjad elatisraha saamise kohta (aasta jooksul). Tütar kinnitab seda ning on teadlik, et olen talle alimente maksnud, samuti on sellest teadlikud ka meie sugulased. Mida peaksin nüüd tegema? Kohtutäitur abikaasa allkirju ei tunnista ning nõuab teatud summast. Kas pöörduma kohtu poole enda abikaasa vastu, et seal tõendada olemasolevate tõendite alusel, et olen elatusraha maksnud ning abikaasa nõue ei ole põhjendatud?
Lugupidamisega,
Omame abikaasaga kaht korterit, elasime ühes ning teises korteris ühiselt, kasvatamisel oli alaealine tütar. Olen investeerinud nii tütre kasvatamisse, ostnud asju, maksnud kommunaalkulud mõlema korteri eest ning igakülgselt suhelnud tütrega. Tütar on vahetevahel elanud nii ema juures kui minu juures, kui ka oleme elanud kõik kolmekesi koos. 2012. aastal esitas minu abikaasa kohtule hagi elatise väljamõistmiseks minu tütre kasuks täisealiseks saamiseni. Alates 2012. aastast olen igakuiselt maksnud tütrele alimente sularahas, andes need tema emale, usaldades teda, et raha läheb tütrele vajalike esemete ostuks. Samuti olen ise ostnud tütrele riideid, toitu jne. Tütar on sellest teadlik ning kinnitab seda. Jaanuaris 2016 otsustasime abikaasaga lahutada. Abikaasa, olles solvunud, pöördus kohtutäituri poole, kes esitas mulle elatisraha väljamaksmise nõude alates 2012. aastast (ca 9000 eurot). Tegelikult olen aga selle raha igakuiselt juba ära maksnud, kordan aga, et seda tegin sularahas. Olemas on ka abikaasa allkirjad elatisraha saamise kohta (aasta jooksul). Tütar kinnitab seda ning on teadlik, et olen talle alimente maksnud, samuti on sellest teadlikud ka meie sugulased. Mida peaksin nüüd tegema? Kohtutäitur abikaasa allkirju ei tunnista ning nõuab teatud summast. Kas pöörduma kohtu poole enda abikaasa vastu, et seal tõendada olemasolevate tõendite alusel, et olen elatusraha maksnud ning abikaasa nõue ei ole põhjendatud?
Lugupidamisega,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete elatisraha maksnud, kuid lapse ema on Teie vastu algatanud täitemenetluse, on Teil võimalik pöörduda kohtu poole sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kui kohus tuvastab Teie poolt esitatud tõendite alusel, et olete elatisraha korrektselt maksnud, tunnistatakse sundtäitmine lubamatuks ja täitemenetlus lõpetatakse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas segab Soome Vabariigis makstav tagaseljaotsusega elatisraha Eesti Vabariigis nõude esitamist?14.12.2016
Tere!
Eelmisel aastal hakkas Soome Vabariik tagaseljaotsusega maksma elatist lapsele 150 eurot kalendrikuus. Lapse isa kolis aga käesoleval aastal Eesti Vabariiki ja elab nüüd siin koos uue perega. Lapse ema elab Soome Vabariigis. Eesti Vabariigis on elatismiinimum käesoleval aastal 215 eurot kuus. Kas saab lapse isa vastu esitada nõude Eesti Vabariigis suuremale elatisele? Kuidas segab Soome Vabariigis makstav tagaseljaotsusega elatisraha Eesti Vabariigis nõude esitamist?
Eelmisel aastal hakkas Soome Vabariik tagaseljaotsusega maksma elatist lapsele 150 eurot kalendrikuus. Lapse isa kolis aga käesoleval aastal Eesti Vabariiki ja elab nüüd siin koos uue perega. Lapse ema elab Soome Vabariigis. Eesti Vabariigis on elatismiinimum käesoleval aastal 215 eurot kuus. Kas saab lapse isa vastu esitada nõude Eesti Vabariigis suuremale elatisele? Kuidas segab Soome Vabariigis makstav tagaseljaotsusega elatisraha Eesti Vabariigis nõude esitamist?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ülalpidamisküsimuste lahendamine on selle riigi kohtu pädevuses, kus on lapse elukoht. Samuti kohalduvad ülalpidamisele selle riigi seadused, kus laps elab. Seega juhul, kui lapse elukoht on Soomes, tuleb lähtuda Soome riigi seadustest ja puudub alus elatisraha väljamõistmiseks Eestis.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand