Tööõigus
Küsimus: Kas minu koormust saab vähendada, kui sama töö peale võeti teine inimene?16.11.2011
Tere.
1. Kas tööandja saab töölepingut erakorraliselt töötajale üles öelda TLS paragrahv 89 lg1 alusel, kui tööandja toob aluseks Haridus- ja teadusministri määruse nr.74 08.12.2010 (Koolitöötajate miinimumkoosseis. Lisa). Põhjenduseks toob selle, et tööandja on sunnitud tegema ümberkorraldusi töötaja töömahus, jäädes tööle 0,25 kohaga (sellega ma ei nõustunud). Samas vormistas tööle uue inimese täiskohaga sama tööd tegema, mida olen ma seni teinud.
Etteteatamistähtaeg 1 kuu, minu staaž 9 aastat. (Ma ei ole pedagoog).
2. Kas töölepingu muudatused peavad kindlasti olema allkirjastatud ja kahes eksemplaris?
3. Kui tööandja ütleb, et leppisime töötajaga suuliselt kokku töölepingu muudatustega, aga tegelikult seda ei toimunud, kas see annab talle õiguse lepingut muuta?
1. Kas tööandja saab töölepingut erakorraliselt töötajale üles öelda TLS paragrahv 89 lg1 alusel, kui tööandja toob aluseks Haridus- ja teadusministri määruse nr.74 08.12.2010 (Koolitöötajate miinimumkoosseis. Lisa). Põhjenduseks toob selle, et tööandja on sunnitud tegema ümberkorraldusi töötaja töömahus, jäädes tööle 0,25 kohaga (sellega ma ei nõustunud). Samas vormistas tööle uue inimese täiskohaga sama tööd tegema, mida olen ma seni teinud.
Etteteatamistähtaeg 1 kuu, minu staaž 9 aastat. (Ma ei ole pedagoog).
2. Kas töölepingu muudatused peavad kindlasti olema allkirjastatud ja kahes eksemplaris?
3. Kui tööandja ütleb, et leppisime töötajaga suuliselt kokku töölepingu muudatustega, aga tegelikult seda ei toimunud, kas see annab talle õiguse lepingut muuta?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
1. Esimesele küsimusele vastamiseks on liiga vähe algandmeid ja seetõttu ei pea võimalikuks vastata.
2. Töölepingu muudatuste kokkulepe peab olema tõendatud. Klassikaliselt on selleks kahepoolne kirjalik kokkulepe, kuid läbi Riigikohtu lahendite on leidnud kinnitust ka kirjalikult fikseerimata töölepingu muudatus, mis loeti jõustunuks osapoolte faktilise käitumisega. Põhjuseks oli asjaolu, et kumbki osapool ei vaidlustanud toimunud muudatusi 4 kuu jooksul.
3. Kolmandale küsimusele tuleks vastust otsida eelmisest vastusest. Kui lepingu suulist muudatust ei ole võimalik tõendada ja see on vaidlustatud 4 kuu jooksul, siis puudub õigus lepingu muutmiseks.
Tarka meelt ja häid lahendusi soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandjal on õigus nõuda töötajalt haiguslehel oldud tundide tagasi tegemist?16.11.2011
Töötaja töötab summeeritud tööaja alusel ja arvestus käib kvartali kaupa. Töötaja oli haiguslehel ja seega jäid töötajal kuu norm töötunnid täitmata. Tööandja nõuab, et töötaja peab need tunnid tagasi tegema enne arvestusperioodi lõppu. Loogiliselt võttes ei saa töötaja siis järgmisel kuul ühtegi vaba päeva ja isegi sel juhul ei saa kõik tunnid tagasi tehtud. Siit ka küsimus, kas tööandjal on õigus nõuda haiguslehel oldud tundide tagasi tegemist?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Ilmselgelt on tegemist alusetu nõudega tööandja poolt. Kuu tööaja norm väheneb iga haiguspäeva eest 8 tunni võrra. Juhul, kui töötaja teeks oma tunnid nö "tagasi", siis oleks tegemist ületundidega, mis tuleks tasuda 1,5 kordselt.
Tööandjale seadusetundmist ja arvutamisoskust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööleping on sõlmitud kui lubati päev töötada, kuid lepingule alla ei kirjutata?16.11.2011
Isik pöördus äriühingu personalitalitusse sooviga tööle asuda autojuhina. Personalitalituse juhataja saatis ta transpordiosakonda töötingimuste suhtes kokku leppima. Lepiti kokku, et isik tuleb tööle järgmisel päeval. Isik tuligi tööle ja sooritas vedusid kogu päeva. Ülejärgmisel päeval teatati talle, et äriühingu juht keeldub tema töölepingule alla kirjutamast, kuna eelistab autojuhtidena vaid mehi.
Kas tööleping isikuga oli sõlmitud?
Milline õigusrikkumine pandi toime isiku suhtes?
Kuhu isik võib oma õiguste kaitseks pöörduda?
Kas tööleping isikuga oli sõlmitud?
Milline õigusrikkumine pandi toime isiku suhtes?
Kuhu isik võib oma õiguste kaitseks pöörduda?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vähem, kui 14-päevase töösuhte vormistamiseks ei ole nõutav kirjaliku lepingu sõlmimine. Tööleping loetakse sõlmituks, kui isik teeb teisele tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest. Kirjeldatud juhtumi puhul võib eeldada suulise töölepingu sõlmimist. Suulise lepingu sõlmimise korral on aga raske tõendada lepingu tingimusi - tähtaeg, töötasu jne. Siiski näeb töölepingu seadus nende tühimike täitmiseks ette teatud eeldused, mis võimaldaksid töötajal pöörduda oma õiguste kaitseks töövaidluskomisjoni, taotledes tähtajatu töösuhte tunnistamist ja sellest tulenevaid nõudeid.
Eraldi teema on sooline diskrimineerimine, mis suure tõenäosusega pälviks ka soolise võrdõiguslikkuse voliniku tähelepanu.
Võimaliku töövaidluse tulemus sõltub aga eelkõige töötaja poolt esitatavatest tõenditest.
Õiguse ja õigluse võitu soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Töölepingu lõpetamine katseaja lõppedes, kas mul oleks võimalust tööle jääda?16.11.2011
Tere.
Töötan puidutööstuses pingitöölisena (mitte pingijuht). Tööle asusin 04.juuli, enne analoogsel tööl pole olnud, kogemused puudusid. Mind rakendati paljudel operatsioonidel, sain nendega toime järjest paremini, meistrite poolt polnud pretensioone, maksti preemiat 5% iga kuu, kutsuti laupäeviti tööle - käisin meeleldi. 2. novembril anti mulle töölepingu ülesütlemise avaldus, kus põhjuseks oli märgitud minu äärmine aeglane töötegemine, mistõttu teised peavad lausa minu järel ootama. 17. nov pidi olema viimane tööpäev. 2 meistrit, kelle all põhiliselt olen töötanud, tulid mulle isiklikult ütlema, et nad ei mõista, mis toimub. Shokist toibudes otsustasin juhatusele esitada põhjendusega vaide ja taotlesin otsuse ümbervaatamist 10.nov., lisatud oli seletuskiri 2 lehel. 11.nov anti mulle töölepingu muutmise projekt, kus mulle pakutakse koristaja/pingitöölise ametikohta. Koristamine 2-l korrusel olmehoones (bürooruumid, riietusruumid, jne. kogu pind). Pingitöölisena kõik operatsioonid, mis seotud liimpuidu tootmisega, abitööd kogu ettevõtte territooriumil. Ülesandeid annab ja täitmist kontrollib vahetult personalitöötaja ja/või vahetuse meister. Palgatingimusi ei muudeta. Tunnetan, et keegi tahab minust lihtsalt lahti saada, aga mulle meeldib see töö ja tegelikult saan ma oma ülesannetega sama hästi hakkama kui enamik teisi töölisi. Kas mul oleks alust taotleta tsehhi edasi jätmist?
Mida selleks teha? Viimasele ettepanekule mõtlesin vastata, et põhimõtteliselt olen nõus, aga soovin kindlasti enne tutvuda koristaja/pingitöölise ametijuhendiga. (Praegu seda kindlasti ei ole). Kuidas edasi toimida, kui 17. nov seisuga ei ole mõlemale poolele vastuvõetavat lahendit leitud? Kes kinnitab AS ametijuhendid?
Ette tänades!
Töötan puidutööstuses pingitöölisena (mitte pingijuht). Tööle asusin 04.juuli, enne analoogsel tööl pole olnud, kogemused puudusid. Mind rakendati paljudel operatsioonidel, sain nendega toime järjest paremini, meistrite poolt polnud pretensioone, maksti preemiat 5% iga kuu, kutsuti laupäeviti tööle - käisin meeleldi. 2. novembril anti mulle töölepingu ülesütlemise avaldus, kus põhjuseks oli märgitud minu äärmine aeglane töötegemine, mistõttu teised peavad lausa minu järel ootama. 17. nov pidi olema viimane tööpäev. 2 meistrit, kelle all põhiliselt olen töötanud, tulid mulle isiklikult ütlema, et nad ei mõista, mis toimub. Shokist toibudes otsustasin juhatusele esitada põhjendusega vaide ja taotlesin otsuse ümbervaatamist 10.nov., lisatud oli seletuskiri 2 lehel. 11.nov anti mulle töölepingu muutmise projekt, kus mulle pakutakse koristaja/pingitöölise ametikohta. Koristamine 2-l korrusel olmehoones (bürooruumid, riietusruumid, jne. kogu pind). Pingitöölisena kõik operatsioonid, mis seotud liimpuidu tootmisega, abitööd kogu ettevõtte territooriumil. Ülesandeid annab ja täitmist kontrollib vahetult personalitöötaja ja/või vahetuse meister. Palgatingimusi ei muudeta. Tunnetan, et keegi tahab minust lihtsalt lahti saada, aga mulle meeldib see töö ja tegelikult saan ma oma ülesannetega sama hästi hakkama kui enamik teisi töölisi. Kas mul oleks alust taotleta tsehhi edasi jätmist?
Mida selleks teha? Viimasele ettepanekule mõtlesin vastata, et põhimõtteliselt olen nõus, aga soovin kindlasti enne tutvuda koristaja/pingitöölise ametijuhendiga. (Praegu seda kindlasti ei ole). Kuidas edasi toimida, kui 17. nov seisuga ei ole mõlemale poolele vastuvõetavat lahendit leitud? Kes kinnitab AS ametijuhendid?
Ette tänades!
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie poolt kirjeldatud olukorras on tööandja käitumine mõneski kohas mitmeti tõlgendatav. Alustades kasvõi sellest, et kui Teile pandi süüks liiga aeglast töötamist, siis hilisem soov lisada senistele tööülesannetele veel koristaja kohustused, viitab hoopis alakoormusele.
Näen Teie edasiseks tegevuseks kahte võimalust:
1. Leppida olukorraga, võttes töökoha säilitamise nimel vastu pakutud töölepingu muudatus.
2. Mitte nõustuda töölepingu muudatusega ja vaidlustada töölepingu ülesütlemine ennem 02.detsembrit töövaidluskomisjonis või kohtus.
Viimase variandi puhul on tulemust praeguse info põhjal raske ette ennustada.
Ettenägelikke otsuseid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja võib nõuda valesti makstud palka tagasi?16.11.2011
Tere!
Selgus, et töötajale on aasta algusest makstud valesti palka ja nüüd peab ta selle tööandjale tagasi maksma. Mis on töötaja õigused? Arvestades, et töötaja vahetas firmasiseselt töökohta ning pärast seda hakati valesti tasustama ja ta arvas, et ilmselt nii ongi ja palgalehel on vaid kirjas töötunnid ning summa, pole kirjas üksiku töötunni maksumust.
Ette tänades,
Selgus, et töötajale on aasta algusest makstud valesti palka ja nüüd peab ta selle tööandjale tagasi maksma. Mis on töötaja õigused? Arvestades, et töötaja vahetas firmasiseselt töökohta ning pärast seda hakati valesti tasustama ja ta arvas, et ilmselt nii ongi ja palgalehel on vaid kirjas töötunnid ning summa, pole kirjas üksiku töötunni maksumust.
Ette tänades,
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt TLS § 39 aegub tööandja poolne töötasu tagastamise nõue 12 kuu möödumisel. Samas ei saa seda automaatselt töötaja töötasust ühepoolselt kinni pidada. Kuna ühekordne väljamakse võib töötaja jaoks olla koormavalt suur ja tema ei ole tekkinud olukorras süüdi, siis soovitaksin sõlmida kirjaliku kokkuleppe, mille alusel töötaja maksab igakuiselt graafiku alusel enamsaadud summa tagasi.
Küsimuses olevate ridade vahelt loen välja, et olukorra võis põhjustada ebaselge sõnastusega tööleping või selle lisa. Imselt tuleks kasuks, kui tööandja laseks oma töösuhteid puudutava dokumentatsiooni spetsialistil üle vaadata.
Võit-võit kokkuleppeid ja töösuhteid soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Mida peab teadma alaealisega töölepingu sõlmimimisel?15.11.2011
13-aastane noormees soovis asuda tööle. Äriühingul oli vaja suveks jäätisemüüjaid. Millistel tingimustel on võimalik temaga tööleping sõlmida?
Milliseid dokumente tuleb nõuda?
Milline tööleping oleks kõige mõtekam sõlmida?
Milliseid dokumente tuleb nõuda?
Milline tööleping oleks kõige mõtekam sõlmida?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tööd tehakse reeglina töölepingu alusel, kuid töö tegemise võib kokku leppida ka käsunduslepingu, töövõtulepingu või muu sarnase lepinguga.
Alaealine töötaja võib ennast tööd tehes kõige turvalisemalt tunda, kui temaga on sõlmitud kirjalik tööleping. Tööleping annab suuremad tagatised, sest selle lepinguga reguleeritakse tööprotsessi, s.t. määratakse konkreetne tööaeg, tööülesanded, aga ka töötasu, mis ei sõltu ainult sellest, kas teatud kogus kaubast saab sel päeval müüdud või mitte.
Töölepinguga töötades peab ka alaealise töötasu vastama vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäärale, mis on 1,73 eurot tunnis ja 278,02 eurot kuus, kui töötatakse täistööajaga.
Töölepingu sõlmimiseks 7–14-aastase alaealisega taotleb tööandja tegevuskohajärgselt tööinspektorilt nõusoleku. Tööinspektor annab tööandjale nõusoleku alaealise tööle lubamiseks, kui on kindlaks teinud, et töö ei ole alaealisele keelatud ja alaealise töötingimused on kooskõlas seaduses nimetatud nõuetega ning alaealine soovib tööd teha ja tema seaduslik esindaja on sellega nõus.
Olgu öeldud, et korralik tööleping annab tegelikkuses kaitset mõlemale poolele.
Kindlustunnet töösuhetesse soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Kuidas peaksin eraisikuna vormistama, kui soovin kaheks nädalaks inimese tööle võtta?15.11.2011
Tere,
Soovin eraisikuna palgata abilise kaheks nädalaks ja kindlasti oleks vaja, et see suhe oleks ametlikult vormistatud.
Kas peaks vormistama töölepingu või tööettevõtulepingu?
Kas tuleb sõlmida kirjalik leping, millises vormis?
Kas on vaja kuskil registreerida? Millised maksud, kuhu ja millal tuleb tasuda?
Tänan!
Soovin eraisikuna palgata abilise kaheks nädalaks ja kindlasti oleks vaja, et see suhe oleks ametlikult vormistatud.
Kas peaks vormistama töölepingu või tööettevõtulepingu?
Kas tuleb sõlmida kirjalik leping, millises vormis?
Kas on vaja kuskil registreerida? Millised maksud, kuhu ja millal tuleb tasuda?
Tänan!
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Lepingu sõlmimine eeldab kirjalikku vormistust.
Võlaõigusseaduse peatükid 35 ja 36 (§ 619-§ 659) reguleerivad käsundus- ja töövõtulepingu sõlmimist.
Alljärgnevalt seadusest tulenevalt mõistete lahtiseletus:
1) Käsunduslepinguga kohustub üks isik vastavalt lepingule osutama teisele isikule teenuseid, käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619).
2) Töövõtulepinguga kohustub üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik aga maksma selle eest tasu (VÕS § 659).
Vastavalt töö või teenuse iseloomule on sobilik kasutada ühte neist lepingutest.
Maksukohustuste osas soovitan täpsete juhiste saamiseks pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole.
Kordaminekuid soovides,
Merike Michelson
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Kas tähtajalise töölepingu päevapealt lõpetamine katseajal annab õiguse kompensatsiooniks?14.11.2011
Tere,
Töötasin tähtajalise töölepingu alusel katseajal. Tööandja palus jutuajamisele ning teatas, et tänane jääb viimaseks päevaks ning võin koheselt ära minna. Tegemist oli teise tööl käimise kuu eelviimase nädala reedese pärastlõunaga ning lubas arveldada esmaspäeval. Olin tööpäeva lõpuni ning tegin pooleliolevad tööd lõpuni. Nagu lubatud, oli esmaspäeval lõpparve tasutud. Küsimusele, miks katseaeg päevapealt lõpetatakse, sain vastuseks, et probleemi pole ega taha hakata tülitsema. Mina ei osanud kuidagi käituda, ütlesin vaid, et väga kahju. Kirjalikult midagi ei vormistatud, tundus kuidagi ebaõiglane, arvestades, et eelnevalt polnud kordagi pretensioone esinenud. Kas mul on õigust ja alust mingisuguseks kompensatsiooniks?
Töötasin tähtajalise töölepingu alusel katseajal. Tööandja palus jutuajamisele ning teatas, et tänane jääb viimaseks päevaks ning võin koheselt ära minna. Tegemist oli teise tööl käimise kuu eelviimase nädala reedese pärastlõunaga ning lubas arveldada esmaspäeval. Olin tööpäeva lõpuni ning tegin pooleliolevad tööd lõpuni. Nagu lubatud, oli esmaspäeval lõpparve tasutud. Küsimusele, miks katseaeg päevapealt lõpetatakse, sain vastuseks, et probleemi pole ega taha hakata tülitsema. Mina ei osanud kuidagi käituda, ütlesin vaid, et väga kahju. Kirjalikult midagi ei vormistatud, tundus kuidagi ebaõiglane, arvestades, et eelnevalt polnud kordagi pretensioone esinenud. Kas mul on õigust ja alust mingisuguseks kompensatsiooniks?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tööandja ei või töölepingut üles ütelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Seetõttu peab ta seda põhjendama (TLS § 86 lg 4).
Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-päevase etteteatamise tähtajaga (TLS § 96). Etteteatamise tähtaja rikkumise eest peab tööandja maksma hüvitist.
Teie juhtumi puhul näen tööandja poole pealt olulisi rikkumisi, mis võimaldab Teil töösuhte lõppemist 30 päeva jooksul vaidlustada koos sinna juurde käivate hüvitiste nõuetega (etteteatamistähtaja rikkumine ja töösuhte lõpetamine töövaidluskomisjonis või kohtus).
Kõigepealt soovitaksin siiski endise tööandjaga veelkord rääkida, võimalik, et ta ei ole seadustega lihtsalt piisavalt hästi tuutav.
Edukaid läbirääkimisi ja oma õiguste kaitsmist.
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja võib nõuda tagasimakset, kuigi olime lõpetamise tingimused kokku leppinud?14.11.2011
Tere
Töötasin ettevõttes tähtajalise lepinguga kuni lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja naasmiseni. Loomulikult ei jäänud ootama seda viimast päeva, kandideerisin uuele töökohale. Saades uues töökohas positiivse vastuse, esitasin lahkumisavalduse tööandjale. Lahkumisavalduse esitamise aeg langes puhkuse ajale ning me saavutasime kompromissi tähtaja lõpetamise osas (loomulikult muidugi väikese sõjaga, mis peaaegu lõppes uue töökoha kaotamisega). Kuid see selleks. Tööleping lõpetati vastavalt kokkuleppel TLS § 85 lg 1 alusel. Töölepingu lõpetamisse märgiti punktiks, et tööandja kohustub maksma viimasel tööpäeval lõpparve, millest arvestab maha 9 (üheksa) päeva eest ette makstud puhkusehüvitise tasu. Samuti märgiti lepingusse, et pooled kinnitavad, et ei oma teineteise suhtes ühtegi pretensiooni, välja arvatud käesolevas kokkuleppes näidatud ja käesolev kokkulepe jõustub selle allakirjutamise hetkest. NB! Leping lõpetati 9-ndal kalendripäeval ja leping koostati 5-ndal kalendripäeval. Nüüdseks, siis kui tööleping lõpetati, nõuab töölepingu lõpetanud endine tööandja minult sisse ette makstud puhkusetasu summas (33.-eurot), kuna 9 kalendripäeva töötatud päevade eest ei katnud väljamakstud puhkusetasu. Minuga ei arutatud ei eelnevalt ega pärast lisatingimusi väljanõutava summa suhtes, postkasti saabus arve eelmärgitud summa tagasimaksmiseks. Kas selline tegevus on seaduspärane ja kas sellel tegevusel on tagasiulatavat jõudu?
Töötasin ettevõttes tähtajalise lepinguga kuni lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja naasmiseni. Loomulikult ei jäänud ootama seda viimast päeva, kandideerisin uuele töökohale. Saades uues töökohas positiivse vastuse, esitasin lahkumisavalduse tööandjale. Lahkumisavalduse esitamise aeg langes puhkuse ajale ning me saavutasime kompromissi tähtaja lõpetamise osas (loomulikult muidugi väikese sõjaga, mis peaaegu lõppes uue töökoha kaotamisega). Kuid see selleks. Tööleping lõpetati vastavalt kokkuleppel TLS § 85 lg 1 alusel. Töölepingu lõpetamisse märgiti punktiks, et tööandja kohustub maksma viimasel tööpäeval lõpparve, millest arvestab maha 9 (üheksa) päeva eest ette makstud puhkusehüvitise tasu. Samuti märgiti lepingusse, et pooled kinnitavad, et ei oma teineteise suhtes ühtegi pretensiooni, välja arvatud käesolevas kokkuleppes näidatud ja käesolev kokkulepe jõustub selle allakirjutamise hetkest. NB! Leping lõpetati 9-ndal kalendripäeval ja leping koostati 5-ndal kalendripäeval. Nüüdseks, siis kui tööleping lõpetati, nõuab töölepingu lõpetanud endine tööandja minult sisse ette makstud puhkusetasu summas (33.-eurot), kuna 9 kalendripäeva töötatud päevade eest ei katnud väljamakstud puhkusetasu. Minuga ei arutatud ei eelnevalt ega pärast lisatingimusi väljanõutava summa suhtes, postkasti saabus arve eelmärgitud summa tagasimaksmiseks. Kas selline tegevus on seaduspärane ja kas sellel tegevusel on tagasiulatavat jõudu?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tööandja tegevus on õiguspärane. Ettemakstud puhkusetasu võib kinni pidada TLS § 78 lg 3 alusel ja siinjuures ei oma tähtsust, kas Teie lõpparve kattis selle summa või mitte. Puudujääv osa nõutakse eraldi välja ja nagu aru sain, on tööandja seda korrektses vormis ka teinud.
Raha äravõtmine tundub tihti ebaõiglane, samas on tööandjal omalt poolt kohustus maksta jällegi koos lõpparvega hüvitist töötajale, kes ei jõudnud oma väljateenitud puhkust kasutada - seega on kõik võrdne ja võlg võõra oma.
Edukat katseaja läbimist uues töökohas.
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Mida peab tööandja tegema töötaja koondamisel?14.11.2011
Tere.
Seoses majanduslike raskustega tuleb meil töötaja koondada, millise paberi peab viima tööandja Töötukassasse? Oleme esimest korda sellises situatsioonis ja soovime, et töötajal oleks võimalik end pärast töötuna arvele võtta.
Seoses majanduslike raskustega tuleb meil töötaja koondada, millise paberi peab viima tööandja Töötukassasse? Oleme esimest korda sellises situatsioonis ja soovime, et töötajal oleks võimalik end pärast töötuna arvele võtta.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teadmata koondatava töösuhte pikkust, ei saa täpset vastust anda. Kindlasti saate abi Töötukassa kodulehelt:
http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12795
Sealt leiate ka vastavad vormid. Täiendavate küsimuste korral saate loodetavasti põhjalikuma vastuse, kui pöördute siinsamas nõuandekeskuses Töötuskindlustuse spetsialisti poole.
Pehmet ja seadusejärgset koondamist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu