Tööõigus
Küsimus: Lapsevanema puhkus24.03.2011
Töötaval emal on kaks alla 14-aastat last. Mitu päeva lisapuhkust aastas peab ta saama?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada kolm tööpäeva tasustatud (4,25 € tööpäev) lapsepuhkust, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last TLS §63 lg1 ning tasustamata lapsepuhkust kuni 10 tööpäeva ulatuses (TLS §64).
Lugupidamisega,
Merike Michelson
http://www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Õigus õppepuhkusele bakalaureusetöö kirjutamiseks24.03.2011
Tere,
Kirjutan hetkel erialast bakalaureusetööd. Täiskasvanu koolituse seaduse teises peatükis § 8(3) on kirjas, et tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest.
Mul on kooli eksamisessioonidel käimisega kasutatud 11 ja kasutamata 9 päeva. Kas ma saan kasutada need 9 päeva keskmise palgaga oma bakalaureusetöö kirjutamisel?
Mis avalduse ma peaksin tööandjale esitama?
Kirjutan hetkel erialast bakalaureusetööd. Täiskasvanu koolituse seaduse teises peatükis § 8(3) on kirjas, et tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest.
Mul on kooli eksamisessioonidel käimisega kasutatud 11 ja kasutamata 9 päeva. Kas ma saan kasutada need 9 päeva keskmise palgaga oma bakalaureusetöö kirjutamisel?
Mis avalduse ma peaksin tööandjale esitama?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teil on võimalik õppepuhkust kasutada keskmise töötasu maksmisega 9 päeva ulatuses ning vajadusel täiendavat õppepuhkust 15 kalendripäeva ulatuses kehtestatud töötasu alammäära maksmisega, kuid seda kõike ainult siis, kui osalete tasemekoolituse täiskoormusega õppes (TKS §8 lg5).
Avalduse esitate vastavalt oma otsusele, kas kasutamata õppepuhkust 9 päeva ulatuses keskmise töötasu säilitamisega või täiendavat õppepuhkust (päevade arv) tasemekoolituse lõpetamiseks.
Edu lõputöö kirjutamisel,
Merike Michelson
http://www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Töökoormuse ja töölepingu muutmine24.03.2011
Tere,
Töötan lisaks põhikohale ka osalise tööajaga teise tööandja juures.
Kuidas toimida, kui soovin asuda täistööajaga tööle sellele töökohale, kus töötan praegu osalise tööajaga ja praeguses põhikohas sooviks koormust vähendada?
Kas praeguse põhitöökoha tööandjal on õigus minu sellist tegevust takistada või sootuks mulle koht üles öelda, ehk nii-öelda eelistada täistööajaga töötajat?
Töötan lisaks põhikohale ka osalise tööajaga teise tööandja juures.
Kuidas toimida, kui soovin asuda täistööajaga tööle sellele töökohale, kus töötan praegu osalise tööajaga ja praeguses põhikohas sooviks koormust vähendada?
Kas praeguse põhitöökoha tööandjal on õigus minu sellist tegevust takistada või sootuks mulle koht üles öelda, ehk nii-öelda eelistada täistööajaga töötajat?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tööandja üheks kohustuseks on teavitada täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi (TLS §28 lg2 p10). Samuti ei või tööandja lepingut üles öelda põhjusel, et täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga (TLS §92 lg1 p5).
Töölepingu(te) tingimuste muutmiseks on vajalik mõlema poole nõusolek, mis vormistatakse kirjalikult olemasoleva töölepingu lisana. Selleks on Teil vaja esitada kirjalik avaldus lepingu tingimuste muutmiseks.
Meeldivaid kokkuleppeid soovides,
Merike Michelson
http://www.metiabi.eu
info@ metiabi.eu
Küsimus: Tähtajaline leping lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asendamiseks24.03.2011
Tere,
Mul on tähtajaline tööleping, teise töötaja lapsehoolduspuhkusel olemise ajaks.
Nüüd soovib see töötaja lapsehoolduspuhkuselt tööle tulla.
Kui palju peab tööandja mulle sellest ette teatama?
Kas saan lõpparve või on tööandjal minu ees veel mingeid kohustusi?
Ette tänades
Mul on tähtajaline tööleping, teise töötaja lapsehoolduspuhkusel olemise ajaks.
Nüüd soovib see töötaja lapsehoolduspuhkuselt tööle tulla.
Kui palju peab tööandja mulle sellest ette teatama?
Kas saan lõpparve või on tööandjal minu ees veel mingeid kohustusi?
Ette tänades
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel, milleks on töölepingus märgitud töösuhte lõpukuupäev (TLS §80 lg1).
Kõik oleneb sõnastusest, kuidas on sõlmitud Teie tööleping. Kui leping on sõlmitud asendatava lapsehoolduspuhkuselt naasemiseni, siis lõpeb seoses töötaja tagasitulekuga ka Teie töösuhe. Kui tähtaeg on märgitud kuupäevaliselt, on sama päev lepingu lõpukuupäevaks.
Kui asendatav katkestab lapsehoolduspuhkuse ning naaseb tööle varem, kui lepingus märgitud lõpukuupäev, tuleb tööandjal leida Teile ametikoht kokkulepitud tähtajani.
Lapsehoolduspuhkuse katkestamisest on töötaja kohustatud teatama tööandjale 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (TLS §68 lg2). Seega on tööandja kohustus sellest ka asendajat informeerida.
Teistel juhtudel tööandjal Teile kohustusi ei ole, välja arvatud lõpparve õigeaegne laekumine Teie pangakontole.
Lugupidamisega,
Merike Michelson
http://www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Tööülesannete täitmine väljaspool tööaega (kulude hüvitamine)23.03.2011
Tere!
Kas töötaja ja tööandja kokkulepe töötaja tööülesannete täitmiseks valveajal peab olema kirjalikult vormistatud (töölepingus või selle lisana)? Elan linnas, aga töökoht on linnast väljas ja tihti saabub kaup lattu väljaspool tööaega. Tööandja on sellest teadlik, aga sellega seonduvate kulude hüvitamisest ei soovi kuulda.
Kas töötaja ja tööandja kokkulepe töötaja tööülesannete täitmiseks valveajal peab olema kirjalikult vormistatud (töölepingus või selle lisana)? Elan linnas, aga töökoht on linnast väljas ja tihti saabub kaup lattu väljaspool tööaega. Tööandja on sellest teadlik, aga sellega seonduvate kulude hüvitamisest ei soovi kuulda.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepinguseaduses § 5 lõige 1 - "Töötaja teavitamine töötingimustest", annab selge ülevaate, millist informatsiooni peab tööleping sisaldama. Üheks kohustuslikuks punktiks on ka aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg), samuti töö tegemise koht ning tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele.
Juhul, kui tööandja ei ole pidanud mõistlikuks lepingusse kõiki punkte sisse kirjutada põhjusel, et ettevõttel on põhjalikult vormistatud ametikirjeldus või/ja töökorralduse eeskiri, peab viide antud dokumentidele kajastuma töölepingus ning tööle asudes on Teile dokumente allkirja vastu tutvustatud.
Kui andmeid ei ole Teile enne tööle asumist esitatud, võite neid igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest (TLS §5 lg3).
Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötaja on tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega (valveaeg), tuleb töötajale maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust.
Valveaja kohaldamise kokkulepe, millega töötajale ei ole tagatud igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimalus, on tühine.
Osa valveajast, mil töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, loetakse tööajaks (TLS §48).
Toetudes ülaltoodule, sõltuvad Teie õigused sõlmitud kokkulepetest. Nende puudmisel on soovitav need igal juhul fikseerida kirjalikult, tõendamaks oma õigusi ning ärahoidmaks erinevaid arusaamu töökohustuste täitmisel.
Kordaminekuid soovides,
Merike Michelson
http://metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Töölepingu lõpetamine e-postiga21.03.2011
Tere,
Mind võeti tööle ja kohe samal päeval sõlmiti tööleping. Esimene tööpäev kestis pool päeva (tutvusin kauba ja tööga) ning järgmine tööpäev täispäeva. Kolmandal päeval teatati midagi põhjendamata, et ma ikka ei sobi sinna tööle ja mingit raha ei saa, kuna need päevad loetakse proovipäevadeks.
Kas mul on õigus tasu saada?
Sellest on möödas juba kaks kuud - kas olen hiljaks jäänud?
Lisan veel, et lepingu lõpetamine saadeti mulle e-postiga. Tööandjaga ma enam kokku ei saanudki. Lahti lasti telefoni teel.
Tänan vastuse eest
Mind võeti tööle ja kohe samal päeval sõlmiti tööleping. Esimene tööpäev kestis pool päeva (tutvusin kauba ja tööga) ning järgmine tööpäev täispäeva. Kolmandal päeval teatati midagi põhjendamata, et ma ikka ei sobi sinna tööle ja mingit raha ei saa, kuna need päevad loetakse proovipäevadeks.
Kas mul on õigus tasu saada?
Sellest on möödas juba kaks kuud - kas olen hiljaks jäänud?
Lisan veel, et lepingu lõpetamine saadeti mulle e-postiga. Tööandjaga ma enam kokku ei saanudki. Lahti lasti telefoni teel.
Tänan vastuse eest
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepinguseaduse § 95 sätestab, et tööandja peab esitama töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning seda ka põhjendama.
Töölepingu seadus tegelikult nn proovipäevi ette ei näe.
Seaduse kohaselt sõlmitakse kirjalik tööleping ning katseaeg on selleks, et pooled saaksid hinnata teineteise sobivust. Teiega sõlmiti esimesel päeval tööleping. Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga (TLS § 96).
Seega e-postiga saabunud ülesütlemisavaldus oleks õiguspärane, kui 15-päevase etteteatamisega (kirjalikult) saabunuks see digitaalselt allkirjastatuna. Etteteatamise tähtaegu ei pea tööandja järgima, kui töötajapoolne kohustuste rikkumine või mõni muu põhjus oli nii tõsine, et hea usu põhimõtte järgi ei saa tähtaja järgimist oodata (TLS §88 lg1).
Teil on õigus saamata jäänud töötasu nõuda tööandjalt välja töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu. Palga maksmise nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat.
Avalduse esitamise tingimused on loetletud Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses.
Kordaminekuid soovides,
Merike Michelson
http://www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Riigipühale eelnev tööpäev lasteaias17.03.2011
Tere!
Soovin teada, kuidas peab olema lühendatud tööpäeval avatud lasteaed, mille valverühm on avatud 7.00 - 19.00 ja teised rühmad 7.30 - 18.00?
Kas olen õigesti aru saanud, et valverühm on avatud kella 16-ni ja ülejäänud 15-ni?
Tänan
Soovin teada, kuidas peab olema lühendatud tööpäeval avatud lasteaed, mille valverühm on avatud 7.00 - 19.00 ja teised rühmad 7.30 - 18.00?
Kas olen õigesti aru saanud, et valverühm on avatud kella 16-ni ja ülejäänud 15-ni?
Tänan
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepinguseadus § 53 lubab Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendada tööandjal kolme tunni võrra, seega on tööpäev vastavalt ettenähtud tööajale täpselt kolme tunni võrra lühem. Olete õigesti aru saanud.
Lugupidamisega,
Merike Michelson
http://www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Töölepingu erakorraline lõpetamine haiguse tõttu17.03.2011
Kas tööandja võib töölepingu lõpetada, kui arst on kirjutanud kergemale tööle? Olin haiguslehel neli kuud ja läksin tööle, kuna lubati anda teine töö. Nimelt mul on haigus, mis on kutsehaiguste registris ja tööandja sai teada ning lõpetas päevapealt töölepingu, väites, et kergemat tööd ei ole. Kas on õige, kui teed aastaid öötööd, aga tervise kontroll firma poolt on igal teisel aastal? Kas on mingeid seadusi ka neile, kes on pere ainsad toitjad?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Jah, tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (TLS §88 lg1 p1). Samas on töölepingu ülesütlemine õigustatud ainult siis, kui töötaja terviseseisundi tõttu töölt äraolek hakkab takistama ja häirima tööd ja takistab tööde korraldamist.
Näiteks tuleb vahetustega töö puhul pidevalt asendajat otsida või teiste töötajate tööd ümber korraldada.
Kui haigus otseselt ei takista tööülesannete täitmist, ei saa tööandja töölepingut lõpetada ainuüksi selle tõttu, et inimene põeb rasket haigust (TLS §92 lg3), samas vastupidisel juhul ei pea tööandja mingit hoiatust tegema töölepingu ülesütlemisel.
Siiski lasub tööandjal kohustus pakkuda teist tööd, kui seda on.
Töötajate tervisekontrolli kord (§5 lg2) määrab tervisekontrolli teostamise sageduse, milleks on maksimum kolm aastat.
Ülesütlemise üheks piiranguks on oluliste perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, vanemate hooldamine jmt) TLS §92 lg1 p2, siinkohal eeldan, et tööandjat on sellest ka vastavalt teavitatud.
Kui leiate, et ülesütlemine on tühine seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu või vastuolu tõttu seaduse nõuetele või hea usu põhimõttega (TLS § 104, 106), on õigus ülesütlemine vaidlustada töövaidlusorganis (kohtus või töövaidluskomisjonis) 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemise avalduse saamisest.
Pean vajalikuks märkida, et tsiviilkohtumenetluses kehtib põhimõte, mille järgi lasub tõendamiskohustus isikul, kes esitab nõude või vastuväite.
Jõudu ja jaksu,
Merike Michelson
http://www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Palgata puhkuse saamine16.03.2011
Kas tööandjal on õigus keelduda palgata puhkuse andmisest?
Kas palgata puhkuse korral on ka mingi piirang, et alla teatud päevade arvu seda võtta ei saa?
Kui pikalt tuleb palgata puhkuse soovist ette teatada?
Kas palgata puhkuse korral on ka mingi piirang, et alla teatud päevade arvu seda võtta ei saa?
Kui pikalt tuleb palgata puhkuse soovist ette teatada?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tasustamata puhkusel viibimiseks ei piisa töötaja soovist, vaid peab olema töötaja ja tööandja kokkulepe. Kuna tasustamata puhkuse andmine toimub poolte kokkuleppel, siis allub ka sellise puhkuse pikkus kokkuleppele ehk töötaja võib tasustamata puhkusel viibida just nii kaua, nagu ta on tööandjalt nõusoleku saanud. TLS § 68 lg 2 kohaselt poolte kokkuleppel tasustamata puhkuse aja eest ei saa põhipuhkust.
Juhul, kui töötaja soovib töölt ära olla pika perioodi ja tööandja sellega nõustub (näiteks töötaja läheb välismaale õppima või praktikale), siis tasub pigem kokkuleppel peatada töölepingu täitmine, mitte vormistada tasustamata puhkust. Sel juhul ei pea tööandja sotsiaalmaksu maksma, kuid samas kaotab töötaja ka oma ravikindlustuse.
Etteteatamistähtaega tasustamata puhkuse korral töölepinguseadus ette ei kirjuta, kuid siin tuleks lähtuda mõistlikkuse printsiibist. Eeldan, et tasustamata puhkus ei ole planeeritud, sellisel juhul on mõistlik sõlmida kokkulepe sellise varuga, et see ei kahjustaks tööandja edaspidist tegevust.
Lugupidamisega,
Merike Michelson
http://www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Sõidukompensatsiooni saamise õigus15.03.2011
Tere,
Käin oma elukohast 80 km kaugusele tööle, kuna minu erialane töö sai elukohas otsa ning mind saadeti tööle teise piirkonda.
Kas mul on õigus saada sõidukompensatsiooni?
Tänan
Käin oma elukohast 80 km kaugusele tööle, kuna minu erialane töö sai elukohas otsa ning mind saadeti tööle teise piirkonda.
Kas mul on õigus saada sõidukompensatsiooni?
Tänan
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie elukoha kaugus töökohast ei ole määrav. Oluline on see, mis on töölepingu järgi Teie töökohaks. Kui Teid on saadetud tööle väljaspool töölepingus kokkulepitud kohta kaugemale, kui 50 km, siis loetakse seda lähetuseks ja Teil tekib õigus nõuda sõidukulude hüvitamist. Siseriikliku lähetuse korral päevarahasid ei maksta, kuid muud lähetusega seotud kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel.
Lugupidamisega:
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu