Tööõigus
Küsimus: Töökoha kolimine teise piirkonda10.02.2011
Tere!
Töötan kaubanduses (lepingu järgi on minu töökohaks märgitud linn) ja õige pea on minu tööandjal plaanis kolida kauplusega teise keskusesse, mis asub aga linnast väljas, ehk siis vallas, mitte enam linnas. Kuidas peaksin käituma, kui ma ei ole huvitatud sinna tööle käimisest. Linnast asub uus keskus 5 km kaugusel.
Millised valikud mul antud olukorras on?
Tänan vastuse eest.
Töötan kaubanduses (lepingu järgi on minu töökohaks märgitud linn) ja õige pea on minu tööandjal plaanis kolida kauplusega teise keskusesse, mis asub aga linnast väljas, ehk siis vallas, mitte enam linnas. Kuidas peaksin käituma, kui ma ei ole huvitatud sinna tööle käimisest. Linnast asub uus keskus 5 km kaugusel.
Millised valikud mul antud olukorras on?
Tänan vastuse eest.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Teie valikuteks on minna tööle teise keskusesse linnast väljas, milleks on vaja teha töölepingu muudatus või lasta ennast ära koondada.
Saan aru, et Teil on kehtiv tööleping, kus kooskõlas TLS § 5 lg 1 p8 on töö tegemise asukohaks märgitud linn. Kui Tööandjal ei ole Teile enam linnas samaväärset tööd pakkuda, siis tekib TLS § 89 lg 1 järgi alus Teie ametikoha koondamiseks. Tööandjal on kohustus pakkuda Teile võimalusel teist tööd, milleks võib olla töö linnast väljas teises keskuses. Edasi on Teie valik, kas võtate pakutava töö vastu või lasete ennast koondada.
Lugupidamisega:
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Väidetav suusõnaline leping08.02.2011
Tere!
Mul on selline suur mure. Olin eelmise aasta mais mõne päeva ühes firmas tööl. Kui oleks meeldinud, oleksin ka edasi jäänud, kuid kuna käisin maalt, siis jäi ikka liiga kaugeks. Kui võtmeid ära andma läksin, öeldi, et meil oli suusõnaline tööleping, kuid sellist asja meil ei olnud kohe kindlasti.
Ja nüüd, kui ma vaatasin oma eeltäidetud tuludeklaratsiooni, oli seal see firma ka olemas, nagu oleks mulle veel väidetavalt raha maksnud, kuid seda ei ole ka olnud. Mida ma nüüd peaksin tegema ja kuhu pöörduma, sest ma pole neilt mitte ühtegi senti saanud? Hoopis nemad pommitasid mind, et kuna ma rikkusin nendega sõlmitud suulist töölepingut, pean mina maksma neile.
Mina nendelt palka ei saanud ja nüüd on nad kuidagi nagu mulle maksnud! Palun abi!
Mul on selline suur mure. Olin eelmise aasta mais mõne päeva ühes firmas tööl. Kui oleks meeldinud, oleksin ka edasi jäänud, kuid kuna käisin maalt, siis jäi ikka liiga kaugeks. Kui võtmeid ära andma läksin, öeldi, et meil oli suusõnaline tööleping, kuid sellist asja meil ei olnud kohe kindlasti.
Ja nüüd, kui ma vaatasin oma eeltäidetud tuludeklaratsiooni, oli seal see firma ka olemas, nagu oleks mulle veel väidetavalt raha maksnud, kuid seda ei ole ka olnud. Mida ma nüüd peaksin tegema ja kuhu pöörduma, sest ma pole neilt mitte ühtegi senti saanud? Hoopis nemad pommitasid mind, et kuna ma rikkusin nendega sõlmitud suulist töölepingut, pean mina maksma neile.
Mina nendelt palka ei saanud ja nüüd on nad kuidagi nagu mulle maksnud! Palun abi!
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Alustuseks pean juhtima Teie tähelepanu asjaolule, et vastavalt TLS § 4 lg 2 loetakse tööleping sõlmituks, kui tööandja lubas Teid tööle ja Teie asusite tööle. Kirjaliku lepingu sõlmimata jätmine ei too kaasa selle tühisust, kuid sellisel juhul on raske tõestada, mis olid lepingu tingimused. Kuna Teie käes olid juba töövahendid (võtmed), mida kasutasite, siis sellega on tõendatud töösuhte olemasolu. Kirjaliku töölepingu puudumisel on vaidlusalune küsimus, kas tegemist oli kokkulepitud ja tasustamata proovipäevadega või katseajaga, mille lõpetamine eeldab 15-päevalist etteteatamist. Ettetatamistähtaja rikkumise korral võib teine osapool tõepoolest nõuda hüvitist etteteatamistähtajast puudujääva osa eest.
Teie küsimuse teine pool on väga huvitav pretsedent. Andmed Teie tööandja ja töötasu kohta tekivad tööandja poolt Teie eest tasutud sotsiaalmaksu laekumisest. Maksu- ja Tolliamet näeb, milline tööandja maksis Teie töötasu pealt sotsiaalmaksu. Seega soovitan veelkord üle vaadata oma 2010.a. maikuu ja sellele järgnevate kuude pangaväljavõtted, võimalik, et Teile ikkagi maksti töötasu, kuid summa oli nii väikene, et Te seda ei märganudki.
Teine võimalus on, et töötasu maksti välja sulas mõnele "tankistile", Teie allkiri palgalehel võltsiti ja sellisel moel tekitas tööandja omale nn "vaba" raha. Pean seda aga vähetõenäoliseks, sest tööandja peaks iseenda peale vihane olema, kui kasutab niivõrd kulukat ja kohmakat moodust "vaba" raha tekitamiseks.
Soovitan Teil peale oma pangaväljavõtete hoolikat kontrollimist selgituse saamiseks pöörduda Maksu- ja Tolliametisse, et täpsustada, mis ajal ja mis asjaoludel Teile tekkis tööandja, kellelt Te töötasu saanud ei ole.
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Töötutoetus08.02.2011
Tere,
Öelge palun, kas töötutoetus on ühekordne?
Kui ei ole, siis mitu kuud seda saab ja mis summas?
Ette tänades vastuse eest.
Öelge palun, kas töötutoetus on ühekordne?
Kui ei ole, siis mitu kuud seda saab ja mis summas?
Ette tänades vastuse eest.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Töötutoetust makstakse kuni 270 päeva.
Kui Teie viimane töösuhe on lõpetatud tööandja algatusel töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu, siis makstakse töötutoetust kuni 210 päeva.
Kui Teile on määratud töötuskindlustushüvitis nt (koondamise, asutuse likvideerimise, katseaja ebarahuldavate tulemuste, töösuhte tähtaja möödumise või pikaajaline töövõimetuse tõttu), siis samaaegselt ei saa Teile maksta töötutoetust.
Töötutoetust ja töötuskindlustushüvitist makstakse töötule kokku kuni 270 päeva täitumiseni.
Töötutoetuse päevamäär on kehtestatud riigieelarve seadusega (2011. aastal 2,11 eurot). Töötutoetust arvutatakse ja makstakse tagasiulatuvalt vastuvõtul käimiste vaheliste päevade eest Eesti Töötukassas. Töötutoetust makstakse vähemalt kord 30 päeva jooksul töötu isiklikule pangakontole.
TTTS - Tööturuteenuste ja –toetuste seadus
Lugupidamisega,
Merike
www.metiabi.eu
Küsimus: Lapsehoolduspuhkus ja töötuskindlustus08.02.2011
Tere,
Hetkel olen lapsehoolduspuhkusel (1,6a) ja käisin hiljuti tööandjaga rääkimas tööle asumisest, kuid kahjuks teatas ta mulle, et hetkel neil mulle tööd pakkuda ei ole ja ei tea ka millal tekib. Mul on selline küsimus, et kuidas nüüd käituda nii, et rahaliselt oleks mulle kasulik. Kui tööandja mulle hetkel tööd ei suuda võimaldada, kas lasta tal end koondada, töötuks kirjutada, et siis minna töötukassasse ning äkki saab töötukindlustushüvitist. Või oodata veel niikaua, kui laps saab 3a täis ja siis ehk on tööandjal pakkuda mulle tööd. Aga, kui tal siis ka pole, palju ma siis töötukassast hüvitist saaksin?
Kas on mingi vahe, et kui taodelda töötukassalt hüvitist nüüd kui laps on 1,6 või siis kui ta on juba 3a. Kuidas neid rahasid lapsehoolduspuhkuse ajal arvutatakse?
Kui ma praegu tööle ei saa minna ja mul oleks võimalik end lasta töötuks vormistada (tööandja algatusel), siis oleks suureks abiks, kui saaksin töötuskindlustust, et selle aja jooksul endale uus töökoht otsida - kodule palju lähemal (töökoht Tallinnas on minu kodust pea 100 km kaugusel).
Ette tänades,
Kristel
Hetkel olen lapsehoolduspuhkusel (1,6a) ja käisin hiljuti tööandjaga rääkimas tööle asumisest, kuid kahjuks teatas ta mulle, et hetkel neil mulle tööd pakkuda ei ole ja ei tea ka millal tekib. Mul on selline küsimus, et kuidas nüüd käituda nii, et rahaliselt oleks mulle kasulik. Kui tööandja mulle hetkel tööd ei suuda võimaldada, kas lasta tal end koondada, töötuks kirjutada, et siis minna töötukassasse ning äkki saab töötukindlustushüvitist. Või oodata veel niikaua, kui laps saab 3a täis ja siis ehk on tööandjal pakkuda mulle tööd. Aga, kui tal siis ka pole, palju ma siis töötukassast hüvitist saaksin?
Kas on mingi vahe, et kui taodelda töötukassalt hüvitist nüüd kui laps on 1,6 või siis kui ta on juba 3a. Kuidas neid rahasid lapsehoolduspuhkuse ajal arvutatakse?
Kui ma praegu tööle ei saa minna ja mul oleks võimalik end lasta töötuks vormistada (tööandja algatusel), siis oleks suureks abiks, kui saaksin töötuskindlustust, et selle aja jooksul endale uus töökoht otsida - kodule palju lähemal (töökoht Tallinnas on minu kodust pea 100 km kaugusel).
Ette tänades,
Kristel
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Lapsehoolduspuhkust on õigus kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkuse katkestamisest on töötaja kohustatud teatama tööandjale 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti TLS §68 lg2.
1) Tööandja ei või töölepingut üles öelda koondamise tõttu isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust. Samuti ei ole põhjendatud väide, et tööd pakkuda ei ole. Tööandjal on õigus koondada Teid üksnes ettevõtte tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb, või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. TLS §93 lg1.
2) Koondamishüvitist on on töötajal õigus saada, kui töösuhe tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat ning tööleping on üles öeldud koondamise tõttu.
3) Õigus töötuskindlustushüvitisele tekib siis, kui töölepingu lõpetamise aluseks on: koondamine, asutuse likvideerimise, katseaja ebarahuldavad tulemused, töösuhte tähtaja möödumine või pikaajaline töövõimetus.
4) Täidetud peab olema ka tingimus, et Teil on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži. Seega peab hüvitise saamiseks olema töötatud ja töötuskindlustusmakset tasutud vähemalt 12 kuul töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Kui olite töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul rasedus- või sünnituspuhkusel, lapsehoolduspuhkusel või lapsendaja puhkusel ning seetõttu ei ole teil selle 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuu pikkust töötuskindlustusstaaži, liidetakse puhkusel oldud aeg töötuskindlustusstaaži leidmise perioodile.
Seega ei käi Teie juhtum kuni lapse kolme aastaseks saamiseni neist ühegi alla. Peale seda on Teil võimalus lasta oma ametikoht tööandja poolt koondada. Hetkel võib poolte kokkuleppel tööandja pakkuda oma ettevõttes Teile teisi ülesandeid, säilitades Teile töötasu (kuni lapse kolme aastaseks saamiseni) vastavalt kehtivale töölepingule. Kui tööandja on võtnud tööle Teie lapsehoolduspuhkuse ajaks teise töötaja, on ta kohustatud temaga töösuhte lõpetama, kui olete sellest 14 kalendripäeva ette teatanud.
Hüvitise suuruse ja selle arvestamisega saate tutvuda Töötukassa koduleheküljel www.tootukassa.ee töötuskindlustushüvitise alt.
Õigeid valikuid soovides,
Merike
www.metiabi.eu
Küsimus: Suitsetamine töökohal08.02.2011
Kas tööandjal on õigus keelata suitsetamine töökohal ning selle territooriumil, kui suitsunurka ei ole loodud ja mujal ka ei tohi?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Kahjuks ei ole Te maininud, millise töökohaga on tegu.
Suitsetamiseks keelatud ja lubatud kohad on reguleeritud tubakaseadusega, mille esmane eesmärk on tagada inimese tervise kaitse.
Tubakaseaduse §-s 29 on toodud loetelu kohtadest, kus suitsetamine on keelatud ja kuhu ei ole ette nähtud ka võimalust sisse seada eraldi suitsetamisruumi või suitsetamisala.
Tubakaseaduse §-s 29 nimetamata juhtudel otsustab ruumis või piiratud maa-alal suitsetamise lubamise selle valdaja (antud juhul tööandja) enda äranägemisel.
Tööandja võib töökorralduse reeglitega kehtestada, et tööajal ja tööandja territooriumil ei või suitsetada. Kohustust suitsetamisruumi ja/või ala eraldamiseks ei ole.
Lugupidamisega,
Merike
www.metiabi.eu
Küsimus: Töölepingu muudatus seoses euroga04.02.2011
Kas euro tulekuga seoses peab kõik töölepingud ära muutma ja töötasu eurodes lisama?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Töölepingu muudatust ei ole vaja teha ainult sel põhjusel, et muutub töötasu maksmise vääring, ehk siis krooni asemel euro. Seda siis juhul, kui Teie krooni töötasu on eurodesse ümber arvestatud kursiga 15,6466.
Töölepingu muudatus tuleb teha sellisel juhul, kui töötasu suurus ümardamise tagajärjel muutub kasvõi 1 eurosendi võrra, sest siis loetakse see töötingimuste muutmiseks.
Lugupidamisega:
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Tähtajalised töölepingud04.02.2011
Tere,
2009. aastal meid koondati. Ülemus pakkus mingi aja möödudes uuesti tööd ning on teinud meiega üle aasta tähtajalisi lepinguid (eelmine aasta kolm lepingut). Kas see on normaalne olukord?
Kuidas on see temale kasulik, et ta meid tähtajatult tööle ei vormista?
Tervitab, Pille
2009. aastal meid koondati. Ülemus pakkus mingi aja möödudes uuesti tööd ning on teinud meiega üle aasta tähtajalisi lepinguid (eelmine aasta kolm lepingut). Kas see on normaalne olukord?
Kuidas on see temale kasulik, et ta meid tähtajatult tööle ei vormista?
Tervitab, Pille
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Kahtlustan, et Teiega on kas tahtlikult või tööandjapoolsest teadmatusest käitutud ebaseaduslikult. Kui Teiega on sõlmitud aasta jooksul juba kolmas tähtajaline leping ja lepingute sõlmimise vahele jääb vähem, kui 2 kuud, siis loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks (TLS § 10). Seega on Teie tööleping vastupidiselt tööandja taotlustele praeguseks tõenäoliselt muutunud tähtajatuks.
Arvatavasti loodab tööandja sellisel moel pääseda Teie teistkordsest koondamisest, kui töö maht uuesti väheneb.
Huvi korral saab töölepingu sõlmimise ja lõpetamise kohta detailsemat infot minu 9. veebruaril toimuvatel, peamiselt küll tööandjatele suunatud koolitustel: http://www.oska.ee/et/koolitused "Töölepingu sõlmimine" ja "Töölepingu lõpetamine...".
Lugupidamisega:
info@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Töötasu maksmine pankroti korral02.02.2011
Tere,
17.01.2011 suleti ajutiselt kohvik, kus töötasin. Täna aga teatas tööandja pankrotist ja tahab lepingut lõpetada. Kuidas peaksin käituma, kes maksab välja teenitud palga?
17.01.2011 suleti ajutiselt kohvik, kus töötasin. Täna aga teatas tööandja pankrotist ja tahab lepingut lõpetada. Kuidas peaksin käituma, kes maksab välja teenitud palga?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

TLS § 89 lg2 p2 on tööandjal õigus majanduslikel põhjustel tööleping erakorraliselt üles öelda.
Töötukassa kaudu on võimalik taotleda tööandja maksejõuetuse hüvitist.
Maksejõuetuse hüvitise eesmärk on hüvitada töötajale tööandja maksejõuetuse (pankrot või pankrotimenetluse raugemine) tõttu saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses.
Maksejõuetuse hüvitise saamine ei sõltu töötuskindlustusstaažist -töötajal on õigus saada hüvitist sõltumata sellest, kas ja kui kaua tema tööandja on tasunud töötuskindlustusmakseid.
Maksejõuetuse hüvitise suurust arvestatakse saamata jäänud tasude liikide kaupa ja hüvitise summadel on alljärgnevad ülempiirid:
saamata palk hüvitatakse kuni töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis;
saamata puhkusetasu hüvitatakse kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis;
töölepingu lõpetamise hüvitust hüvitatakse kuni töötaja kahe kuu brutotöötasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis.
Maksejõuetuse hüvitise taotlemiseks esitab töötukassale avalduse pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur. Hüvitist saab taotleda pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist kohtu poolt.
Lugupidamisega,
Merike
www.metiabi.eu
info@metiabi.eu
Küsimus: Isapuhkus02.02.2011
Tere. Mehel on võimalus võtta 10 tööpäeva isapuhkust, enne kui laps sünnib. Niipalju, kui mina seadusest aru sain, siis see puhkus on ikka tasuline. Kuid mehe ülemuse sõnul on see tasuta puhkus ja hakatakse seda maksma aastast 2013.
Lugupidamisega Anna
Lugupidamisega Anna
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tõepoolest on isal õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. (TLS §60)
Kuid TLS §60 teine lause, mis räägib isapuhkuse tasustamisest jõustub vastavalt TLS §190 lõikele 3 alates 1.01.2013.a. Seega on õigus puhkust kasutada, kuid seda ei tasustata.
Lugupidamisega,
Merike
www.metiabi.eu
Küsimus: Ebavõrdne töötasu02.02.2011
Tere,
Kas teie arvates on õiglane, et samale ametikohale võeti uus inimene juurde ja temale määrati töötasuks tunduvalt suurem summa, kui hetkel minul on. St samal ametikohal olev inimene saab sama tööd tehes suuremat töötasu, kui juba 3 aastat samal ametikohal olnud inimene. Kui küsida töötasu juurde, siis ei ole firmal selleks raha.
Kas ei ole seadust, mis kohustab maksma võrdset põhipalka samal ametikohal olevatele isikutele samas firmas?
Kas teie arvates on õiglane, et samale ametikohale võeti uus inimene juurde ja temale määrati töötasuks tunduvalt suurem summa, kui hetkel minul on. St samal ametikohal olev inimene saab sama tööd tehes suuremat töötasu, kui juba 3 aastat samal ametikohal olnud inimene. Kui küsida töötasu juurde, siis ei ole firmal selleks raha.
Kas ei ole seadust, mis kohustab maksma võrdset põhipalka samal ametikohal olevatele isikutele samas firmas?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Õigus ja õiglus ei ole alati omavahel võrdusmärgiga. TLS § 28 lg 2 p 2 kohustab tööandjat maksma töötajale töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Eeldan, et Teil on olemas allkirjastatud tööleping, kus kirjas töötasu suurus ja selle maksmise tingimused? Kas tööandja täidab töölepingus kokkulepitud tingimusi? Kui "jah", siis on kõik õige, sest töötasu suurust sama tööd tegevatele töötajatele TLS ette ei kirjuta.
Kas see ka õiglane on? Siin tuleks võrdlevalt hinnata Teie ja uue töötaja kvalifikatsiooni, tööpanust, töö tulemuslikkust ja paljusid muid võrreldavaid tegureid. Vähetähtis ei ole ka olukord tööjõuturul Teie tööleasumise ajal ja tööandja praegune vajadus palgata juurde Teie uus kolleeg - see võis mõjutada ka töötasu määramist. Päris kindlasti ei anna aga pikem tööstaaž õigust kõrgemale töötasule.
Neid tegureid erapooletult (ka tööandja seisukohalt) võrreldes võiks anda hinnangu, kas erinev töötasu on õiglane või mitte.