Tööõigus

Tere,
TLS § 55 sätestab töötaja põhipuhkuseks 28 kalendripäeva, kui seadus ei sätesta teisiti või töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud teisiti.
Seadus sätestab teatud kategooriatele pikema põhipuhkuse, nt töövõimetuspensioni saavale töötajatele, ning haridus- ja teadustöötajatele, lisaks täiendavad puhkusepäevad lapsevanematele, kuid lisapuhkust tervistkahjustava töö eest ei ole ette nähtud.
Samas on töötajal ja tööandjal võimalik TLS § 55 alusel kokku leppida täiendava puhkuse osas ja vormistada see töölepingu lisana. Tervist kahjustava töö puhul oleks see isegi mõistlik, sest seda võib tõlgendada kutsehaigestumise või tööst põhjustatud haigestumise ennetustegevuseks tööandja poolt Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse mõistes.
Eraldi küsimuseks on muidugi see, kas praeguses majandusolukorras on tööandjal võimalik anda pikemat puhkust, kui seadus seda otseselt ei nõua.

Edukaid läbirääkimisi soovides:

info@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere.
Lühendatud tööaega või osalist tööaega puude või töövõimekaotuse tõttu seadus ette ei näe.
Kui arst soovitab ja töölepingu pooled selles kokku lepivad, võib see inimene töötada osalise tööajaga. Lepe peab muidugi kajastuma töölepingus, mõistlik oleks seal näidata ka töötamise kellaajad.
Osalise tööajaga töötamise korral puhkuse kestus ei vähene, kuid palka makstakse võrdeliselt töötatud ajaga. Kui töötatakse näiteks poole kohaga ehk 4 tundi päevas või 20 tundi nädalas, võib ka palgamäär poole väiksem olla, kuid mitte alla 139,01 eurot kuus 2011. aastal, mil kehtiv miinimumpalk on 278.02 eurot.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 punktide 5 ja 51 järgselt on töötajal õigus nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist, samuti enda üleviimist sobivale päevasele tööle, kui ööajal töötamine on isikule arsti otsuse alusel tervise tõttu vastunäidustatud ning tööandjal on võimalik töötajat vastavale tööle üle viia.

Tervist ning sobivat tööd soovides,
Merike Michelson

www.metiabi.eu
info@metiabi.eu

Lp Küsija,
Teie informatsiooni põhjal jääb mulje, et hoolimata eelmise direktori võimalikest motiividest, võeti majahoidja-koristaja tööle seaduse mõistes igati korrektselt. Juhul, kui uue juhi hinnangul ei ole seda ametikohta vaja, siis tuleks see koondada TLS § 89 lg 1 alusel. Võimalusel tuleks töötajale eelnevalt teist tööd pakkuda, kui seda on. Töölepingu ülesütlemine koos põhjendusega (töömahu vähenemine, töö ümberkorraldamine vms) tuleb töötajale TLS § 97 lg 2 p 1 alusel esitada 15 päeva ette. Töötajale tuleb maksta ühe kuu keskmine töötasu hüvitiseks.

Juhul, kui töötaja töösse suhtumine ja töötulemused selleks põhjust annavad, siis on võimalik töötajaga töösuhe lõpetada ka mõnel TLS § 88 toodud põhjusel. Paraku ei pea ma eetilistest kaalutlustest lähtuvalt ning kõiki asjaolusid teadmata, võimalikuks anonüümsele küsijale ja kogu foorumile, selle seaduseparagrahvi rakendamisega kaasnevaid võimalusi tutvustada.
Tööandja saab minu või firma poole, mida esindan, pöörduda allpool olevate kontaktide kaudu ametlikult ja siis saame süveneda detailidesse. Kui juhtum ei lähe vastuollu üldtunnustatud eetikanormidega, siis peaksime leidma ka lahenduse.

Õigeid ja õiglasi lahendusi soovides:
Tiit Kruusalu

info@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere!
Seoses pankroti väljakuulutamisega on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda (TLS § 89 lg2 p2).
Töötukassa kaudu on võimalik taotleda tööandja maksejõuetuse hüvitist, kuid seda saab taotleda pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist kohtu poolt.
Võtke ühendust ettevõtte pankrotihalduriga, kes on kohustatud tegema avalduse töötukassale.
Nimetatud hüvitise eesmärgiks on hüvitada töötajale tööandja maksejõuetuse (pankrot või pankrotimenetluse raugemine) tõttu saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses (TKS §19-§22).
Töötukassa maksab töötajatele firma maksejõuetuse hüvitist. Seega on kogu selle protsessi võtmeisik pankrotihaldur.

Edu soovides,
Merike Michelson

www.metiabi.eu
info@metiabi.eu

Tere.
Kõik oleneb sellest, millistel tingimustel on sõlmitud Teiega tööleping.
Töölepingu seaduse (TLS) §35 alusel peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd. See eeldab, et töötaja töötab (täistööajaga) 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ning kaheksa tundi päevas (TLS §43 lg1; lg2).
Samal ajal on võimalik kokku leppida, et mõnel päeval vahetatakse töö- ja puhkeaeg ära.
Kokkulepe aga eeldab tööandja ettepanekut ja töötaja nõusolekut.

Lugupidamisega,
Merike Michelson

www.metiabi.eu
info@metiabi.eu

Tere.
Sellele küsimusele täpse vastuse andmiseks oleks vaja tutvuda Teie töölepingus tööaega puudutavate kokkulepetega ning teada summeeritud tööaja arvestuse tingimusi. Samuti ei loe edastatud informatsioonist välja, mis iseloomuga ettevõttega on tegu.

Olenevalt sellest, kui pikk on summeeritud tööaja arvestusperiood, arvestatakse Teie tööaja normtunnid alles perioodi lõpus, mida on haiguspäevade võrra vähem.
Juhul, kui soovite säilitada oma töötasu suurust võrreldes eelmistega (ilma haigusleheta), tuleb Teil ka puuduolevad tunnid täis töötada.
Karistusena ei saa seda tõlgendada, sest tööle lubatakse töötaja, kes on haigusest paranenud ning terveks tunnistatud.

Lugupidamisega,
Merike Michelson

www.metiabi.eu
info@metiabi.eu

Tere,
Kahjuks jään Teile vastuse võlgu. Sooduspensioni saamise kohta saate asjakohasema vastuse Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt: http://www.ensib.ee/kusi-vastame/. Sellelt lingilt võite sisestada oma küsimuse spetsialistidele, kes sarnaste asjadega igapäevaselt tegelevad.

info@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere.
Teie kirjast ei selgu, kas töötasu vähendamine toimus poolte kokkuleppel töölepingu tingimuste muutmisel või töötasu vähendamisel töö mitteandmise korral.
Viimase puhul on tööandjal õigus temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt vähendada töötasu kuni kolmeks kuuks mõistliku ulatuseni ning seda vaid 12-kuulise ajavahemiku jooksul (TLS §37 lg1).
Töötasu vähendamisel on töötajal õigus keelduda töö tegemisest tasu alandamisega võrdses ulatuses ehk töötasu ja tööpanus peavad olema proportsionaalsed ja töötasu vähendamisel muutub vastavalt tööandja õigus nõuda töötajalt tööd.

Töötasu alandamiseks, kuivõrd tegemist on erandliku olukorraga, peab tööandja olema täitnud eeltingimused:
• enne töötasu alandamist tuleb tööandjal pakkuda töötajale teist tööd, kui see on võimalik;
• teise töö pakkumine ei tohi kahjustada töötaja huve;
• tööandja kaasab töötajate esindajaid või töötajaid tekkinud olukorras lahenduste leidmisse, mis viiksid mõlema poole huve arvestavate lahendusteni.

Töötasu vähendamisest on tööandja kohustatud teavitama töötajat vähemalt 14 kalendripäeva ette, mis annab võimaluse töötajale otsida endale ajutiselt või alaliselt teine töö.

Töötasu vähendamise juhtudel on töötajal õigus tööleping üles öelda ning saada töölepingu ülesütlemise hüvitist sarnaselt olukorraga, kui tööandja ütleb töölepingu üles majanduslikel põhjustel ehk siis töötajal on õigus saada nn koondamishüvitist, kui ütleb töölepingu üles TLS §37 lg 1 põhjusel.

Lugupidamisega,
Merike Michelson

www.metiabi.eu
info@metiabi.eu

Tere,
Mõistlik on haiguslehel viibida nii palju, kui hädavajalik ja nii vähe, kui võimalik.
Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 119 piiritleb pikaajalise töövõimetuse mõiste, mille puhul võib ametniku teenistusest vabastada, nelja järjestikuse kuuga või kalendriaasta jooksul kokku viie kuuga.
Pikaajalise töövõimetuse formuleeringu alusel võib ametniku vabastada ainult tema haiguslehel oleku ajal.
Töövigastuse tõttu ajutiselt töövõimetuks jäänud ametniku teenistussuhe peatub ja talle säilitatakse tema ametikoht kuni tervenemiseni või invaliidsuse kindlaksmääramiseni.

Teile head tervist soovides:

info@metiabi.eu
www.metiabi.eu

Tere.
Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS §100 lg1). Lisaks on õigus saada kindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras (TLS §100 lg2).
Teie poolt edastatud informatsioonist ei selgu, millal täpselt lõppes töösuhe? Kui kokkulepe tööandjaga oli sõlmitud isegi 1,5 aastat tagasi, ka siis ei saa tegu olla tööandja poolt kolme kuu keskmise töötasu hüvitamisega.
Juhul, kui Teie töösuhe kestis ettevõttes 20 aastat, on õigus koondamise korral saada kolme kuu keskmise töötasu ulatuses kindlustushüvitist, kuid seda juba Töötukassast (TLS §139 lg1).
Teil on kirjalik taasesitatavas vormis kokkulepe. Kui olete oma õigustes kindel ning tööandja Teie taotlustele ei reageeri, võite pöörduda Töövaidluskomisjoni.
Avalduse esitamise tingimused leiate Individuaalse töövaidluse lahendamise seadusest, alljärgnevalt lingilt:
https://www.riigiteataja.ee/akt/264637?leiaKehtiv#para13

Kordaminekuid soovides,
Merike Michelson

www.metiabi.eu
info@metiabi.eu