Sotsiaalne turvalisus
Küsimus: Kas politsei võib nõuda minult dokumenti ja isikuandmeid, kui ma ei kanna maski tervislikel põhjustel?28.01.2021
Tere!
Kas politseil on õigus nõuda minult isikut tõendava dokumendi esitamist minu isikuandmete üleskirjutamiseks ja väidetavalt mingiks hilisemaks kontrolliks, kui nende küsimusele, miks ma ei kanna maski poes, teatan, et mul on selleks meditsiinilised põhjused?
Kas politseil on sellises olukorras õigus nõuda isikut tõendava dokumendi puudumisel, et ma läheks nendega koos ametiautosse isikusamasuse tuvastamiseks ning nende väitel Terviseametist minu tervist puudutavate andmete kontrollimiseks?
Kas politseil on õigus poes nõuda, et ma avaldaks neile ka täpset diagnoosi või tervislikku põhjust, miks ma maski kanda ei tohi?
Tänan vastuse eest ette.
Kas politseil on õigus nõuda minult isikut tõendava dokumendi esitamist minu isikuandmete üleskirjutamiseks ja väidetavalt mingiks hilisemaks kontrolliks, kui nende küsimusele, miks ma ei kanna maski poes, teatan, et mul on selleks meditsiinilised põhjused?
Kas politseil on sellises olukorras õigus nõuda isikut tõendava dokumendi puudumisel, et ma läheks nendega koos ametiautosse isikusamasuse tuvastamiseks ning nende väitel Terviseametist minu tervist puudutavate andmete kontrollimiseks?
Kas politseil on õigus poes nõuda, et ma avaldaks neile ka täpset diagnoosi või tervislikku põhjust, miks ma maski kanda ei tohi?
Tänan vastuse eest ette.
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Terviseamet (TeA) on edastanud Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) ametiabipalve seoses Vabariigi Valitsuse korraldusega 282 (saate tutvuda siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/316012021003) kehtestatud nõuete täitmise tagamisega. Selleks tulenevalt kontrollib PPA avalikes siseruumides ka maski kandmise kohustust.
Maski mitte kandev isik rikub sellise tegevusega eelnimetatud korraldust. Rikkumise menetlejaks ei ole PPA, selles tulenevalt tuvastavad ametnikud Korrakaitseseaduse § 32 alusel isiku ning edastavad andmed isiku kohta Terviseametile kes otsustab menetluse alustamise. § 32 annab õiguse isikusamasuse tuvastamise eesmärgil toimetada isik kas patrullautosse või ka politseiasutusse kui muul viisil isikusamasuse tuvastamine ei ole võimalik.
Oma terviseandmeid Te avaldama ei pea, need saate hiljem esitada Terviseametile koos oma ütlustega, juhul kui TeA otsustab menetluse läbi viia. Siiski võib siinkohal lühike vastus põhjuse kohta ning dokumendi esitama lõpetada kogu konfliktolukorra Teie jaoks kiiremini kui pikk vaidlus ning saate kiiremini jätkata ka oma igapäevaseid toiminguid.
Küsimus: Kas turvafirmadesse on mõtet kandideerida, kui sain 2003 a karistada kriminaalkorras, see on nüüd kõik juba möödanik?28.01.2021
Tere! Sain karistada kriminaalkorras 2003.a tingimisi 3 aastat 1,5 aastase katseajaga, on registrist kustutatud, arhiivis. Kas turvafirmadesse on mõttetu kandideerida?
Tänan.
Tänan.
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Antud karistus peaks olema kantud karistusregistri arhiivi ning ei tohiks seega seada piiranguid kandideerimisel.
Küsimus: Mida ette võtta kui alumine naaber käib ukse taga ja ähvardab?28.01.2021
Tere!
Alumise korruse naaber käis kell 21:20/21:40 vahemikus ukse taga ja alguses lõi ust (ei tea kas käe/jalaga vm asjaga), siis koputas. Lõugas, et rattaga ei sõideta toas (mida pole teinudki. Laps harjutas käimist käimistoe najal). Ning lõppu lisas: “rohkem ma siia tulla ei taha, on selge vä?” Mis tundus ähvardusena.
Öörahu algab ju kell 22 ja sellel ajal ongi vaikus.. Tavaliselt ei ole lapski nii hilja üleval, kuid tol õhtul ei olnud tal kell 21 veel und.
Kirjutasin ka majahaldurile, et äkki oskab nõu anda mida teha, kuid pole veel vastust saanud. Kortermaja kostabki hästi läbi, ei saa ju lapsel kõndima õppimist keelata?
Kui ta peaks mõni päev nüüd uuesti tulema ja karjuma/ust peksma, siis mis ma peaksin tegema? Mida ütlema ja kas üldse ust avama?
Alumise korruse naaber käis kell 21:20/21:40 vahemikus ukse taga ja alguses lõi ust (ei tea kas käe/jalaga vm asjaga), siis koputas. Lõugas, et rattaga ei sõideta toas (mida pole teinudki. Laps harjutas käimist käimistoe najal). Ning lõppu lisas: “rohkem ma siia tulla ei taha, on selge vä?” Mis tundus ähvardusena.
Öörahu algab ju kell 22 ja sellel ajal ongi vaikus.. Tavaliselt ei ole lapski nii hilja üleval, kuid tol õhtul ei olnud tal kell 21 veel und.
Kirjutasin ka majahaldurile, et äkki oskab nõu anda mida teha, kuid pole veel vastust saanud. Kortermaja kostabki hästi läbi, ei saa ju lapsel kõndima õppimist keelata?
Kui ta peaks mõni päev nüüd uuesti tulema ja karjuma/ust peksma, siis mis ma peaksin tegema? Mida ütlema ja kas üldse ust avama?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Kui naaber on agressiivne ja peksab ust, siis ei ole mõistlik ust avada vaid suhelda läbi suletud ukse ning teatada 112, et ukse taga on agressiivselt käituv ja lärmav naaber.
Naabrile võiks püüda olukorda selgitada ise rauhulikult ning kinnitada, et laps lõpetab harjutamise varsti ning nn öörahu ajaks on vaikus.
Küsimus: Kas füüsiline isik tohib endaga tulirelva kaasas kanda kui ta on omandanud relvaloa?28.01.2021
Tervist!
Kas füüsiline isik tohib endaga tulirelva kaasas kanda kui ta on omandanud relvaloa? Seadusest sain niipalju, et juriidiline isik tohib aga füüsilise isiku kohta ei saanud midagi.
Kas füüsiline isik tohib endaga tulirelva kaasas kanda kui ta on omandanud relvaloa? Seadusest sain niipalju, et juriidiline isik tohib aga füüsilise isiku kohta ei saanud midagi.
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Teie küsimusele vastab Relvaseaduse § 50 lg 2, et ka füüsilisest isikust relvaloa ja relva omanik võib avalikus koha relva kanda aga VARJATULT.
§ 50. Relva ja laskemoona kandmise üldine kord
(1) Relva ja laskemoona võib kanda isik, kellel on vastav relvaluba või relvakandmisluba. Kui isikul on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole relvaloa kaasaskandmine kohustuslik.
[RT I, 09.03.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
(2) Relva ja laskemoona tuleb kanda avalikus kohas varjatult ning viisil, mis välistab nende kadumise või sattumise teise isiku valdusse, samuti juhusliku kahju tekitamise. Kantava tulirelva, välja arvatud revolvri padrunipesas ei tohi olla padrunit.
Küsimus: Kas mul on õigus pärast töötuhüvitisele, kui uues töökohas mulle ei meeldi või tööandjale ma ei sobi?05.01.2021
Tere!
Kerkis üles küsimus, millele kahjuks siit portaalist ega Töötukassa lehelt ühtset vastust ei leidnud või leida ei osanud.
Situatsioon on järgmine: olen olnud peaaegu neli aastat lepinguliselt tööl ettevõttes A. Mulle pakub tööd ettevõte B ja kaalun selle vastuvõtmist. Küll aga oleks ettevõttes B töö alguses katseajal ja mul ei ole veel kindlust, kas seal kõik hästi läheb: pakkumine tundub hea, aga eks kogemus peab näitama, milline töö tegelikult olema hakkab.
Et saaksin võtta vastu uue töökoha, pean enda soovil katkestama töölepingu ettevõttega A.
Juhul, kui töö ettevõttes B ei vasta ettekujutusele ja kas soovin ise uue lepingu katseajal katkestada või kui teeb seda uus tööandja, kas mul on seejärel õigus saada töötuhüvitist, kui hakkan uuesti tööd otsima?
Kerkis üles küsimus, millele kahjuks siit portaalist ega Töötukassa lehelt ühtset vastust ei leidnud või leida ei osanud.
Situatsioon on järgmine: olen olnud peaaegu neli aastat lepinguliselt tööl ettevõttes A. Mulle pakub tööd ettevõte B ja kaalun selle vastuvõtmist. Küll aga oleks ettevõttes B töö alguses katseajal ja mul ei ole veel kindlust, kas seal kõik hästi läheb: pakkumine tundub hea, aga eks kogemus peab näitama, milline töö tegelikult olema hakkab.
Et saaksin võtta vastu uue töökoha, pean enda soovil katkestama töölepingu ettevõttega A.
Juhul, kui töö ettevõttes B ei vasta ettekujutusele ja kas soovin ise uue lepingu katseajal katkestada või kui teeb seda uus tööandja, kas mul on seejärel õigus saada töötuhüvitist, kui hakkan uuesti tööd otsima?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Töötuskindlustushüvitise määramiseks peate vastama kolmele tingimusele:
1) olete töötuna arvele võetud (töötuna saab arvele võtta inimest, kes ei tööta);
2) Teil on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, katseaja või tähtajalise lepingu lõppemine).
Töötuskindlustusstaaž tehakse kindlaks töötuna arvelevõtmise ja töötuskindlustushüvitise taotluse esitamise kuupäeva seisuga.
Kui inimene on töötanud töölepingu alusel, siis töötuskindlustusstaaži annavad need kuud, millal tal on töötamise registri andmete kohaselt vähemalt üks tasustatud töötamise päev olnud.
Kui kõik töötamise päevad konkreetses kuus on peatatud (nt haiguslehel, palgata või lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu), siis töötuskindlustusstaaži selle kuu eest ei teki.
Kui inimene on töötanud võlaõigusliku lepingu alusel, siis tekib töötuskindlustusstaaž üksnes nende kuude eest, millal on deklareeritud tasu, millelt on töötuskindlustusmaksed kinni peetud.
Küsimus: Kas mul on õigus töötuskindlustushüvitisele, kui lõpetasin viimase töölepingu oma algatusel aga seda katseajal?24.11.2020
Tere, kui lõpetasin viimase töölepingu oma algatusel aga seda katseajal, kas mul on õigus töötuskindlustushüvitisele?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Töötuna registreeritud isikul on õigus töötuskindlustushüvitisele:
- kui tema viimane töösuhe enne töötuna registreerimist on lõpetatud töölepingu seaduse § 86 alusel ja
- kui tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.
Meie jaoks on oluline, et töötamise registris on kirjas TLS § 86, mis annab õiguse töötuskindlustushüvitise taotlemiseks.
Töötukassa jaoks ei ole oluline teada, kumma algatusel katseajal töösuhe lõpetati või mis oli katseaja eesmärk.
Töölepingu seaduse § 86 lg 1 sisaldab võrdselt mõlema osapoole õigust töösuhe katseaja jooksul üles öelda:
„§ 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates.“
Küsimus: Kas pean ootama kuni haigusleht on lõpetatud ja siis saan töötuna arvele võtta või võin haiguslehe ajal seda juba teha?29.09.2020
Tere. Meil tuleb kollektiivkoondamine 18.10 seisuga. Olen ise haiguslehel ja kui minu paranemine võtab aega kauem kui 18.10. Kas pean ootama kuni haigusleht on lõpetatud ja siis saan töötuna arvele võtta või võin haiguslehe ajal seda juba teha?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Te võite töötuna arvelevõtmise avalduse esitada siis, kui Teie tervis lubab asuda aktiivsetele tööotsingutele. Töötuna arvelevõtmise avaldust on võimalik esitada e-töötukassa kaudu ööpäevaringselt: https://www.tootukassa.ee/tkauth/login
Küsimus: Kas mul on õigus saada ka sünnitushüvitist kuna uues töökohas võtan sünnituspuhkuse ikkagi välja?23.09.2020
Tere. Jäin rasedaks ja eelmises töökohas lõppes leping, kuna kolisin uude linna ja sinna tagasi tööle poleks enam läinud. Nüüd avanes võimalus väikse koormusega kodust töötada samal ajal vanemahüvitist edasi saades. Jäin aga teist last ootama ja sündide vahe tuleb vähem kui 2a. Kas mul on õigus saada ka sünnitushüvitist kuna uues töökohas võtan sünnituspuhkuse ikkagi välja? Kui jah siis, millise tasu järgi see hüvitis makstakse, kas eelmise või nüüd uue?
Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Sünnitushüvitisele on Teil õigus, kui sünnituslehe algamise päeval omate kehtivat töösuhet ja ravikindlustust tööandja kaudu. Sünnitushüvitise arvutame eelneva kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatava tulu andmete alusel. Kui Te eelneval
kalendriaastal ei töötanud ning tööandja Teie eest sotsiaalmaksu ei maksnud, arvutatakse hüvitis alampalgalt. Kui põhipalk on väiksem kuupalga alammäärast, siis päevatulu võrdub põhipalga ja arvu 30 jagatisega.
Parimat soovides
Ülvi Rebane
Eesti Haigekassa
Küsimus: Kas saan hiljem trauma muuta töötraumaks, kuna ravi venib ja lasin ennast algul tööandjal "ära rääkida"?11.09.2020
Tere!
Kukkusin tööl ja murdsin jala. Tööandja rääkis teatud tingimustel mind pehmeks, et ma ei vormistaks seda kui kukkumist tööl, vaid et kukkusin omal vabal ajal. Haiguslehel olen nüüd juba 2 kuud ning kuna pean ka opile minema, siis võib see venida veel väga pikaks.
Tööandja aga ei täida tingimust, milles olime kokku leppinud.
Tean, et käitusin valesti, kuid kas ma nüüd kuidagi saan muuta oma traumat töötraumaks?
Kukkusin tööl ja murdsin jala. Tööandja rääkis teatud tingimustel mind pehmeks, et ma ei vormistaks seda kui kukkumist tööl, vaid et kukkusin omal vabal ajal. Haiguslehel olen nüüd juba 2 kuud ning kuna pean ka opile minema, siis võib see venida veel väga pikaks.
Tööandja aga ei täida tingimust, milles olime kokku leppinud.
Tean, et käitusin valesti, kuid kas ma nüüd kuidagi saan muuta oma traumat töötraumaks?
Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Haigekassa maksab ajutist töövõimetushüvitist arsti väljastatud lehe alusel. Oma küsimusega pöörduge palun tööinspektsiooni poole www.ti.ee.
Parimat soovides
Pille Sõõrde
Eesti Haigekassa
Küsimus: Kas täiskasvanute gümnaasiumisse õppima asudes saab täiskasvanu tervisekindlustuse?31.08.2020
Tere
ma sooviksin teada, et kui ma asun õppima täiskasvanute gümnaasiumis, siis millal hakkab kehtima tervisekindlustus ja kas ma saan üldse tervisekindlustuse kui olen täiskasvanud õppija?
Lugupidamisega
ma sooviksin teada, et kui ma asun õppima täiskasvanute gümnaasiumis, siis millal hakkab kehtima tervisekindlustus ja kas ma saan üldse tervisekindlustuse kui olen täiskasvanud õppija?
Lugupidamisega
Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Üldkeskharidust omandavatel õpilastel on õigus ravikindlustusele sõltumata vanusest. Andmed Eestis õppivate õpilaste ja üliõpilaste kohta esitab haigekassale haridus- ja teadusministeerium. Andmed edastatakse tavapäraselt septembri esimestel nädalatel.
Parimat soovides
Ülvi Rebane
Eesti Haigekassa