Ehitus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Millega parandada 100 aastat vana maja korstent, kas vana lubimördiga oleks see mõtekas?02.09.2015

Tere,
Palun nõu. Maja on umbes 100 aastat vana. On olemas vana lubimört. Kas seda kasutada ja kui, siis kas segada juurde liiva ja tsementi? Mis vahekorras segu teha? Kui kaua segu peaks seisma enne kasutama hakkamist?
Või soovitate korstna parandamiseks midagi muud? Korsten on kahe lõõriga ja kuna köetakse ainult üht lõõri, siis teine korstna külg laguneb.
Tänan

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tere,
Selles küsimuses on minust paremate teadmistega Safrani spetsialistid. http://www.safran.ee/ Loodan, et saate neilt abi.
Kalle Pilt
 

Küsimus: Millega soojustada ja kas on vaja aurutõket soojustuse ja viimistlusmaterjali vahele, kui ehitada palkmaja katusealust?27.08.2015

Tere
Millega soojustada ja kas on vaja aurutõket soojustuse ja viimistlusmaterjali vahele, kui ehitada palkmaja katusealust? Katuseks on sindel ja tuuletõke on sarikate vahele paigaldatud. Sooviksin vältida seente teket. Kas OSB3 sobiks seinakatteks, mille peale panna tapeet või seineks?

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tere,
Kui ehitate välja ärklikorrust (katusealust) ning soojustate sindelkatuse alust, siis on kõige olulisem tuulutusvahe sindli ja tuuletõkkeplaadi vahel. Jälgida tuleb ka seda, et õhk õhuvahesse altpoolt juurde pääseks ning ülevalt välja saaks. Teiseks peab soojustus olema piisav vältimaks kastepunkti teket konstruktsioonis (sõltuvalt soojustusmaterjalist 200-300 mm). Aurutõke siseküljel enne soojustust on soovitatav ning OSB plaadi osas vastuväiteid pole.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
 

Küsimus: Kas on võimalik ventileerida keldrit ja tuba ühe ja sama ventilatsioonitoruga sama vundamendi ventilatsiooniava kaudu?24.08.2015

Tere.
Olemas on vundamendis ventilatsiooniava, mis praegu ventileerib toa alust põrandat. Kui paigaldada keldri ventilatsiooni toru ja juhtida selle toa põranda alt läbi. Siis kas on võimalik keldrit ja tuba ventileerida sama toruga, nt. tehes torusse ava (kui suur peaks ava olema, et tekiks tõmme) või peaks toru hargnema kaheks vundamendi avast sisse tulles (kui pikk peaks siis olema see toru, mis ventileerib tuba).
Või on vaja keldrile ja toale kahte erinevat vent.ava vundamendis? Küsimus tuleb sellest, et maakivi vundamenti on raske teha vent.ava.
Tänan

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tere,
Kuna keldris ja põrandaaluses on erinevad rõhud (nii õhu- kui veeauru osarõhud), siis ei pruugi selline ventilatsioon tööle hakata. Soovitame ikka eraldi toru. Kui põrandaalune on keldrist oluliselt kuivem ning hästi tuulduv, siis võib keldri õhu lihtsalt juhtida põranda alla.
Kalle Pilt
 

Küsimus: Kuidas ehitada laudpõrandat, kui soov soojustada EPS plaadiga?21.08.2015

Tere. Plaan on ehitada elamiseks vana laotud maakivist vundamendiga asundustalu laudaosa eluruumideks. Esmalt oli mõte valada betoonpõrand ja sai ka ostetud ka 100mm põranda ESP plaadid. Nüüd aga otsustasime laudpõranda kasuks. Ruum on seest kuni vesiliivani tühjaks tassitud ja olekski vaja nõu, kuidas edasi minna, arvestades, et soojustada tuleb EPS plaatidega, kuna sai need juba ostetud. Vundamendis tuulutusavad puuduvad, vundamendi sügavus on 60cm alla maapinna ja sokli kõrgus 30cm.

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tere,
Maakividest massiivse seina korral, kus tuulutusavad puuduvad, on väga raske teha välisõhuga tuulduvat puitpõrandat. Soovitan teha nn. siseõhuga tuulduva puitpõranda. Konstruktsioon alt üles alljärgnev: liivakiht min 150 mm, EPS 100 mm, betoon 80 mm (äärtesse 50 mm EPS vundamendi ja betooni vahele), laagid 50 mm + 50 mm (omavahel risti, et õhk liiguks mõlemat pidi samm 400 mm ning soojustust mitte vahele panna), laudis 28 või 32 mm (seina ja laudise vahele õhuvahe 10 mm, mis kaetakse põrandaliistuga). Sellise põranda korral hakkab siseõhk põrandaalust (betooni ja laua vahel) tuulutama.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
 

Küsimus: Kuidas teha maamaja põrandaaluse keldri tuulutust?19.08.2015

Tere
Majas asuvad kõrvuti vaheseintega eraldatud kaks keldrit. Välisseintega keldritel ühendus puudub.
Köögialune kelder: 174x182 sügavus 106.
Toaalune kelder: 174x197 sügavus 106.
Pliit asub otsaga tala peal, köögiseina taga teises toas asub korstna jalg. Köögialusest keldrist on lähim välissein 2.75m (esiku alt läbi). Kaugem välissein 3.7m (toa alt), selle seina vundamendis on tuulutusava olemas.
Toaalune kelder: lähim välissein esiku alt läbi 2.75m, kaugem toa alt 3.4m.
Küsimused:
Kas on võimalik kahele keldrile teha ühine tuulutus? Kas keldri seina ava tegemisest piisab, et keldri niiskus liiguks ise toa põranda alt läbi ilma tuulutustoruta?
Millise läbimõõduga kasutada? Kas toru läbimõõt on kogupikkuses sama või peab see muutuma? Kas torude kalle on oluline, võib see olla horisontaalne, või peaksid torud paiknema nurga all?
Mitu tuulutusava peaks olema kummalgil keldril? Kas avad peaksid paiknema üleval, all või keskel?

Tänan,

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tere,
Õhu liikumisel keldrites tuleks arvestada kõige rohkem asjaoluga, et õhk peab liikuma võimalikult suurte avauste kaudu ning võimalikult sirgjooneliselt. Kindlasti peavad tuulutusavad olema mõlemal pool keldreid (vastasseintes) ning keldrid võivad olla omavahel ühendatud. Tuulutusavade suurus on heaks õhuvahetuseks minimaalselt 100 mm ning torude kalle oluliselt õhu liikumist ei mõjuta, samas kui tuulutus on vertikaalne (näiteks läbi korstna tuulutuslõõri), siis liigub õhk intensiivsemalt. Läbimõõt võiks olla kogu pikkuse osas konstantne. Tuulutusavad võiks paikneda võimalikult üleval lae piirkonnas.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
 

Küsimus: Mida veel lisaks puidust seinte eemaldamisele ja tuulutamisele ette võtta, et garaaži kanalisse seen tagasi ei tuleks?10.08.2015

Garaaži kanalis oli hallitusseen, kõik ehitus oli tehtud puidust. Lammutasin põrandad ja kanali seinad maha ning tuulutasin garaaži, kas seen tuleb tagasi? Kas peaksin ostma tõrjet, et seenest lõplikult vabaneda?

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tere,
Kui tegemist oli tõesti hallitusseenega, siis on tehtud tegevused piisavad kolooniate vähendamiseks. Kuid kui tegemist oli puitu lagundava seenega, siis tuleks kõigepealt Eesti Mükoloogiauuringute Keskuses liik määrata ja siis saab edasi soovitusi jagada.
Kalle Pilt
 

Küsimus: Millega soojustada silikaatidest kortermaja, kui väljast ei soovita soojustada?06.08.2015

Tere
Kahekordses silikaattellistest ehitatud kortermajas on plaanis vahetada välja kõik vanad aknad ja kuna 45 aastat vanad seinad on pooltühjad, siit ka küsimus. Millega oleks mõttekas sein uuesti soojustada (väljaspoolt soojustada ei soovita)?

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tere,
Kahjuks sellisel juhul polegi head lahendust, mida võiks soovitada.
Kalle Pilt
 

Küsimus: Kuidas renoveerida linaluu täidisega palk-karkassmaja fassaadi?05.08.2015

Tere
Remondin eelmise sajandi alguses ehitatud puitmaja fassaadi, kuna sellel puudub tuulutus. Suurem osa majast on palk. Majal on ka juurdeehitus, mis on puitkarkass, täiteks linaluu. Vana voodrilaud on pandud otse palgi peale. Juurdeehituse osas on linaluu prusside vahel, linaluu katteks horisontaalne laud ja otse selle peal voodrilaud.
Mõte on selline: puitkarkassi osas tahan linaluu välja võtta, asemele paneksin kivivilla, villa peale 25mm tuuletõke (Skano, roheline). Siis tuulutusvahe paar cm ja uus laudis. Alla sokli peale uus veelaud koos plekiga. Uurisin, et tuuletõkkeplaadile tuleb ühenduskohtadesse paar mm vahed jätta. Kuidas või kas neid ühenduskohti peaks tihendama? Kas tuuletõkkeplaat peab ulatuma tihedalt vastu vundamendil olevat tõrvapappi? Veelaud kinnitatakse sellisel juhul tuuletõkke peale.
Palkseinal paneksin tuuletõkkeplaadi otse palgi peale. Või tuleks panna roovid, vahele kivivill ja siis tuuletõke? Lisakihtide paksus peaks olema võimalikult väike, sest muidu rikub maja välimuse ja see ilmselt ei meeldi muinsuskitsele. Maja asub kaitsevööndis.
Kuna kogu majale ei saa praegu tuuletõkkeplaati paigaldada, siis osa laudisest jääb hetkel nii nagu ta on, ilma tuulutuseta. Kas sinna vahele oleks mõtet panna bituumenpaber (Arvo) või parem mitte? Või on olemas mõni parem lahendus?
Parimate soovidega

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tere,
Ei saanud aru, kuhu peaks teie informatsiooni kohaselt tuuletõkkele paarimillimeetrise vaje jätma. Tuuletõkkeplaat peab olema paigaldatud ühtlaselt, nii, et õhuvoolud sealt läbi ei pääseks. Seda nii seina kui ka nurkade ja äärte osas. Välisvoodril võib tuuletõkke panna otse palgile, kuid tuuletõkke ja laudise vahel peab olema tuulutusvahe. Bituumenpaberit ei soovita, pigem tihendage täiendavalt palgivahesid takuga.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
 

Küsimus: Kas uued eurodirektiivid puudutavad ka varem ostetud gaasikatlaid?05.08.2015

Tere,
Mul on kodus 2005. aasta lõpus paigaldatud turbo gaasikatel ZSE24-4MFA. Kas minu katelt puudutab ka sügisel jõustuv eurodirektiiv? Mida soovitate ette võtta?
Aitäh

Vastus: Simmo Paomets, tehniline juht, Gaspre OÜ, www.gaspre.ee

Tere
Euroliidu nn. ökodirektiiv ei puuduta juba paigaldatud gaasikatlaid. Need võivad töötada oma eluea lõpuni. Teie 2005. aasta lõpus paigaldatud seade Junkers ZSE24-4MFA on varsti 10 aastat vana ning keegi ei tea, kaua ta veel kestab. Eesti "Küttegaasi ohutuse seaduse" § 4.1 p.3 kohaselt loetakse gaasiseadme kasutusajaks 15 aastat, kui tootja ei ütle teisiti. Koduseadmete tootjad ei ütle teisiti.

Nüüd on Teie otsustada, kas Teie katel toimib rahuldavalt. Juhul, kui otsustate kütteseadme välja vahetada, on praegu veel võimalus hankida samatüübiline (kinnise koldega ning sooja tarbevett mahutisse akumuleeriv) tavakatel ning teostada katlavahetus suhteliselt lihtsalt. Seda saate teha seni, kuni katlaid hulgimüüjate, kaupluste ja paigaldajate ladudes veel on.
Juhul kui Te seda ei tee, siis hiljem tuleb Teil praegune katel asendada kondensaatkatlaga. Selle katla kasutegur on küll tavakatla omast 10...15% kõrgem ja gaasikulu väiksem, kuid katlad on kallimad ja paigaldus keerukam. Kuna põlemisjääkide temperatuur on madal, tuleb paigalduse käigus välja vahetada katla õhu/suitsu-toru ning ehitada katlast väljuvale kondensaatveele äravoolutorustik.

vt. veel Delfi lugu-
http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/euroliidu-uus-sugisest-kehtiv-noue-teeb-majaomanike-elu-oluliselt-kallimaks?id=71768939
 

Küsimus: Millise riskiga on seotud klaas/kivivilla kasutamine aknapiidade ja palkide vahede toppimiseks?03.08.2015

Tere! Renoveerin hetkel oma vana talumaja, milles pidevalt sees ei elata. Lugedes seniseid küsimusi-vastuseid, sain palju targemaks, kuid õhku jäid mõned teemad.
Olukorrast. Maja toetub u 40-50 cm laiusele ja umbes sama kõrgele maakivivundamendile, milles pole tuulutusavasid. Vana põrand oli rajatud otse liivapadjale, mistõttu oli põrand täiesti läbi mädanenud, samuti on osaliselt pehkinud alumised palgid. Seeneniite ja koldeid alumistel ja kõrgematel palkidel silmaga nähtavalt ei tuvastanud, alumised palgid on lihtsalt niisked ja pudedad. Praegu on pinnast eemaldatud 60 cm. Plaanis on vahetada alumised palgid u 3m prusside kaupa. Plommimine palkide seisukorra tõttu ilmselt kõne alla ei tule. Eelnevalt teen vundamendile termilise, seejärel Borcarol Specialiga alumiste palkide ja vundamendi töötluse. Uue põranda tahan teha liiva ja graniitkillustiku padjale toetuvate fibo plokkide peale. Liiva ja killustiku vahele geotekstiil. Plokkide vahele EPS plaat, lisaks tsingitud võrk näriliste jaoks. Plokkide peale omakorda laagid (eelnev töötlus Holtz puidukaitsevahendiga) ja laudpõrand. Nii jääb laua ja EPS plaadi vahele 25 cm. Seinad tahan katta seest tuuletõkkepaberiga, sinna peale roovitis ja laud. Soojustus tuleb kunagi tulevikus väljapoole. Siit minu küsimused:
1) Asendatavate palkide vahele panen linavildi, kuid millise riskiga on seotud klaas/kivivilla kasutamine nt aknapiidade ja palkide vahede toppimiseks?
2) Kui mõistlik on hakata asendatavatele alumistele palkidele uut vara või tappi lõikama, plaanis on need kabadega fikseerida ülemiste palkide külge. Kui õnnestub plommida, kas kasutada fikseerimiseks liimi või ainult naelu?
3) Kuidas tihendada ülejäänud palgivahesid, sest silmaga nähtavalt ei mahu sinna midagi vahele. Praegu on kasutatud sammalt ja takku, peale määritud savi. Savi eemaldasin. Olen aru saanud, et montaaživaht ei ole tihendamiseks kõige parem mõte, eriti kui väljaspool pole soojustust?
4) Kui teen sissepoole tuulduva põranda, siis kas peaksin maakivivundamenti soojustama seestpoolt, sest tõenäoliselt põranda ääred jäävad külmaks. Kui panna kividele liimvahuga EPS, jääks kivide ja plaadi vahele suhteliselt palju tühja ruumi ja suletud süsteemis jääks sinna niiskus, mis ei pääse välja, kas see on üldse probleem? Teine asi, kas tuulutusava peaks tegema põranda peale suunaga sissepoole, et õhk saaks täiendavalt soojeneda ja siis lahkub ruumist (koos niiskusega) vahelae kaudu; või rakendan korstna efekti ja juhin põranda alt tuleva õhu seinavoodri ja tuuletõkkepaberi vahelt üles vahelaeni. Kommentaariks: seda korstna efekti saaks kasutada ainult ühel pool tuba, sest teisel pool on soojamüür ja ahi poole toa ulatuses.
Hetkel vahelael soojustust pole, tulevikus võib ehk paigaldada tselluvilla. Vahelae teisel pool (pööningu põrandal) on 10 cm liivakiht.
Tänud ette vastuse eest!

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Tere,
Tänan väga põhjalike küsimuste eest, neist on näha, et suhtute renoveerimisse tõsiselt.
Kõigepealt rajatavast põrandast. Fibo plokid võiks toetuda aluspinnale, sest kui paigaldate nad liivapadjale, siis on vajumid suuremad.
Kui EPS plaadid jäävad põrandalaakidest allapoole (postide vahele), siis jääb põrandaalune siseõhuga tuulduma NB! ärge paigaldage laudist tihedalt seinte vastu. Vahe võiks olla 10-15 mm.
Alumiste palkide töötluseks sobib paremini DeepKill pasta, sest see on õli baasil ning inimesele ohutum.
Nüüd siis vastused küsimustele:
1) Mineraalvill ei takista õhuvoolude liikumist (pole tuulekindel) ja seetõttu on vajalik paigaldada tuuletõke mineraalvilla välisküljele. Palkide vahede toppimiseks on linatakk parem.
2) Varade lõikamine pole tõesti oluline, kuid soovitan kasutada tappe tuuletõkkeks (aste materjalis pikikiudu). Liimi ega naagleid (naelu ja kruvisid) pole palkide fikseerimiseks nende asendamisel vaja, palgid fikseeruvad ise nende koormamisel. Plommide kinnitamiseks soovitan STS kruvisid, kindlasti ei ole hea kasutada liimi.
3) Soovitan kasutada takku palkide vahede tihendamiseks.
4) Vundamenti tuleks soojustada väljastpoolt. Seestpoolt soojustamisel tekib hulganisiti probleeme (niiskus, külmasillad jne.). Kui väljastpoolt kuidagi soojustamine ei sobi, siis tuleks vundament seestpoolt siledaks valada ning alles siis paigaldada soojustus vundamendi vastu ja vajadusel ka peale.

Lae soojustamiseks on tselluvill hea materjal, kuid soovitame paigaldada seda vähemalt 250 - 300 mm.

Parimate soovidega,
Kalle Pilt