Ehitus
Küsimus: Kui suur on tõenäosus, et vahelael võivad tekkida probleemid niiskusega, mis tuleb alumiselt korruselt?01.12.2014
Tere,
vanale lamekatusega majale sai ehitatud uus kõrgem viilkatus, mille all nüüd ka eluruumid. Vanas (esimesel korrusel) osas jäi laeks krohvitud laudis, selle peal vanad horisontaaltalad ning nende vahel siis vana saepurust/turbast soojustus. Talade peale tehti uus puidust vöö ning alles siis teise korruse põrandatalad, mille vahel 200mm mineraalvilla, peal puitlaastplaat, alusmatt ja laminaat. Vahelagi siis näeb välja nii: saepuru soojustus umbes 200mm, õhuvahe umbes 100mm, mineraal vill 200mm. Alumisel korrusel puudub aurutõke, ehitusmaterjalid nõukogudeaegsed ning õhuvahel puudub otsene tuulutus. Küsimus, siis selline, et kui suur on tõenäosus Teie hinnangul, et vahelael võivad tekkida probleemid niiskusega, mis tuleb alumiselt korruselt?
vanale lamekatusega majale sai ehitatud uus kõrgem viilkatus, mille all nüüd ka eluruumid. Vanas (esimesel korrusel) osas jäi laeks krohvitud laudis, selle peal vanad horisontaaltalad ning nende vahel siis vana saepurust/turbast soojustus. Talade peale tehti uus puidust vöö ning alles siis teise korruse põrandatalad, mille vahel 200mm mineraalvilla, peal puitlaastplaat, alusmatt ja laminaat. Vahelagi siis näeb välja nii: saepuru soojustus umbes 200mm, õhuvahe umbes 100mm, mineraal vill 200mm. Alumisel korrusel puudub aurutõke, ehitusmaterjalid nõukogudeaegsed ning õhuvahel puudub otsene tuulutus. Küsimus, siis selline, et kui suur on tõenäosus Teie hinnangul, et vahelael võivad tekkida probleemid niiskusega, mis tuleb alumiselt korruselt?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
kui teisel korrusel on samuti kuivad küttega ruumid, siis veeauru osarõhkude vahe on esimesel ja teisel korrusel minimaalne ja seetõttu vahelaes ei tohiks probleeme olla. Kui esimesel korrusel on niisked ruumid (vannituba, saun vms.) siis võiks veeauru levikut vahelae konstruktsiooni takistada aurutõkkega.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kas 2-korruselise kivimaja vundamendi õhutusaugud võivad/peavad talvel olema kinni?01.12.2014
Tere
Elan kivimajas, kus on 2 korrust. Vundamendis on õhutusaugud. Esimese korruse naaber topib talve saabudes õhutusaugud kinni, mistõttu on meil teise korruse aknad higised. Küsimus, kas need õhutusaugud peavad talvel olema kinni või on õige, et esimese korruse naaber need kinni topib, kuna temal on põrand külm? Tänan vastuse eest!
Elan kivimajas, kus on 2 korrust. Vundamendis on õhutusaugud. Esimese korruse naaber topib talve saabudes õhutusaugud kinni, mistõttu on meil teise korruse aknad higised. Küsimus, kas need õhutusaugud peavad talvel olema kinni või on õige, et esimese korruse naaber need kinni topib, kuna temal on põrand külm? Tänan vastuse eest!
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
esimese korruse põrandaaluse tuulutusavade avatus mõjub teise korruse õhu suhtelisele niiskusele minimaalselt. Akendel kondenseerunud vesi viitab kas akende suurele soojajuhtivusele või siis ruumide kõrgele õhuniiskusele.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kuidas aru saada, kas üle 100-aastane palkmaja on ikka tugev ja kas tasub sinna korter osta?26.11.2014
Soovin osta üle 100-aastases palkmajas korterit, aga kahtlen, kas palgid pole kahjustunud. Maja on keldrita, Tartus Supilinnas. Välisvooderdis on uus, ülemisel korrusel pööning tubadeks välja ehitatud ja soojustatud, uus plekk-katus. Alumisel korrusel on ühe toa põrand tuntavalt vajunud. Omanikud pole seda kunagi lahti võtnud, kuid ütlevad, et see on juba aastaid sama kaldu. Kas nii vana maja (ehitusaeg pole teada) võib olla kahjustunud?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Sellele küsimusele vastamiseks tuleks hoone üle vaadata. Kindlasti on sellises vanuses hoonel kahjustusi,kuid küsimus on - kui olulised need hoone kestvusele ja kasutusomadustele on?
Kalle Pilt
kalle@mycology.ee
Küsimus: Mis toimub seina sees, kui tuhaplokist maja on soojustatud seest poolt villaga?19.11.2014
Kolmekorruseline tuhaplokist eramaja, mida finantsvahendite puuduse tõttu väljast korraga ja tervikuna soojustada ei jõua. Elatav on ainult esimene korrus. Kui suur "karuteene" on tehtud, kui on ehitatud nö ruumi kaupa soojustades seest poolt klaasvillaga ning viimistlusena kipsplaat ja tapeet. Väljast poolt ei ole tuhaplokil midagi peale pandud. Kas foorumites kirjeldatud kastepunkt on tuhaploki ja villa vahel. Mis seal vahel toimub ja kas seda olukorda on kuidagi võimalik kontrollida?
Kui järgnevalt ehitada vannituba sama moodi, et seest poolt vill, kips ja plaaditud sein. Kas hüdrotõke päästab olukorra või siiski hakkab sein seest poolt mädanema vms?
Kui järgnevalt ehitada vannituba sama moodi, et seest poolt vill, kips ja plaaditud sein. Kas hüdrotõke päästab olukorra või siiski hakkab sein seest poolt mädanema vms?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Tuhaplokk ei "mädane", kuid niiskuse kumuleerumisel tuhaplokis suureneb tema soojajuhtivus ja seega on kastepunkt ühel hetkel teil kipsplaadi taha jõudnud. Ning seal hakkavad kiiresti tekkima hallitusseente kolooniad.
Kalle Pilt
Küsimus: Kas keskkütte temperatuuri tasub ööseks alla keerata ja siis hommikul jälle tagasi tõsta?11.11.2014
Kas see on küttekulu raiskamine, kui korrusmajas (5-korruseline ühistu) kasutatakse automaatrežiimi, mis alandab öötundideks (8 h) radiaatoritesse lastava vee temperatuuri?
Kui kell 6 lülitub sisse päevane kütterežiim, siis radiaatorid saavutavad päevase temperatuuri alles 3 tunni pärast. Meile tundub, et selline radiaatorite jahtumine ja uuesti ülessoojendamine iga päev kulutab rohkem energiat, kui ööpäeva lõikes stabiilse temperatuuri hoidmine (e küttevee temperatuur oleneks vaid välistemperatuurist ja hoiaks nii päeval, kui öösel toaõhu temperatuuri näiteks 20 kraadi juures).
Milline on soojustehnika spetsialisti seisukoht?
Kui kell 6 lülitub sisse päevane kütterežiim, siis radiaatorid saavutavad päevase temperatuuri alles 3 tunni pärast. Meile tundub, et selline radiaatorite jahtumine ja uuesti ülessoojendamine iga päev kulutab rohkem energiat, kui ööpäeva lõikes stabiilse temperatuuri hoidmine (e küttevee temperatuur oleneks vaid välistemperatuurist ja hoiaks nii päeval, kui öösel toaõhu temperatuuri näiteks 20 kraadi juures).
Milline on soojustehnika spetsialisti seisukoht?
Vastus: Simmo Paomets, tehniline juht, Gaspre OÜ, www.gaspre.ee
Sellist temperatuurilangetamist kasutatakse üsna tihti ja see annab küttekulu säästu ka. Üldjuhul mõjutab radiaatorkütte süsteemi pealevoolu temperatuuri muutmine ruumitemperatuuri kiiresti ning sellest sääst tekibki. Selge ju, et madalam pealevoolu temperatuur nõuab vähem energiat.
Kindlasti ei tohi aga temperatuuri väga alla lasta. Kui te ütlete, et 3 tundi kulub päevarežiimi taastumiseks, siis on kas pealevoolu temperatuurile seadistatud liiga suur alanemine või on teie küttesüsteem väga suure inertsiga. Rohkem kui 10 kraadi pealevoolu temperatuuri alandamist ei tasu ette võtta - see tekitab juba ebamugavust. Umbes 4..5 kraadi pealevoolu temperatuuri muutmist muudab ruumitemperatuuri umbes 1 kraadi võrra.
Katsetage. Jahedas tuleb parem uni, kuid hommikuks peaks päevarežiim olema taastunud.
Küsimus: Mis lahendusega teha palkmajja köögi põrandat, kui maakivi vundamenti on tuulutusauke väga keeruline teha?11.11.2014
Tere
Alustasin vana maja renoveerimist. Maja ehitatud 1931. Palkmaja, millele 1965 tellis ümber pandi. Tellis ära võetud, seinad sirgeks aetud, soojustuseks tselluvill + tuuletõke, laudis. Vundament on tuulutatav välja arvatud köögi põrand. Toa põrandad on üles võetud, laagid korrastatud ja vahetatud, kui oli vaja, soojustatud jälle tselluvillaga mida sai 30% rohkem lastud, et ära ei vajuks. Tuuletõkkeplaadiks soojustuse alla panin HUNTON plaati, kuna tundub, et keegi ei taha seda närida (sisaldab bituumenit). Kuna köögipõranda vundamendis ei ole tuulutusauke, siis ei oska otsustada, kas teha fibo kruusa peal põrand või pinnas välja, liiv asemele ja laagide vahele soojustus, nagu tubadel. Probleem on tuulutusaukude tegemisega vundamenti. Olen tänulik heade mõtete eest.
Alustasin vana maja renoveerimist. Maja ehitatud 1931. Palkmaja, millele 1965 tellis ümber pandi. Tellis ära võetud, seinad sirgeks aetud, soojustuseks tselluvill + tuuletõke, laudis. Vundament on tuulutatav välja arvatud köögi põrand. Toa põrandad on üles võetud, laagid korrastatud ja vahetatud, kui oli vaja, soojustatud jälle tselluvillaga mida sai 30% rohkem lastud, et ära ei vajuks. Tuuletõkkeplaadiks soojustuse alla panin HUNTON plaati, kuna tundub, et keegi ei taha seda närida (sisaldab bituumenit). Kuna köögipõranda vundamendis ei ole tuulutusauke, siis ei oska otsustada, kas teha fibo kruusa peal põrand või pinnas välja, liiv asemele ja laagide vahele soojustus, nagu tubadel. Probleem on tuulutusaukude tegemisega vundamenti. Olen tänulik heade mõtete eest.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Tubli töö seinte ja põrandatega.
Köögi põranda võib teha siseõhuga tuulduva. Seda olen soovitanud neile ruumidele, kus tuulutusavasid erinevatel põhjustel teha ei saa. Nimetatud põrandatüübil on alt ülespoole 200mm liiivakiht (tihendada), sellele 100-150mm vahtpolüsterool, siis betoonikihi sõltuvalt ruumi suurusest 50-80mm (äärtes vundamendi ja betoonikihi vahele soojustus!) ning selle peale topeltlaakidel (omavahel risti) puitpõrand. Viimase alla soojustust EI TOHI panna. Puitpõranda ääri ei tihendata (pigem pragu 10 mm, mis jääb liistu alla). Kui nüüd ruumi kasutada, siis tekib puitpõranda all igas suunas õhuliikumine, mis tuleb siseruumist läbi külgmiste pragude. Töötab hästi, järgi proovitud.
NB! betoonikiht peab jääma seinapalgist allapoole !!
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Millised peks olema põrandaaluse sundtulutamise sisseneva ja väljuva õhu õhuniiskus, et saaks hinnata põrandaaluse seisukorda?29.10.2014
Tere!
Elan 100 aastat vanas palkidest majas, vundamendiks kivid reas. Ehitasime 10 aastat tagasi ühte tuppa põranda, tellistest postidele 30 cm, taladel soojustuseks klaasvill 15 cm, laudadest põranda. Kilet laudade alla ei pannud. Toa põrand on soe ja praegu tugev ka tundub olevat. Tänavu ehitasime kõrvaltoas teist põrandat, siis nägime, et soojustuse alused roovlatid, mis hoidsid soojustust, olid sel toal mädad, põrandaalune haises (ventilatsioon puudus seal praktiliselt). Nüüd kardan, et see põrand vajub ka kokku. Nüüd tegin 10cm ventilatsiooni augu selle toa põranda alla vundamendi sisse. Enamaga ei saanud hakkama. Kõrvaltuppa ehitasin uue põranda ka postidele, alla 20cm liiva siis jäi 10-15cm õhku, tuuletõke, 15cm kivivilla, laudpõrand. Uuel põrandal, 13m2, tegin vundamendi sisse ventilatsiooni auke rohkem, 4 8cm auku. Suvepäevadel puhusin mõlema toa põranda alla ventilatsiooni august ventilaatoriga (tolmuimeja, arvuti emaplaadi ventikas) õuest õhku. Ega sinna pandud liiv ei saanud ehituse käigus küllaldaselt kuivada. Paari nädala ventileerimise järel seal vanemal põrandal põrandaalt välja tulev õhk enam ei haisenud. Õues oli siis niiskus 60-70%. Põranda alt välja tuleval õhul oli see 95% hommikul. Õhtuks sain kõige paremal juhul 80%. Küsimus oleks, missugune peaks olema või on seal põranda all tuulutus vahes oleva õhu normaalne niiskus ja temperatuur, kas tuleval suvel jätkaks tuulutamist, et vanemal põrandal eluiga pikendada. Kas majavammi jne seenekesi hävitaks põranda alla puhutav kloori hais. Müüakse kloori tablette, ventilaatori taha torusse asetades need, haisevad korralikult ja gaas läheb ilusasti põranda alla. Muidugi saab seda teha ainult suvel kui terve päev on toas kõik aknad ja uksed lahti.
Elan 100 aastat vanas palkidest majas, vundamendiks kivid reas. Ehitasime 10 aastat tagasi ühte tuppa põranda, tellistest postidele 30 cm, taladel soojustuseks klaasvill 15 cm, laudadest põranda. Kilet laudade alla ei pannud. Toa põrand on soe ja praegu tugev ka tundub olevat. Tänavu ehitasime kõrvaltoas teist põrandat, siis nägime, et soojustuse alused roovlatid, mis hoidsid soojustust, olid sel toal mädad, põrandaalune haises (ventilatsioon puudus seal praktiliselt). Nüüd kardan, et see põrand vajub ka kokku. Nüüd tegin 10cm ventilatsiooni augu selle toa põranda alla vundamendi sisse. Enamaga ei saanud hakkama. Kõrvaltuppa ehitasin uue põranda ka postidele, alla 20cm liiva siis jäi 10-15cm õhku, tuuletõke, 15cm kivivilla, laudpõrand. Uuel põrandal, 13m2, tegin vundamendi sisse ventilatsiooni auke rohkem, 4 8cm auku. Suvepäevadel puhusin mõlema toa põranda alla ventilatsiooni august ventilaatoriga (tolmuimeja, arvuti emaplaadi ventikas) õuest õhku. Ega sinna pandud liiv ei saanud ehituse käigus küllaldaselt kuivada. Paari nädala ventileerimise järel seal vanemal põrandal põrandaalt välja tulev õhk enam ei haisenud. Õues oli siis niiskus 60-70%. Põranda alt välja tuleval õhul oli see 95% hommikul. Õhtuks sain kõige paremal juhul 80%. Küsimus oleks, missugune peaks olema või on seal põranda all tuulutus vahes oleva õhu normaalne niiskus ja temperatuur, kas tuleval suvel jätkaks tuulutamist, et vanemal põrandal eluiga pikendada. Kas majavammi jne seenekesi hävitaks põranda alla puhutav kloori hais. Müüakse kloori tablette, ventilaatori taha torusse asetades need, haisevad korralikult ja gaas läheb ilusasti põranda alla. Muidugi saab seda teha ainult suvel kui terve päev on toas kõik aknad ja uksed lahti.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Ventilatsiooniavade tegemisel tuleb jälgida seda, et õhk liiguks. Ventilatsiooniavad peavad olema mõlemal pool hoonet ning vahevundamentide korral ka nendes. Tehes avad ainult ühele poole ei teki põrandaalust õhu liikumist (isegi mitte sundventilatsiooni korral). Üldine reegel on - iga 2 m tagant üks 80-100 mm ventilatsiooniava, kuid avade arv ja paigutus sõltub kindlasti vahevundamentidest (ka ahjuvundamendid) ja hoone kujust ning hoonealuse pinnase niiskustasemetest. Põrandakonstruktsioon on teil väga hästi lahendatud.
Suhtelist niiskust saab hinnata ainult koos temperatuuriga (nad on omavahelises sõltuvuses), seega ei oska teie näitudele hinnangut anda. Üldine reegel on selline, et 20 kraadise temperatuuri juures võiks õhu suhteline niiskusesisaldus jääda alla 70%. Siis on õhus veeauru vähem kui seente (nii puitu lagundavate kui hallitusseente) optimaalseks elutegevuseks vajalik.
Kloori tabletid ei aita probleemi lahendada, vaid hoopis ohustab teie tervist.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kas tahkekütte kasutamisel peaks gaasikatla kraanid kinni keerama või võib nad kokku ühendada?17.10.2014
Tere.
Kui majas 2 katelt: tahkekütte ja gaasikatel (paigaldamisel). Kas peab panema kütteveele enne gaasikatelt kraanid, et kui soov puudega kütta, siis need sulgeda ja gaasikatel välja lülitada või ei ole vaja ja lihtsalt kütan puudega kui samal ajal gaasikatel ka töötab ning hakkab automaatselt gaasi tarbima alles siis, kui tahkeütte katel jahtub.
Kui majas 2 katelt: tahkekütte ja gaasikatel (paigaldamisel). Kas peab panema kütteveele enne gaasikatelt kraanid, et kui soov puudega kütta, siis need sulgeda ja gaasikatel välja lülitada või ei ole vaja ja lihtsalt kütan puudega kui samal ajal gaasikatel ka töötab ning hakkab automaatselt gaasi tarbima alles siis, kui tahkeütte katel jahtub.
Vastus: Simmo Paomets, tehniline juht, Gaspre OÜ, www.gaspre.ee
Soovitav on katlad kraanidega eraldada. Juba kasvõi sellepärast, et ükskõik kumba katelt oleks vajadusel võimalik remontida. Teiseks sellepärast, et gaasikatalaga küttes hakkab läbi teise katla ringlev vesi asjatult kütet jahutama. Tähele tuleb panna, et suletud katlaga oleks alati ühendatud küttesüsteemi paisupaak ja kaitseklapp. Seetõttu tuleks kraanid panna nii peale- kui tagasivoolule, kuid ringluse sulgemiseks piisab neist ühe kinnikeeramisest.
Küsimus: Kas pliidiküttega kööki võib kasutada LVT põrandaplaate?17.10.2014
Tere!
Kas pliidiküttega kööki võib kasutada LVT põrandaplaate? Milline on LVT põrandakatte tulekindlus?
Ette tänades
Kas pliidiküttega kööki võib kasutada LVT põrandaplaate? Milline on LVT põrandakatte tulekindlus?
Ette tänades
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
kahjuks selles valdkonnas teadmised puuduvad, palun pöörduge nimetatud plaatide tootjate/müüjate poole.
Vabandan.
Kalle Pilt
Küsimus: Kuidas soojustada toa põrandat, kui seal all on nõukaaegne betoonpõrand?16.10.2014
Tere,
Majas vajab ühe toa põrand soojustust. Praegune põrandalõige: põrandalaud, 10cm pruss, seal vahel nõukaaegne klaasvatt, selle all 3 kihti tõrvapappi ning seal all betoon, mis on valatud umbes 30cm liivakihi peale. Maja on puitsõrestikust. Sooviks saada põranda soojemaks. Kõige õigem oleks 10 cm epsi panna sinna peale ja valada 6-10 cm betooni peale ning sinna siis puitpõrand.
Aga kahjuks ei ole võimalik põrandapinda nii palju tõsta. Idee oleks teha nn ventileeritav põrand kuni betoonini puhtaks, sinna peale soklikate (see mummuline), mummudega betooni poole. Seinte juures teha ülessepöörded, sinna peale laotada eps ja kõige peale nn ujuv põrand. Põranda alune tuulutus tuleks siis otse tuppa. Kas selline lahendus toimiks.
Majas vajab ühe toa põrand soojustust. Praegune põrandalõige: põrandalaud, 10cm pruss, seal vahel nõukaaegne klaasvatt, selle all 3 kihti tõrvapappi ning seal all betoon, mis on valatud umbes 30cm liivakihi peale. Maja on puitsõrestikust. Sooviks saada põranda soojemaks. Kõige õigem oleks 10 cm epsi panna sinna peale ja valada 6-10 cm betooni peale ning sinna siis puitpõrand.
Aga kahjuks ei ole võimalik põrandapinda nii palju tõsta. Idee oleks teha nn ventileeritav põrand kuni betoonini puhtaks, sinna peale soklikate (see mummuline), mummudega betooni poole. Seinte juures teha ülessepöörded, sinna peale laotada eps ja kõige peale nn ujuv põrand. Põranda alune tuulutus tuleks siis otse tuppa. Kas selline lahendus toimiks.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Sarnast olukorda on meil korduvalt esinenud ja teie poolt pakutud lahendust on ka arutatud ja sarnaselt lahendatud põrandaid analüüsitud, kuid tulemused pole eriti positiivsed. Põhjuseks on see, et põrandapinna tõustes jääb seina alumine palk betoonpinnast allapoole ning selle keskkonnatingimused muutuvad oluliselt (puit hakkab seal reeglina intensiivselt lagunema).
Soovitan siiski nõukogudeaegne betoonikiht välja lõhkuda, teisaldada osaliselt liivakihti ning siis paigaldada soojustus ning valada uus plaat. Kindlasti peaks plaadi ja vundamendi vahel olema ka soojustusriba vältimaks külmasilla teket.
Betoonplaadi peale paigaldage topeltlaagid (omavahel risti), et tagada tuuldumine mõlemas suunas. Laakidele laudis. Laudise ja seina ühenduskohti ärge tihendage, pigem jätke sinna praod ca 5-8 mm, mille võib katta põrandaliistuga. Sellise lahendusega saate sooja siseõhuga tuulduva puitpõranda.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt