Ehitus
Küsimus: Kuidas saada lakitud kummut tumedaks?23.04.2014
Tere
Kummut on heledamast puidust ja lakitud. Tahaksin saada tumepruuniks (puit võiks kergelt läbi paista). Mida peaks tegema?
Kummut on heledamast puidust ja lakitud. Tahaksin saada tumepruuniks (puit võiks kergelt läbi paista). Mida peaks tegema?
Vastus: Meelis Tarto, koolituskeskuse juht, AS Tikkurila, www.vivacolor.ee
Kõige lihtsam viis on järgmine:
1. Pese kummut pesuainega Vivacolor Special Clean. Järgi juhendit. See eemaldab võimalikud naket halvendavad ained.
2. Tee kogu pinnale vahelihv. Kasuta lihvpaberit 180.
3. Laki pind üle toonitava vesialuselise mööblilakiga Tikkurila Kiva mööblilakk. Tooni saad valida Tikkurila Lakkide ja peitside värvikaardist (ehitusmaterjalide kauplustes on need olemas). võimalik on valida ka läiget (matt, poolmatt, poolläikiv või läikiv).
4. Tee kerge vahelihv ning laki teine kiht sama lakiga.
Peab jälgima, et lakki ei pane väga paksult. Võib voolama hakata.
See nõuanne kehtib, kui kummut ei ole lakitud paksu ja tugeva ning väga läikiva polüester lakiga. Selline lakk oli tihtilugu kasutuses nö "nõuka ajal". Tänapäevased mööblid on üldiselt värvitud suhteliselt õhukeses kihis ning kas vesialuselise lakiga või lahustibaasil lakiga.
Kuna täpselt ei tea, mis lakk seal täpselt all on, siis alati jääb mingi väike võimalus, et pealekantav lakk ei sobi alumisega kokku. Aga tõenäoliselt ei ole probleemi.
Küsimus: Kas hallitus võib tekitada terviseprobleeme?22.04.2014
Tere!
Ostsime 2007. aastal korteri. Maja on ehitatud tuhablokist, pritskrohvitud. 2008. aastal sai maja uuesti krohvitud, lihtkrohv ilma soojustuseta ja kaks kihti värvi. Kuni 2009 kevadeni oli majas kaugküte ja alates 2009. aasta sügisest maja enda katlamaja vedelkütusega. Iga aastaga on kütus kallimaks läinud, ning inimesed ei jõua väga suuri arveid maksta. Kuna maja soojustamata kütame rohkem ilma. Alates 2012 aasta sügisest on hakatud kütma säästlikult öösel 17 kraadi ja päeval 20 kraadi. Öösel on meil tõesti 17 kraadi ja päeval on siiski 18-19 kraadi. Vannituba ja wc on eraldi, seal on keskmine temperatuur 17-18 kraadi. Alates 2012 aasta sügisest on korteris hakanud kolmes ruumis seinad hallitama. Ja need jäävad kõik ühele poole maja. Oleme küsinud nõu päris paljudelt inimestelt. Üks arhitekt, kes käis meie juures, ütles, et sealt poolt, kus hallitab, on krohvitud polumer krohviga ja see ei lase seinal hingata.
Meil on kaks väikest last. Kellel on sellel aastal olnud kogu aeg mingi hingamisteede probleem. Vahest tundub, et nad ei saagi terveks kui jäävad kohe jälle haigeks.
Kas hallitus tekitab selliseid terviseprobleeme? Kas asi võib olla selles, et on vale krohv ja ebapiisav küte? Mida võiks edasi teha?
Ette tänades!
Lugupidamisega
Ostsime 2007. aastal korteri. Maja on ehitatud tuhablokist, pritskrohvitud. 2008. aastal sai maja uuesti krohvitud, lihtkrohv ilma soojustuseta ja kaks kihti värvi. Kuni 2009 kevadeni oli majas kaugküte ja alates 2009. aasta sügisest maja enda katlamaja vedelkütusega. Iga aastaga on kütus kallimaks läinud, ning inimesed ei jõua väga suuri arveid maksta. Kuna maja soojustamata kütame rohkem ilma. Alates 2012 aasta sügisest on hakatud kütma säästlikult öösel 17 kraadi ja päeval 20 kraadi. Öösel on meil tõesti 17 kraadi ja päeval on siiski 18-19 kraadi. Vannituba ja wc on eraldi, seal on keskmine temperatuur 17-18 kraadi. Alates 2012 aasta sügisest on korteris hakanud kolmes ruumis seinad hallitama. Ja need jäävad kõik ühele poole maja. Oleme küsinud nõu päris paljudelt inimestelt. Üks arhitekt, kes käis meie juures, ütles, et sealt poolt, kus hallitab, on krohvitud polumer krohviga ja see ei lase seinal hingata.
Meil on kaks väikest last. Kellel on sellel aastal olnud kogu aeg mingi hingamisteede probleem. Vahest tundub, et nad ei saagi terveks kui jäävad kohe jälle haigeks.
Kas hallitus tekitab selliseid terviseprobleeme? Kas asi võib olla selles, et on vale krohv ja ebapiisav küte? Mida võiks edasi teha?
Ette tänades!
Lugupidamisega
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Küsimus: Kuidas soojustada tuhaplokist seina ja silikaatvoodri vahet?16.04.2014
Tere
Maja on ehitatud 1980-ndatel. Tolle aja soovituste kohaselt - kandvad seinad serviti (20 cm) tuhaplokk, väljas lapiti (12 cm) krohvitud silikaatkivi vooder. Vahele on jäetud ca 4-5 cm õhuvahe. Seespoolt soojustatud 2-kordse nn Pärnu puitkiud plaadiga + linaluuplaat. Maja kõrge katusega, teisel korrusel eluruumid, seega konstruktsioon suhteliselt raske. Sooviks seinu väljastpoolt soojustada ilma silikaatvoodrit lammutamata ja et ei tekiks hiljem niiskuseprobleeme. On sellise seinatüübi jaoks mingeid lahendusi? Või tuleks vooder ikkagi lammutada?
Maja on ehitatud 1980-ndatel. Tolle aja soovituste kohaselt - kandvad seinad serviti (20 cm) tuhaplokk, väljas lapiti (12 cm) krohvitud silikaatkivi vooder. Vahele on jäetud ca 4-5 cm õhuvahe. Seespoolt soojustatud 2-kordse nn Pärnu puitkiud plaadiga + linaluuplaat. Maja kõrge katusega, teisel korrusel eluruumid, seega konstruktsioon suhteliselt raske. Sooviks seinu väljastpoolt soojustada ilma silikaatvoodrit lammutamata ja et ei tekiks hiljem niiskuseprobleeme. On sellise seinatüübi jaoks mingeid lahendusi? Või tuleks vooder ikkagi lammutada?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Kahjuks pole seda tüüpi seintega piisavalt tegelenud selleks,et anda soovitusi. Palun pöörduge Targo Kalamees poole, targo.kalamees@ttu.ee , ehk tema oskab aidata.
Kalle Pilt
Küsimus: Millega võiks olla tegu (majavamm, hallitus) ja kuidas peaks edasi käituma?16.04.2014
Tere!
Tegemist 5 aastat tagasi paigaldatud põrandaga, mis siis oli pandud sisuliselt mulla peale, õhuvahe praktiliselt puudus kuigi tuulutusaugud on olemas. Põranda eemaldamise käigus tundus nagu oleks tegemist kogu seeneriigi esindajatega. Kas oskate fotode järgi anda soovitusi edasiseks tegevuseks? Senised tegevused - kogu põrand koos taladega läks lõkkesse, hetkel käsil mulla eemaldamine kuni liiva-savikihini (ca 70 cm), plaanis veel seinte alaosa eemaldamine võimalike kahjustuste avastamiseks. Pildid asuvad aadressil https://www.flickr.com/photos/123342302@N04/
Ette tänades!
Tegemist 5 aastat tagasi paigaldatud põrandaga, mis siis oli pandud sisuliselt mulla peale, õhuvahe praktiliselt puudus kuigi tuulutusaugud on olemas. Põranda eemaldamise käigus tundus nagu oleks tegemist kogu seeneriigi esindajatega. Kas oskate fotode järgi anda soovitusi edasiseks tegevuseks? Senised tegevused - kogu põrand koos taladega läks lõkkesse, hetkel käsil mulla eemaldamine kuni liiva-savikihini (ca 70 cm), plaanis veel seinte alaosa eemaldamine võimalike kahjustuste avastamiseks. Pildid asuvad aadressil https://www.flickr.com/photos/123342302@N04/
Ette tänades!
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Fotode põhjal on väga suure tõenäosusega tegemist majavammiga. Kõik tundemärgid vastavad. Tehtud tegevused on väga head, eriti pinnase väljaviimine. Nüüd tuleks veel avada seinad vertikaalselt kuni 300 mm silmaga nähtavast seeneniidistikust ülespoole, puhastada vundamendid seeneniidistikust ning teha seenkahjustuse tõrje (termiline ja keemiline). Tõrje osas saate abi tel 5128201.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Millega soovitaksite täita lakitud puitpõrandasse tekkinud põrandalauavahesid?14.04.2014
Millega soovitaksite täita lakitud puitpõrandasse tekkinud põrandalauavahesid (kohati lausa poole cm laiused)? Kas sobiks mingi silikoon? Veel alternatiive?
Tänan vastamast!
Tänan vastamast!
Vastus: Meelis Tarto, koolituskeskuse juht, AS Tikkurila, www.vivacolor.ee
Kuna puitlauad "mängivad" vastavalt temperatuurile ning niiskusele, siis peab kasutama elastseid mastikseid. Kuna tootjaid ning müüjaid on mitmeid, siis soovitan poest valida silikoon või mastiks, mis nakkub puiduga ning on elastne.
Kui võimalik, siis valida toon võimalikult sarnane olemasoleva puiduga,
Küsimus: Kust leida umbes 100-aastasele renoveeritud palkmajale ekspertiisi teostajat?04.04.2014
Kust leida umbes 100-aastasele renoveeritud palkmajale ekspertiisi teostajat? Kelle poole pöörduda ja mida peab silmas pidama eksperdi otsingul? Kontrollima peaks seinte olukorda, sest juhuslikult tulid ühte seina avades välja mädanenud palgid.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Puithoonete tehnilise seisukorra hindamist mittekahjustavate meetoditega pakub Wood NDT OÜ, koduleht www.woodndt.eu
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kas on olemas mingisugune valem, mille abil saab arvestada kortermajas jahutuse kulu?03.04.2014
Kas on olemas mingisugune valem, mille abil saab arvestada kortermajas jahutuse kulu? Majal on üldine jahutussüsteem ning millel on ainult elektrikulu mõõtja, mille alusel jagatakse kulu tarbijate vahel laiali.
Ausama tulemuse saamiseks paigaldati korteritesse mõõtjad, mis arvestavad läbi käinud jahutusvedeliku hulka. Kuna korterisisene arvestus toimub kuupmeetrites ja jahutussüsteemi kulu arvestus toimub kilovattides, siis kas on mingi valem, mille abil saaks teisendada? Kui mitu kilovatti kulub ühe kuupmeetri jahutusvedeliku tarbimiseks korteris vms?
Ausama tulemuse saamiseks paigaldati korteritesse mõõtjad, mis arvestavad läbi käinud jahutusvedeliku hulka. Kuna korterisisene arvestus toimub kuupmeetrites ja jahutussüsteemi kulu arvestus toimub kilovattides, siis kas on mingi valem, mille abil saaks teisendada? Kui mitu kilovatti kulub ühe kuupmeetri jahutusvedeliku tarbimiseks korteris vms?
Vastus: Martin Viisileht, jahutussüsteemide müügijuht, City Kliima OÜ, www.citykliima.ee
Et tarbitud jahutusenergiat mõõta, tuleks tavaliste veearvestite asemel paigaldada soojusenergia arvestid (igale tarbijale ning lisaks üldmõõtja). Soojusenergia arvesti mõõdab lisaks veevooluhulgale ka temperatuure, ning esitab tulemuseks reaalse tarbitud soojus/jahutusenergia (kWh).
Kui vooluhulk ja temperatuurid on teada, saame välja arvutada jahutusvõimsuse/energia.
Näiteks:
Vooluhulk: 1m3/h
Jahutussüsteemi temperatuurigraafik: 7/12C
Töö aeg: 1h
Jahutusvõimsus: 1m3/h x 5C x 1,163 = 5,8kW
Jahutusenergia: 1h x 5,8kW = 5,8kWh
Kuna jahutusenergia (kWh) tootmiseks kulutatud elektrienergia (kWh) sõltub jahutusüsteemi efektiivsusest, ning viimane ei ole konstantne suurus (sõltub välistemperatuurist, süsteemi kadudest jne), on seda väga keeruline/võimatu välja arvutada.
Kokkuvõtvalt: kulu saab adekvaatselt jagada ikkagi ainult reaalsete mõõtmistulemuste abil.
Martin Viisileht
City Kliima OÜ
Küsimus: Kuidas teha uus põrand, kui praegune on alt tühi ja külm?01.04.2014
Tere
Mul on maal vana kivimaja. Maja ümber ja kogu külas on pinnavesi suht kõrge hooajati. Hetkel on põrand selliselt tehtud, et tõrvaga immutatud talad on laotud kivi postide peal. All on liiv ja muu milleks pinnas ajapikku muutub. Õhutusaugud on vundamendis olemas. Tala alumise osa ja pinnase vahel on alla poole meetri vahe. Seega põranda alused on tühjad ja talviti väga külmad. Plaan on uut põrandat tegema hakata, tuba toa haaval. Kuidas oleks mõttekam teha - kas sama lahendusega põrandakonstruktsioon nagu on - alust uuendada liivaga, liiv taladeni, must laud, tuuletõke või liivale kile, soojustuseks penoplast. Või valada õhuke kiht betooni, siis prussid, mille vahesse kas penoplast või vill ja peale lauad. Kumb variant oleks mõttekam? Peaks ka arvestama närilistega kes võivad talveks põranda alla enda pesakonda luua soovida.
Mul on maal vana kivimaja. Maja ümber ja kogu külas on pinnavesi suht kõrge hooajati. Hetkel on põrand selliselt tehtud, et tõrvaga immutatud talad on laotud kivi postide peal. All on liiv ja muu milleks pinnas ajapikku muutub. Õhutusaugud on vundamendis olemas. Tala alumise osa ja pinnase vahel on alla poole meetri vahe. Seega põranda alused on tühjad ja talviti väga külmad. Plaan on uut põrandat tegema hakata, tuba toa haaval. Kuidas oleks mõttekam teha - kas sama lahendusega põrandakonstruktsioon nagu on - alust uuendada liivaga, liiv taladeni, must laud, tuuletõke või liivale kile, soojustuseks penoplast. Või valada õhuke kiht betooni, siis prussid, mille vahesse kas penoplast või vill ja peale lauad. Kumb variant oleks mõttekam? Peaks ka arvestama närilistega kes võivad talveks põranda alla enda pesakonda luua soovida.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Olemasolev põrandakonstruktsioon on puitpõrandale parim lahendus, kuid peab tunnistama, et põrandapind on sellise lahenduse juures külm. Mina soovitan põrandaalusest muld ja muu lagunenud aine teisaldada (kui liiv on mullane, siis see ka) ja asendada see uue liivaga. Põrandatalad (min 50x200) ikka postidele, nii, et talade alumise ääre ja liiva vahele jääks vahe min 150 mm (tuulutusavad peaks suubuma sinna vahesse). Talade vahele piki tala paigaldada kandvad liistud (ca 25x25) ja neile toetuma hõre tolline laud (taladega risti)n.n. must laudis. Sellele toetub tuuletõkkeplaat ja 150 mm kivivilla, talade peale laudis.
Selline konstruktsioon on hea kestvusega ega vaja tihedat hooldust.
Kõrge pinnaveega aladel on kile paigutamine liiva alla või peale kahjulik, sest survelise pinnavee puhul satub ikka kevadeti vett kile peale ning kile ei lase sellel pinnasesse imenduda. Ilma kilealuseta liivakiht aga laseb veelimenduda kuid takistab pinnases oleva vee kapillaartõusu.
Näriliste vastu tuleb tuulutusavade ette paigaldada metallvõrk ava suurusega alla 10 mm.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Millega üle värvida varasemalt Pinotexiga töödeldud saunamaja?28.03.2014
Oleks vaja üle värvida saunamaja, eelnevalt on seda tehtud ainult Pinotexiga. Tekkis küsimus, et kas sinna peale võiks sobida ka mõni teine värv peale Pinotexi? Vana värvi eemaldada ei saa, seega peaks olema selline värv, mis sobib otse sellele vanale Pinotexile kanda. Mida soovitaksite? Internetis hakkas silma puidukaitsevahend LuxDecor, kas see sobiks?
Vastus: Meelis Tarto, koolituskeskuse juht, AS Tikkurila, www.vivacolor.ee
Üldiselt võib varem puidukaitsevahendiga (antud juhul Pinotex) töödeldud pindadele kanda puidukaitsevahendit (jääb läbi kumama) või ka värvi (katab täielikult).
Kui on soov töödelda uuesti poolenisti läbipaistva tootega (peits), siis sellisel juhul on sobiv toode nt Vivacolor Kolorex Akva. Arvestama peab, et alumine pind jääb oluliselt mõjutama lõpptulemust. Enne viimistluskihi peale kandmist teha vahelihv (lihvpaber 120-150). Kui on lahtist ja koorunud vana viimistlust, siis see eemaldada. Kohtades, kus puit on täielikult paljandunud, tuleb kasutada puidukaitsevahendit Vivacolor Kolorex Protekt.
LuxDecor on puiduimmuti ning see toode peab imbuma puitu. Kui vana viimistlust ei eemalda, siis see ka puitu imbuda ei saa. Seega ei soovita seda vanale peitsile peale kanda.
Kui toote tootja ütleb, et seda võib vanale peitsile peale kanda, siis nii see ka on, aga seda peaks tootja käest ennem järele uurima.
Küsimus: Millist soojustus ja tuuletõkke materjali kasutada palkseina soojustamisel ja fassaadi uuendamisel?19.03.2014
Mul on küsimus puitmaja soojustamise kohta. Maja on kahekordne. Alumine korrus on tehtud püstpalgist ja ülemine puitkarkassil. Sel suvel hakkan ma koos alumise naabriga maja fassaadi vahetama ja samas soojustama väljastpoolt. Ülemise korrusega ei tohiks probleeme olla, sest olen kõik välisseinad ja lae isoleerinud aurutõkke paberiga. Probleem seisneb selles, et alt naaber on oma palkseinu soojustanud seestpoolt samal ajal aurutõkke paberit paigaldamata. Nüüd väljastpoolt soojustades kardan, et kui soojustus peale panna, siis hakkab niiskus palki jääma. Sel juhul on mädanik kiire tulema. Lahendusena mõtlesin soojustuseks kasutada tselluvilla ja kataks selle tuuletõkke kangaga. Need materjalid peaks mõlemad hingavad olema. Küsimus olekski, et kas selline lahendus töötab ja kui ei tööta, siis ehk oskate välja pakkuda mõne parema lahenduse.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Kõigepealt soojustamisest. Väljastpoolt soojustamine on seina niiskusrežiimist lähtuvalt ainuõige. Enne soojustamist soovitan korralikult tihendada palgivahed ja nurgatapid. Tselluvill on sobiv materjal puithoone soojustamiseks.
Aurutõkkepaber vähendab veeauru liikumist välisseinas seestpoolt väljapoole, kuid ei takista liikumist täielikult. Lisaks aurutõkkepaberile peab seintes olema ka piisav soojustus.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt