Katused

Tere,

penoplasti kasutatakse lamekatuse soojustamisel. Kaldkatustel, kus on tegemist sarikate või fermidega, penopalast ei sobi. Puit kahaneb ja kõverdub, penoplasti ja sarikate vahele tekivad praod. Miinimum villa paksus on alates 250 mm.

Tere!

Eluline küsimus, tänud! Lumetõkked tuleb lahendada nii, et suurema pinna puhul ei loodetaks vaid ühele räästasse paigaldatud reale. Kesklinna katustel, mis üldiselt on suuremad pinnad, peaks olema neid mitmes reas. Siin aga põrkume Teie enda küsimuses väikesele vastuolule eestlase rahakotiga - selline lahendus on lihtsalt kallis ja eelarvetest roogitakse lumetõkked tihtipeale üldse välja. Head lahendused aga ongi kallid ja hinda elule ei saa rahasse panna.

Plekk-katuse sobivus sellest vaatenurgast ja laiuskraadist. Sama mure on nii eterniidil, kivikatusel jt. viilkatustel kasutatavatel materjalidel. Siis peaks pidama lausa viilkatuseid meie kliimale sobimatuteks, millega ei saa aga üldse nõus olla - meie kliimas peab just saama sademed katuselt alla voolama. Klimaatiliselt on veel raskemad olud Põhjamaades, aga seal on metallkatused siiski kõige populaarsemad juba üle 100 aasta.

Lihtsalt lumetõkkeid tuleb paigaldada mitmes rivis ja katuselt tuleb sõltuvalt lumekogusest seda siiski eemaldada. Sellelaadset teenust pakkuvaid ettevõtteid on Eestis kümneid, kui mitte sadu.

Eriti vastutusrikastes sõlmedes võib kasutada küttekaableid.

Tere!
Tänud asjaliku ja pideva küsimuse eest ja siinkohal hea võimalus seda uuesti selgitada! Selle skeemi peamine loodetav võit on kokkuhoid aluskattelt, mis moodustab kogu eelarvest tähtsusetu summa. See kokkuhoid kaob ära, kui töömees peab vana lainetava katuse peale saama rihitud ja sirge aluspinna. Uue aluskonstruktsiooni korral seda muret ei ole ja tööaeg on lühem. Vana katuse peale tuleks sel juhul teha samasugune puitkonstruktsioon (aluskattekile hoidev liist oleks siiski kokkuhoid, aga seegi on rahas olematu) kui uue katuse korral. Ja peamine - katust vahetatakse, kuna vana katusekate on amortiseerunud. Nüüd aga tekib ikka olukord, kus pleki alla tekkiv kondsenseerunud vesi voolab mööda vana augulist pinda alla - milleks siis üldse katust vahetada?

Tere!
Kahjuks sellest korralikku katust ei sünni. Plekk-katus tahab siledat tasapinda enda alla, korrektset tuulutust. Seda sellise konstruktsiooniga kahjuks ei saavuta. Samuti läheb see veidi vastuollu katuse vahetamise põhiideega, kui uue ilusa asja alla jäetakse tegelikult mäda aluspind.

Tere!

Sindel võib iseenesest alla jääda, kui roovi rihtimise ja tasapinnaliseks saamise tööd ei kardeta. See on paras nikeramine, sest sindli pind on tavaliselt väga ebatasane ja kiilude kasutamist tuleb palju. Teine vaatenurk on selline põhimõtteline, et kas vana ja läbi katusekate peaks ikka jääma uue konstruktsiooni alla? 15-20 aasta perspektiivis ta ikkagi kahjustub edasi ja ühel hetkel on ta omadega läbi. Kui kile alla läheb, siis on muidugi plekiga seotud kondentsiteema lahendatud.
Kiviprofiilide paanid on 1100mm katva laiusega, laiust tehased ei lõika parajaks, aga pikkused küll. Seega see 3000mm pikkus mõõtke sentimeetri täpsusega ära, aga siis, kui roov on löödud. Sel juhul pääsete ristipidi paanide lõikamisest.

Jõudu-jaksu!

Erki

Tere!

Tehnilisest küljest vaadatuna on nende kahe profiili vahe esmalt kaldenurk (kivil soovitaks 15 ja ülespoole, trapetsil 10-15 kraadi). Küll aga nõuab kiviprofiil täpset roovi sammu, trapetsil see oluline ei ole. Kui lihtsalt kate katte vastu vahetatakse, siis saabki see ilmselt määravaks. Kui uus roov tehakse, siis pole vahet. Küll aga uurin, kuidas kondentsiteema saab lahendatud? Kas kile ka alla pannakse?

Erki

Tere!

Ega raskusjõudu ikka ei ületa :) See on ikka tõstukitöö.

Erki Loigom

Tere,

kodukatus peab kindlasti meeldima, katusekivid on osa riikides ainus materjal mida eramajadel või kõrvalhoonete katustel näha võib. Enne sõda oli Eestis ka juba mingi traditsioon tekkinud, katusekivide väiketootmised ja tehti ka taludes käsitsi betoonkive. Kes järgis retsepti sai ka hea toote mis on siiani katustel. Nõukogude aeg oli takistuseks kivikatuste arengul, 60-ndatel lõpetati väiketootmised ja artellide tegevus.
Nüüd siis katusealuse valgustamisest. Meil on pakkuda läbipaistvaid katusekive, mida saab ka pika rivina kogu katuse ulatuses paigaldada. Minul näiteks maal puukuuri aknaid pole ja katusel on 2 läbipaistvat kivi, mis annavad piisavalt valgust.

lugupidamisega

Avo Nurming

Tere,

vanasti tehti elumajale kolmekordne laastukatus, iga laast löödi kinni peenikese laastu naelaga.
Üldjuhul kehtis reegel - laastu pikkus miinus 5 cm, ülejäänu jagatakse kolme või neljaga, saad roovi sammu. Sõltub katuse kaldest, madalama kaldega tihedam roov.
Külgepidi tuleks laastu ülekate 3-4 cm ja esimene roov peaks olema laastu paksuse võrra paksem.

jõudu soovides

Avo

Tere,
Üks võimalus on paigaldada kanalisatsioonile vaakumklapid, mis tagab kanalisatsioonile lisa õhu juurdepääsu, et vesilukk ei kaoks.
Aga ei saa aru, miks juhtkond tellis kanalisatsioonituulutuse sulgemise.
Ventlatsiooni korstnad võiks renoveerida ja kasutusele võtta.
Kui on tegemist Monieri katusekividega, siis me pakume kõiki võimalikke lisatarvikuid ja turvatooteid sealhulgas kanalisatsioonituulutusi kõikidele katusekividele.