Katused
Küsimus: Kuidas paigaldada Velux katuseakent klassikprofiil katusele?25.04.2011
Kuidas paigaldada Velux katuseakent klassikprofiil katusele? Kas on võimalik saada mõnda tööjoonist?
Mind huvitab ka harjaliistu paigaldamine.
Mind huvitab ka harjaliistu paigaldamine.
Vastus: Erki Loigom, müügi- ja turundusjuht, Toode AS, www.toode.ee
Klassik on selles osas keerukas teema, et tootjad (Velux, Roto jt) otseselt Klassikule spetsiaalseid hüdroisolatsiooniplekke ei paku. Klassik on Soome ja Baltimaade toode, mida me mujal ei kohta ning seetõttu ei hakka suured kontsernid, keda eelnevalt nimetasin, tootearendusega üldse tegelema. Kahjuks on see nii.
Klassikule sobib kombineeritud lahendus mõlemast hüdroisolatsiooniplekkide komplektist - sileda katuse plekid külgedele ja ülaserva ning laineliste katusekatete tinapõll allaserva. See tähendabki ühele aknale mõlema katusekatte plekkide ostmist, sest eraldi neid külgi ei müüda. Küll aga on kogemustega aknapaigaldajal teada nipid, kuidas need plekid siiski Klassikusse pannakse, kasutades emba-kumba komplekti. Seda peab aga alati kooskõlastama paigaldajaga - osa töömehi kasutab lainelisi plekke, osa sileda katuse omasid.
Küsimus: Kuidas teostada katuse üleminek vintskapile?21.04.2011
Tere,
Kavatsen panna majale, millel on kahel pool akendega nn vintskapid, eterniitkatuse. Praegu on vintskappidel plekk-katus. Kuidas teostatakse katusel üleminek vinstkapile? Mere tuulega puhutaks vihmavesi kõrgele üles. Praegu on eterniidi all 40 cm plekki, mis läheb üle vintskapi katuseks. Kui panna eterniit, siis kalle on madal ja sadevesi voolaks tuulega eterniidi alla. Ei tahaks vintskapi katust harjast alustada.
Kavatsen panna majale, millel on kahel pool akendega nn vintskapid, eterniitkatuse. Praegu on vintskappidel plekk-katus. Kuidas teostatakse katusel üleminek vinstkapile? Mere tuulega puhutaks vihmavesi kõrgele üles. Praegu on eterniidi all 40 cm plekki, mis läheb üle vintskapi katuseks. Kui panna eterniit, siis kalle on madal ja sadevesi voolaks tuulega eterniidi alla. Ei tahaks vintskapi katust harjast alustada.
Vastus: Avo Nurming, Baltikumi vanem tehniline konsultant, Monier OÜ, www.monier.ee
Saan aru, et te soovite asendada vana eterniitkatuse uuega. Mina soovitaksin uurida ka teisi alternatiivseid materjale ning võrrelda hinda, kvaliteeti ja garantiid.
Näiteks hall elegant katusekivid on vana eterniidiga suhteliselt sarnased ja praegu saab 4 euroga ruutmeetri kätte. Monieri katusekividega on meil pakkuda vinskappide sõlmes vettpidav lahendus ja soovi korral kõik vajalikud ja võimalikud lisatarvikud, mida vajab kaasaegne katus.
Küsimus: Uue katuse plekk on kummis12.04.2011
Tere,
Meie vanale majale pandi 4-5 kuud tagasi uus plekk-katus. Katus selles osas eriline, et osa katusest ulatub ka maja külgede peale. Külgede peal olev uus plekk on hakanud osades kohtades kummi minema. Millest võib see tingitud olla, et uhiuue katuse plekk ei ole enam sirge, nagu olema peaks?
Meie vanale majale pandi 4-5 kuud tagasi uus plekk-katus. Katus selles osas eriline, et osa katusest ulatub ka maja külgede peale. Külgede peal olev uus plekk on hakanud osades kohtades kummi minema. Millest võib see tingitud olla, et uhiuue katuse plekk ei ole enam sirge, nagu olema peaks?
Vastus: Erki Loigom, müügi- ja turundusjuht, Toode AS, www.toode.ee
Tänan küsimuse eest! Ma eeldan, et tegemist on terase kui elava materjali igivana probleemiga. Kui talvel panna katus, siis näevad siledapõhjalised (klassik, valtskatus) välja siledamad kui soojal suvel. Teraskatuse tegemiseks kasutatav tooraine paisub 100 kraadi juures ligi 1mm/1m kohta. Kui paanid on servadest kruvidega kinnitatud, siis pole sellele paisumisel mujale minna kui näidata seda välja lainetamisena. Kiviprofiilide jm laineliste profiilidega seda ei märka, siledatel on see vägagi nähtav. Samas ei ole valtskatusel jm siledatel teraskatustel absoluutne siledus päris saavutatav ja ka normides on see kirjas - visuaalselt klientidel mõnikord selline ootus siiski on. Võimalusel saatke mulle erki@toode.ee aadressile foto olukorrast, ehk oskan siis pakkuda lahendust. Kindlasti ei halvenda selline "lainetus" pleki eluiga või kasutusomadusi.
Küsimus: Pleki vahetus lamekatusel08.04.2011
Tere,
Meil oli lame valtsplekk-katus, mis sai uue trapets plekiga asendatud. Ehitaja jättis vanast plekist alumise serva alles (umbes 30 cm), kuid uus plekk on 9 cm lühem ning ei ulatu seetõttu üle katuse serva. Nüüd talvel tekib jää alumise serva peale, pressib sulavee vana ja uue pleki vahelt üles ning voolab mööda seina alla. Ehitaja väidab, et tema on teinud kõik õigesti. Kas on ikka nii?
Kuidas probleem lahendada?
Meil oli lame valtsplekk-katus, mis sai uue trapets plekiga asendatud. Ehitaja jättis vanast plekist alumise serva alles (umbes 30 cm), kuid uus plekk on 9 cm lühem ning ei ulatu seetõttu üle katuse serva. Nüüd talvel tekib jää alumise serva peale, pressib sulavee vana ja uue pleki vahelt üles ning voolab mööda seina alla. Ehitaja väidab, et tema on teinud kõik õigesti. Kas on ikka nii?
Kuidas probleem lahendada?
Vastus: Erki Loigom, müügi- ja turundusjuht, Toode AS, www.toode.ee
Vesi kipub pindpinevuse ja tuule mõjul tihtipeale nö ülesmäge voolama. Mida lamedam kalle, seda tõenäolisem. Ei aita siin isegi see, kui trapets oleks nõuetekohaselt 40-50 mm üle ääre. Seetõttu, isegi kui Teie katusel saavutatud lõpptulemus ei ole päris see, mis paigaldusjuhendites, ei ole see lahendus. Pakuksin, et muretsege sama tarnija juurest (et oleks täpselt samade lainemõõtudega) ca 200 mm pikkused paanid ja pikendage paanid üle serva. Edasi tuleks paigaldada trapetsprofiili räästatihend, mis takistab vee voolamist.
Võimalusel võiksite saata ka foto olukorrast erki@toode.ee aadressile.
Tänud!
Erki Loigom
AS TOODE
Küsimus: Lae soojustus on järele andnud05.04.2011
Kahekordse maja teise korruse lae soojustus (pööning) on osaliselt kukkunud kipslagedele. Näha on, et aluskatte üleviigud on järele andnud ja teibitud kohad lahti rebenenud. Ilmselt on tekkinud sinna soojalekke kohad.
Kuidas peaks seda viga remontima?
Kas läheneda ülaltpoolt (plekk, niiskustõke jne) või siis alt (kipslae eemaldamine jms)? Lae kalle on 13 kraadi, tegemist kelpkatusega, kattematerjaliks plekk. Pööninguosa on ka äärmiselt jahe ja tundub, et vaatamata 30 cm puistevillakihile, on ikkagi soojakaod. Maja seinasoojustus (penoplast) on peaaegu katusekatte aluskilega koos, kuigi mitte hermeetiliselt.
Kuidas peaks seda viga remontima?
Kas läheneda ülaltpoolt (plekk, niiskustõke jne) või siis alt (kipslae eemaldamine jms)? Lae kalle on 13 kraadi, tegemist kelpkatusega, kattematerjaliks plekk. Pööninguosa on ka äärmiselt jahe ja tundub, et vaatamata 30 cm puistevillakihile, on ikkagi soojakaod. Maja seinasoojustus (penoplast) on peaaegu katusekatte aluskilega koos, kuigi mitte hermeetiliselt.
Vastus: Erki Loigom, müügi- ja turundusjuht, Toode AS, www.toode.ee
Tänud küsimuse eest! Palun saatke erki@toode.ee oma kontaktandmed ja leiame aja see olukord üle vaadata. Selle info põhjal on põhjust üsna keeruline tuvastada.
Jään kontakte ootama!
Erki
Küsimus: Katuse aluskatte ühendamine seinaga07.02.2011
Tere,
Kas katuse aluskatte võin lõpetada seina fassaadi tuulutuses?
Katus - hingav aluskate, 2x5cm roov, OSB + SBS.
Sein - pitkarkass, tuuletõkke kips, 5cm roov, punnlaud.
Küsimus, kui palju võib tekkida katuse aluskatte peale niiskust?
Ette tänades,
Kristel
Kas katuse aluskatte võin lõpetada seina fassaadi tuulutuses?
Katus - hingav aluskate, 2x5cm roov, OSB + SBS.
Sein - pitkarkass, tuuletõkke kips, 5cm roov, punnlaud.
Küsimus, kui palju võib tekkida katuse aluskatte peale niiskust?
Ette tänades,
Kristel
Vastus: Avo Nurming, Baltikumi vanem tehniline konsultant, Monier OÜ, www.monier.ee
hingav aluskate on soovitav viia kokku seina tuuletõkkega ja see liitumiskoht peab olema tihedalt ühendatud.
Niiskuse hulk, mis liigub läbi aluskatte, sõltub maja sisemisest niiskusest.
Mida madalam on katuse kalle, seda suurem peaks olema tuulutuskanal kivide ja aluskatte vahel. Oluline on ka harja tuulutus.
Mis katusematerjali olete valinud, kui katusekivi, siis saatke meile oma katuse plaan ja me teeme kalkulatsiooni vajalike materjalidega.
Lugupidamisega,
Avo Nurming
Küsimus: Valtskatuse lahendus24.01.2011
Tere
Sooviks vanale majale panna plekk-katuse. Kas sellist lahendust ka pakutakse, et panna kaasaegne nö tehase valtskatus. Katuse räästa serv oleks aga lahendatud nii, nagu vanadel majadel: pikki räästa serva panna sile plekk, mis on siis ülevalt poolt valtsitud nii, et valts on ca 10 cm kõrge ja jookseb kaldu katuse nurkade suunas. Selline lahendus asendaks räästarennid ja lumetõkke. Lumetõke ja rennid on päris kallid, kas selline lahendus annaks ka kokkuhoidu ja millised miinused võiksid sellisel lahendusel olla? Aitäh!
Sooviks vanale majale panna plekk-katuse. Kas sellist lahendust ka pakutakse, et panna kaasaegne nö tehase valtskatus. Katuse räästa serv oleks aga lahendatud nii, nagu vanadel majadel: pikki räästa serva panna sile plekk, mis on siis ülevalt poolt valtsitud nii, et valts on ca 10 cm kõrge ja jookseb kaldu katuse nurkade suunas. Selline lahendus asendaks räästarennid ja lumetõkke. Lumetõke ja rennid on päris kallid, kas selline lahendus annaks ka kokkuhoidu ja millised miinused võiksid sellisel lahendusel olla? Aitäh!
Vastus: Erki Loigom, müügi- ja turundusjuht, Toode AS, www.toode.ee
Tänud asjatundliku küsimuse eest! Loomulikult teostatakse ka tänapäeval Teie poolt kirjeldatud viisil valtskatuste räästapealsete rennide ja lumetõkete lahendust. Summa-summaarselt tuleb siiski kaasaegne ripprenn + eraldi lumetõkketorud veidi soodsamad, kuna katusepealse renni tööraha ja töö hulk on suurem kui paigaldades ripprenne ja torulumetõkkeid. Tavaliselt nõuab siiski hoone asukoht ja nõuded piirkonnas kasutama katusepealset nö vana kooli lahendust, aga rahalised mõttes tuleb kaasaegne lahendus soodsam. Miinused ja plussid? Katusepealsete rennidega ja lumesuunajatega on ainus suur miinus tema sodikogumine. Muus osas on ainult plussid. Räästarennidega on samuti sodi ja jää kogumine teema, samuti ei ole meeldiv nende puhastamine. Torud kipuvad jäätuma mõlemal juhul. Alahinnata ei saa ka visuaalset külge - valtskatus on siiski klassika ja sellele sobib katusepealne lahendus kindlasti loomutruumalt. Jõud-jaksu ja külma pead otsustamisel!