Majavamm, hallitusseened

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas majavammist kahjustatud hoonet on mõtet taastada?25.04.2011

Meie sauna eesruum on majavammist nii puretud, et põrand on täiesti pulber ja seinad on poolest saati seenetanud.
Kas üldse oleks mõistlik teha tõrjet ja seda siis veel taastada sama vundamendi peale või tuleks saun täiesti maha lammutada ja teha kuhugi eemale? Kas tõrjet oleks võimalik teha ise või peavad kindlasti tegema spetsialistid?
Ette tänades

Vastus: Kristel Pau, ehitusmükoloogiliste ekspertiiside teostaja, SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus, http://mycology.ee

Väga raske on hoonet nägemata öelda, kas tõrjet on mõistlik teha või mitte. Senini on olnud alati võimalik hoonet korda teha. Esimene asi, mida enne tõrjet teha - mõelda, mis on seenkahjustuse põhjus(ed). Need põhjused tuleb likvideerida.

Tõrjet on võimalik ise teha, kuid spetsialistid peaksid andma oma tööle ka garantii ja seetõttu pakkuma ehituslikke lahendusi, mis on seene uueks arenguks ebasoodsad.
Milline variant on majanduslikult mõttekam, selgub hoone ülevaatuse järel. Teine, sageli väga oluline moment, on see, kas hoonel on inimese jaoks emotsionaalne väärtus.

Kui ehitada uus hoone, peab vundamendi puhul vaatama selle kõrgust maapinnast, mil määral on võimalik seeneniidistikku sealt kätte saada jne. Soovitan siiski lasta hoone spetsialistidel enne otsustamist üle vaadata.
 

Küsimus: Erinevad hallitusseened ja nendest proovide võtmine25.04.2011

Tere,
Kuidas hallitusseentest õigesti proove võtta, et neid saaks uurimiseks edastada? Proovid on vaja võtta aknalt ja vannitoa/kraanikausi silikoonosalt. Sama lugu on saunaga - torudepoolne seinaosa on süsimust ning kõik seinaääred põranda lähedal mustendavad.
Kuhu tuleks proovid uurimiseks saata?

Vastus: Kristel Pau, ehitusmükoloogiliste ekspertiiside teostaja, SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus, http://mycology.ee

Hallitusseentest saab proovi võtta kas koos materjaliga (nt tapeet, lahtine tükk värvi) või vähese ja läbipaistva teibiga klaasile. Silikoonribalt pole mõtet proovi võtta, seda tavaliselt visuaalselt puhtaks ei saa ning on seetõttu mõttekas pigem välja vahetada.
Proovid võib saata meie laborisse. Vajadusel võtke meiega eelnevalt ühendust telefonil 5661 1556.
 

Küsimus: "Higistavad" aknad ning aknapõskedel must ollus11.03.2011

Tere,
Ühistu renoveeris korrusmaja paar aastat tagasi. Paigaldati nn uus fassaad. Sellest ajast kütteperioodil aknad "higistavad" ja ümber akende on kummaline must ollus. Lapiga pühkides küll eraldub, aga märgid jäävad. Kas see on hallitus?
Kas see probleem võis ka tingida silmade valuliku punetuse ja paistetuse? Nimelt abikaasa kannab kontaktläätsi.
Õhutame ja tuulutame võimaluse piires, kuid külma ööga akent ju lahti jätta ei saa.

Ette tänades ja vastust ootama jäädes.

Vastus: Kristel Pau, ehitusmükoloogiliste ekspertiiside teostaja, SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus, http://mycology.ee

Tõenäoliselt on uue fassaadi paigaldamisega vähenenud loomulik ventilatsioon ning niiskust ei ventileerita enam piisavalt korterist välja. Musta olluse näol võib tõesti olla tegemist hallitusseentega, mis jätavad pigmendi jäljed pinnale. Silmaga kahjuks hallitusseente perekonda ega liiki määrata ei ole võimalik, seda tehakse mikroskoobi abil. Silmade punetus ja paistetus võivad olla seotud hallitusseente kõrge kontsentratsiooniga õhus või ka mükotoksiinidega. Reaktsioon hallitusseentele sõltub väga palju inimese immuunsüsteemist ja tundlikkusest. Hallitusseened võib lasta ära määrata ning selle alusel lasta allergoloogil end testida. Kindlasti on vaja korteris parandada ventilatsiooni.
 

Küsimus: Hallitus kodus ja lapsel astma06.03.2011

Elan tavalises paneelmajas 3-ndal korrusel. Eelmisel sügisel (oktoobris) avastasin magamistoas hallituse. See oli tingitud suurest niiskusest enne kütteperioodi algust. KÜ esimees ütles, et meil majas on tõesti tekkinud probleem ventilatsiooniga. Hallitus tekkis põhiliselt akna ümber, sest aknad "higistasid", läks hallitama ka uus madrats altpoolt (selle vahetasime välja) ja mõnes nurgas ka tapeet. Ka teistes tubades oli hallitus aknalaudadel. Hallituskohad puhastasime äädikalahusega ja hiljem ehituspoes müüdava hallitusvastase spreiga. Hetkel köetakse hästi, tubasid tuulutan iga päev, kuivatan niiskeid aknaservi.

Samal ajal diagnoositi 2a lapsel astma. Tal küll esineb allergia hoopis tolmulestale, hallituse osas oli test negatiivne. Hakkasin mõtlema, kas hallitus võis olla ka hingamisprobleemide tekitajaks või oli see lihtsalt kokkusattumus, et just viiruste perioodil lõi astma välja ja tegelikult hallitus ei olnud põhjustaja. Usun, et sellele küsimusele kindlat vastust ei ole, aga tahaksin teada, kui suur on tõenäosus, et 1-2 kuu jooksul hallitusega ühes toas magades arenevad välja hingamisteede probleemid?

Hetkel silmaga nähtavat hallitust ei ole. Kas on võimalik, et hallitus on näiteks tapeedi all ja mõjutab lapse hingamisteid tänaseni? Kuidas oleks kõige parem sellises olukorras toimida - kas lihtsalt teha remont? KÜ lubas ventilatsiooni probleemi suvega lahendada.

Ette tänades!

Vastus: Kristel Pau, ehitusmükoloogiliste ekspertiiside teostaja, SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus, http://mycology.ee

Astma tekke ja hallitusseente seose kohta soovitan siiski küsida arstilt, kes astma diagnoosi pani. Võimalik, et vastamise jaoks on vaja teada hallitusseente liiki või perekonda, mis teil valdavalt sel ajal kodus kasvas.
See on võimalik, et tapeedi all seinapind hallitab. Juhul kui tapeet hallitab, siis tuleks see kindlasti teisaldada. Soovitan nendes kohtades lõigata kasvõi väikese tüki tapeedist välja, kus on olnud kõige niiskem. Vaadake hoolega nii seinapinda kui ka väljalõigatud tapeedi tagumist külge. Juhul kui leiate hallituse täppe, siis on tõesti vajalik teha remont ja enne seda pinnad desinfitseerida. Vajadusel võite minuga ka otse ühendust võtta, kui on vaja midagi täpsustada. Igapäevane tuulutamine ja kuivatamine on kindlasti positiivsed tegevused. Ka see on väga õige, et lahendatakse hallitusseente probleem mitte lihtsalt tõrjega, vaid põhjuste kõrvaldamise teel.
 

Küsimus: Kas majavamm on inimesele ohtlik?22.02.2011

Kas majavamm oma eoste tolmuga võib olla inimesele ohtlik?
Kas see on mürgine või lihtsalt ebameeldiv?

Ette tänades, Mari

Vastus: Kristel Pau, ehitusmükoloogiliste ekspertiiside teostaja, SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus, http://mycology.ee

Majavammi eosed on suhteliselt suured ning neid võib lenduda ühest viljakehast miljoneid. Seetõttu võib nende suur kontsentratsioon tekitada inimesel samasuguseid limaskestade ärritusnähte nagu väga tolmuses keskkonnas viibimine. Toksilisuse mõttes peetakse majavammi eoseid ohutuks.
 

Küsimus: Majavamm ja hallitusseened10.02.2011

Renoveerisin maja. Vahelae talad olid suhteliselt kehvad. Saepuru oli vahel kõdunema läinud ja taladele ka niidistiku peale tõmmanud ning kõdunema hakanud. Pealmine pind oli pehme. Eemaldasin kogu saepuru (tolmuimejaga) ja tegin talad Holz Bio-ga kokku (boorhappega). Samuti töötlesin enne talasid Sayoga (hallitusvastane). Panin kivivilla vahele ja põrandad uuesti peale. Ei tea, kas jäävad kestma (protsess peatub)? Kas on vaja esimese korruse lagedele niiskustõket panna?
Kas piisab, kui kipsplaat korralikult aquastopiga töödelda? Oleksin vastuse eest väga tänulik.

Vastus: Kristel Pau, ehitusmükoloogiliste ekspertiiside teostaja, SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus, http://mycology.ee

Nende andmete alusel on raske kõigile teie küsimustele vastata. Kõigepealt peaks teadma, millest seenkahjustus taladele tekkis ja mis seenega on tegemist. Võite selles osas võtta minuga otse ühendust, kas e-posti või telefoni teel, saab probleemi täpsustada. Mis puudutab niiskustõket, siis üldjuhul puithoonetes pole see vajalik, v.a niisketes ruumides.
 

Küsimus: Hallitusseened vannitoas09.02.2011

Tegin 2006.a vannitoas remonti: ripplagi, plaadid seintel, vannist väljudes soojendatud (elektriküttega) põrand, uus vann. Enne remontimist tekkis sageli lakke hallituse laike, mida periooditi spetsiaalse lahusega puhtaks sain. Koridori seinal, kohe vannitoa ukse vastas, oli samuti tapeedi all hallitus. Vanni serv on hallitusseenest must, kuigi silikoon, millega vanni serv tehtud on, pidi olema hallituse vastu. Kaks korda olen silikoonist serva ümber teinud, ikka hallitab. Poest ostetud vahendid ei ole tõhusad. Õnneks mujal, kui vanni ääres, hallitust näha pole.
Kuidas saada hallitusseenest lahti?
Mida tegin/teen valesti? Ette tänades, E.

Vastus: Kristel Pau, ehitusmükoloogiliste ekspertiiside teostaja, SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus, http://mycology.ee

Hallitusseente puhul on ääretult oluline vältida seentele soodsa keskkonna teket. Suure tõenäosusega jääb teil vanniäärse silikooni peale vesi seisma. Üks võimalus on see uuesti välja vahetada ning peale vanni kasutamist edaspidi pinnad kuivatada ja jälgida, et silikooniriba peale vett ei jääks. 100%-list kaitset hallitusseene vastu ei anna ükski vahend, kui tingimused on seene arenguks väga soodsad. Lisaks aitab kindlasti ka õhuniiskuse vähendamine sundventilatsiooni abil.
 

Küsimus: Hallitusseen20.01.2011

Kas hallitusseenel on lõhn nt sarnane liigniiskuse lõhnaga jne? Kuidas aru saada, mis on majas lõhnama hakanud? Kuidas likvideerida "keldri lõhna"?

Vastus: Kristel Pau, ehitusmükoloogiliste ekspertiiside teostaja, SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus, http://mycology.ee

Puhas vesi (liigniiskus) iseenesest mingit lõhna ei tekita. Lõhn tekib kas materjalil, kui see märgub, või bakterite ja hallitusseente elutegevuse tulemusena vees või märgadel materjalidel.
Ainult ebameeldiva lõhna järgi on keeruline öelda, mis majas lõhnama on hakanud. Meie ruumide õhku mõjutavad mitmed tegurid – nii bioloogilised kui ka keemilised. Ruumide õhu kvaliteeti saab erinevate meetoditega analüüsidega, näiteks on hallitusseente hulga kontrollimiseks olemas spetsiaalsed analüsaatorid.
Kui ruumides on püsivalt probleeme liigniiskusega ning vee kondenseerumisega pindadele, siis on loodud head tingimused hallitusseente kasvama hakkamiseks. Hallitusseeni võib visuaalselt leida mustade, hallide, roheliste, valgete jm värvi laikudena või täppidena, näiteks aknapaledelt, välisseinte nurkadest ja mujalt külmasildade piirkonnast.
Eelnevat arvesse võttes, tuleks halva lõhna tekke põhjuse leidmiseks alustada ruumide kontrollimist visuaalselt, otsides võimalikke hallituslaike. Jälgida ruumide õhuniiskust ning üldist õhuliikumist.
Ebameeldivast lõhnast (“keldri lõhnast”) on võimalik vabaneda ruumide ventileerimisega, näiteks lahtiste akende kaudu, kuid tuulutuse mõju on lühiajaline. Sagedamini ja regulaarselt vahetuva õhuga viiakse ruumidest välja nö ohtlikud ained ja tuuakse asemele värske välisõhk ning tulemus on efektiivsem. Kui selles ruumis on ka hallitavaid pindasid, on ka need vaja kas puhastada ja desinfitseerida või lausa välja visata. Lisaks tuleks jälgida, et kõik pinnad püsiksid kuivana.