Õigus
Küsimus: Kas on õigus nõuda asendusauto kulu hüvitamist, kui tehasegarantiiga auto oli kuu aega remondis?25.02.2013
Tere!
Ostsime esindusest kasutatud, kuid tehasegarantiiga auto (vanus 1a), kõik hooldused olid tehtud õigeaegselt ja seda kinnitas nii müüja kui ka hooldusraamat. Autot kasutati Põhja-Soomes tööliste veoks. Auto viimisel korralisele hooldusele läks vahetult enne sihtkohta jõudmist käigukast katki. Teenindusest öeldi, et käigukasti rike tekkis sellepärast, et esimesel hooldusel on vahetatud mingisugune kk tihend, mida on tehtud ebakvaliteetselt.
Tänu sellele olime sunnitud rentima taolise auto ja selle hinnaks oli ca 1000€/nädal. Auto oli remondis kuu aega. Kas tulenevalt võlaõigusseadusele (http://www.postimees.ee/1146848/oppesoiduautole-otsa-soitnud-juht-pidi-maksma-asendusauto-rendi-eest) on meil mingisugune võimalus saada kompensatsiooni asendusauto rendi eest (ca 4000€).
Auto ostja-müüja on antud juhul ettevõtted.
Tänan vastuse eest
Ostsime esindusest kasutatud, kuid tehasegarantiiga auto (vanus 1a), kõik hooldused olid tehtud õigeaegselt ja seda kinnitas nii müüja kui ka hooldusraamat. Autot kasutati Põhja-Soomes tööliste veoks. Auto viimisel korralisele hooldusele läks vahetult enne sihtkohta jõudmist käigukast katki. Teenindusest öeldi, et käigukasti rike tekkis sellepärast, et esimesel hooldusel on vahetatud mingisugune kk tihend, mida on tehtud ebakvaliteetselt.
Tänu sellele olime sunnitud rentima taolise auto ja selle hinnaks oli ca 1000€/nädal. Auto oli remondis kuu aega. Kas tulenevalt võlaõigusseadusele (http://www.postimees.ee/1146848/oppesoiduautole-otsa-soitnud-juht-pidi-maksma-asendusauto-rendi-eest) on meil mingisugune võimalus saada kompensatsiooni asendusauto rendi eest (ca 4000€).
Auto ostja-müüja on antud juhul ettevõtted.
Tänan vastuse eest
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kui maksin aastaid pangalaenu ja kõik kommunaalkulud, kas lahutuse korral jagatakse kogu vara ikka võrdselt?25.02.2013
Tere! Mind ootab ees lahutus ja sooviksin teada kuidas toimub meie vara jagamine - nimelt on meil maja, mis on ehitatud pangalaenuga. Kogu ehituse detailid ja vajalikud esemed on ostetud minu pangalaenu arvelt, abikaasa ei kulutanud sentigi (saan seda ka panga väljavõtetest tõestada). Siiamaani (4a) maksan ainult mina pangalaenu. Lisaks maksan mina ka maja kommunaalkulud (elekter, prügivedu jne), ostan kütte st, et põhimõtteliselt ei ole temal maja suhtes mingeid kulutusi. Kas ka sellisel juhul ikkagi jagatakse vara võrdselt mõlemate vahel?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie ja abikaasa vararežiimiks on varaühisus, kuuluvad ühisvara hulka nii õigused kui ka kohustused, st teisisõnu abielu ajal soetatud vara (antud juhul maja) kui ka maja ostu finantseerimiseks võetud pangalaen. Kui puuduvad ühisvarasse kuulumist välistavad asjaolud (nt vara on omandatud kinke või pärimise teel), kuulub maja (ja ka pangalaen) Teie ja abikaasa ühisvara hulka ning seda olenemata sellest, et varal lasuvaid kohustusi olete täitnud vaid Teie.
Üldjuhul jagatakse ühisvara võrdsetes osades, kuid poolte kokkuleppel on ilmselgelt võimalik sellest ka kõrvale kalduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Miks pean interneti teel USA-st eraisikult kasutatud asja ostmisel maksma veel käibemaksu?25.02.2013
Tere! Miks pean füüsilise isikuna tasuma käibemaksu kaubalt, mille olen Interneti vahendusel ostnud teiselt eraisikult USA'st isiklikuks tarbeks ja "kaup" saadetakse mulle postiga? Kas pean tasuma veel mingeid makse oma asjade kättesaamiseks? Kauba eest olen juba tasunud selle müüjale. Tegemist on kasutatud esemetega. Tänan!
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas mul on õigus piirata isa kokkusaamist lapsega, kui ta mind lapse juuresolekul mõnitab?25.02.2013
Me pole lapse isaga abielus. Elasime kolm aastat koos, siis sündis tütar. Siis läksime lahku kui laps oli nelja kuune, elasime lahus kolm aastat. Nüüd kuu aega elasime koos ja hakkame jälle lahku minema, kuna lapse isa ei suuda leppida, et mul oli siis teiste meestega suhted kui lahus olime. Mees on hakkanud mind mõnitama, paaril korral teinud seda ka lapse ees ja ka kirja teel. Laps on isa nimel. Ja lapse isa maksab ka alimente. Mida ma teha saaks või kuhu pöörduda, ei kannata seda mõnitamist enam ja kardan, et kui ta hakkab edaspidi ka lapse ees mind mõnitama, siis laps saab sellest aru nii, et ema polegi vaja austada. Kas sellises olukorras on mul õigus piirata lapse isa ja lapse kokkusaamisi?
Jään vastust ootama.
Jään vastust ootama.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ilmselgelt on lapse isa selline käitumine lubamatu, kuid samas ei anna see Teile otseselt õigust lapse ja isa suhtlemist piirata. Pigem soovitaksin Teil isa ja lapse suhtlemine korraldada selliselt, et Teie nende kohtumistel ei viibiks – siis ei ole lapse isal võimalust Teiega halvasti käituda ja ta pühendub eelkõige lapsega tegelemisele.
Kui on alust arvata, et isa ei saa lapsega mingil põhjusel kahekesi olles hakkama, on võimalik kohtumised korraldada ka neutraalsel pinnal sotsiaaltöötaja järelvalve all. Sellist võimalust pakub näiteks Tallinna Perekeskus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kohus võib suurendamise asemel elatisraha ka hoopis vähendada, kuna isal vaja maksta ka teisele lapsele?25.02.2013
2008 määras kohus lapsele elatiseks 84 eurot. Mehel on veel üks laps, kelle olemasolu ta unustas kohtule tõestada. Mees sai sellel ajal palka korralikult. Kahjuks aga arvele laekus vaid miinimum ja ülejäänud sai ümbrikus. Kuna lapse lasteaia tasu on juba üle 60 euro, siis hakkab mulle tunduma, et see elatis on naeruväärselt väike. Millised on minu võimalused, kui ma paluks kohtul uuesti elatise üle vaadata. Kardan, et ta tõestab see kord kohtule, et tal on kaks last ja saab miinimum palka ning ma jään ka sellest elatisest ilma mida praegu saan.
Lapse isa lapse kasvatamisest osa ei võta, kaks korda on teda juhuslikult poes näinud. Kas mul oleks üldse kohtus mõtet nõuda miinimumelatist või mitte?
Tean veel niipalju, et teise lapsega ta ka koos ei ela, kuid osa võtab tema elust.
Lapse isa lapse kasvatamisest osa ei võta, kaks korda on teda juhuslikult poes näinud. Kas mul oleks üldse kohtus mõtet nõuda miinimumelatist või mitte?
Tean veel niipalju, et teise lapsega ta ka koos ei ela, kuid osa võtab tema elust.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Hetkel on kehtiv elatismiinimum 160 eurot, mis on märkimisväärselt suurem sellest, mida lapse isa Teile lapse ülalpidamiseks igakuiselt maksab. On ilmne, et Teile makstava elatise ulatus ei vasta lapse tegelikele vajadustele.
Kui pöördute kohtu poole elatise suurendamiseks kehtiva miinimumini, rahuldab kohus suure tõenäosusega Teie sellekohase nõude. Üldiselt on kohtupraktika kujunenud selliseks, et alla miinimummäära elatist välja ei mõisteta ja seda isegi juhul, kui elatise maksmiseks kohustatud isikul on teine laps. Seda, et kohus elatise suurendamise asemel elatist omavoliliselt vähendama hakkaks, karta ei tule.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui nõutakse elatisabi tagasimaksmist, kuid raha ei ole, sest isa ei ole hakanud elatist maksma?25.02.2013
Tere. Eelmise aasta septembris hakkasin lastele elatist nõudma. Sain elatisabi eelmise aasta okt-dets. Jaanuaris oli kohus ja laste isale määrati elatist (mida ta pole mitte midagi maksnud). Nüüd sain sotsiaalametist kirja, et pean elatisabi tagasi maksma. Kuid tundub, et asi selles, et kohtus määratud elatise tasumise periood, milleks panin alates 01.01. kuna olin eelnevalt sotsiaalameti elatisabi maksmise kirjast saanud aru, et elatisabi maksmise perioodil ei saa elatist nõuda.
Kohtus küsiti, mis ajast soovin elatist saada, ütlesin kohtunikule, et sain elatisabi ja ei saa vist tollest perioodist elatist nõuda ja ei tea täpselt jne. Kohus vastas, et ega nemad tea ja elatisabi neid ei puuduta, see on teine asi jne.
Nüüd ei tea, mis tegema pean (pole ju seda raha tagastada) kirjutasin sotsiaalametile neilt saadetud kirjale vastu kui vastust sealt ei ole tulnud.
Kohtus küsiti, mis ajast soovin elatist saada, ütlesin kohtunikule, et sain elatisabi ja ei saa vist tollest perioodist elatist nõuda ja ei tea täpselt jne. Kohus vastas, et ega nemad tea ja elatisabi neid ei puuduta, see on teine asi jne.
Nüüd ei tea, mis tegema pean (pole ju seda raha tagastada) kirjutasin sotsiaalametile neilt saadetud kirjale vastu kui vastust sealt ei ole tulnud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Sotsiaalkindlustusamet nõuab elatisabisaajalt elatisabi tagasimaksmist siis, kui täitmata on elatisabi saamise tingimused või on jõustunud kohtulahend, mille kohaselt võlgnik ei ole kohustatud elatist maksma. Elatisabi saamise tingimuseks on kas makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse olemasolu – eeldan kirjeldatud asjaolude alusel, et Teie saite elatisabi hagi tagamise määruse alusel.
Teie poolt kirjeldatud asjaolude alusel on keeruline öelda, miks nõutakse elatisabi tagasimaksmist. Kuna üldiselt mõistetakse elatis välja alates elatishagi esitamisest (erandlikult ka kuni 1 aasta tagasiulatuvalt), võib elatisabi tagasinõudmise põhjus olla ka ajas, millest alates elatis välja mõisteti, sest hagi tagamise määrus tehti siiski ilmselt kohtumenetluse alustamise aega arvestades.
Ilmselt peaks tagasimaksmise nõudmise põhjus olema väljatoodud ka Sotsiaalkindlustusameti poolt saadetud kirjas, seega soovitan seda tähelepanelikumalt uurida ja küsida täiendavat nõu Sotsiaalkindlustusametilt endalt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis tähendab "perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus"?24.02.2013
Kuidas mõista "perekonnaseadusest tulenev KEHTIV ülalpidamiskohustus"? Kas sel juhul peab olema selle kohta kirjalik dokument, et isik on kohustatud maksma?
Käesolev juhtum on selline, et mees on teinud testamendi oma elukaaslasele, kellega on koos elanud 25.a., kogu oma vara pärimiseks.
Mehel on üks lapsendatud poeg, kellega ta ei ole suhelnud juba 30.a. Kui see poeg on töövõimetu autoavarii tagajärjel, kas tal on siis uue pärimisseaduse järgi õigus sundosale? Mingit ülalpidamiskohustust mehel praegu ei ole.
Tänan Teid
Käesolev juhtum on selline, et mees on teinud testamendi oma elukaaslasele, kellega on koos elanud 25.a., kogu oma vara pärimiseks.
Mehel on üks lapsendatud poeg, kellega ta ei ole suhelnud juba 30.a. Kui see poeg on töövõimetu autoavarii tagajärjel, kas tal on siis uue pärimisseaduse järgi õigus sundosale? Mingit ülalpidamiskohustust mehel praegu ei ole.
Tänan Teid
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus võib isikul olla oma alaealise lapse ees, täisealise lapse ees kuni lapse 21-aastaseks saamiseni, kui laps jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist või muu abivajava alaneja või üleneja sugulase ees, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Viimasena nimetatu alla võib minna ka Teie poolt märgitud olukord, mil isikul on töövõimetu täisealine laps.
On oluline märkida, et töövõimetus iseenesest ei anna alust ülalpidamiseks, vaid sellega samaaegselt peab esinema ka isiku võimetus ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ehk teisisõnu abivajadus. Kui seda ei esine, pole isikul ka õigust ülalpidamist nõuda.
Seega on töövõimetul pojal õigus sundosale siis, kui tal on õigus nõuda isalt ülalpidamist, st olukorras, mil ta ei ole ise võimeline enda ülalpidamise eest hoolitsema. Ülalpidamiskohustuse olemasolu ei mõjuta see, kas elatis on kohtu poolt välja mõistetud või mitte – oluline on asjaolu, et isikul on perekonnaseadusest tulenevalt õigus elatist nõuda (iseasi, kas abivajav isik seda õigust ka kasutab).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui korteriomanikud soovivad keldrisse jõusaali rajada, kelle otsust (nõusolekut) selleks vaja on?24.02.2013
Osad korteriomandi omanikud soovivad keldrikorrusel asuvasse kaasomandis olevasse ruumi (seni kasutamata) ehitada jõusaali. Olemas ka KÜ. Kas on vaja KÜ üldkoosoleku otsust, kaasomanike kokkulepet või piisab ka kaasomanike enamuse otsusest (AÕS § 72 lg 1)?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Eeltoodud asjaoludest ülevaadet omamata tuleks eeldada, et jõusaali rajamiseks on vajalik korteriomanike kokkuleppe sõlmimine.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuhu peaksin veel pöörduma, kui ühistu ei reageeri avaldustele, et parandada ohtlikud trepipiirded?23.02.2013
Meie majas on KÜ. Esitasin eelmise aasta septembris KÜ juhatusele kirjaliku avalduse e-maili teel, et taastataks trepikojas, kus elan, 1. ja 2. korruse vahel trepi turvapiire/käsipuu. Hetkel on seal ainult umbes 40 cm kõrgusel põrandast olev metallriba, seda ka umbes 40 cm pikkuses. Kuna mul on 4-aastane laps, kes tahab jala trepist alla minna, on selline "auk" trepi turvapiirdes ohtlik. Algul laps lausa paaniliselt kartis treppi ja olime sunnitud 2. korruselt liftiga alla sõitma, mis on absurd.
Peale avaldust "punuti" see auk veniva värvilise traadiga kinni. Kuid tänaseks päevaks on ka see värviline traat katki. Juhatus toob erinevaid ettekäändeid, miks pole see ära parandatud korrektselt. Olen sel aastal juba esitanud kaks avaldust. Muudkui lubatakse ja sinna see jääb. Hiljuti avastasin, et ohtlik on ka turvapiire 4. ja 5. korruse vahel, kus raudne turvapiire on ainult veel ühest keevitusest kinni. Seega suurema surve puhul võib lihtsalt lahti minna ja alla kukkuda. Vahemärkusena olgu öeldud, et maja on ehitatud aastal 1974 ja sellest ajast ka turvapiirded.
Mida ma saaks veel teha ja kuhu pöörduda, et ohtlikud olukorrad lahendatakse ja turvapiirded taastatakse/parandatakse?
Peale avaldust "punuti" see auk veniva värvilise traadiga kinni. Kuid tänaseks päevaks on ka see värviline traat katki. Juhatus toob erinevaid ettekäändeid, miks pole see ära parandatud korrektselt. Olen sel aastal juba esitanud kaks avaldust. Muudkui lubatakse ja sinna see jääb. Hiljuti avastasin, et ohtlik on ka turvapiire 4. ja 5. korruse vahel, kus raudne turvapiire on ainult veel ühest keevitusest kinni. Seega suurema surve puhul võib lihtsalt lahti minna ja alla kukkuda. Vahemärkusena olgu öeldud, et maja on ehitatud aastal 1974 ja sellest ajast ka turvapiirded.
Mida ma saaks veel teha ja kuhu pöörduda, et ohtlikud olukorrad lahendatakse ja turvapiirded taastatakse/parandatakse?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui te ei ole korteriomanik, siis on antud olukorras kõige mõistlikum pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, paludes tal teha korteriühistule ettekirjutus ohtliku olukorra likvideerimiseks. Korteriomanikuna, kes on ise ohtliku olukorra eest vastutav, tasub Teil alternatiivselt kaaluda võimalust ohtlik olukord iseseisvalt kõrvaldada ning nõuda seejärel vastavad kulud korteriühistu käest sisse.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Milline seadus sätestab, et liiklustrahv aegub 4 aastaga?22.02.2013
Tere
Kas oskate öelda täpselt, mis seaduse ja paragrahvi alla kuulub lõik, et nõuded aeguvad 4 aasta jooksul. Tänud.
Kas oskate öelda täpselt, mis seaduse ja paragrahvi alla kuulub lõik, et nõuded aeguvad 4 aasta jooksul. Tänud.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
(1) Otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud:
3) üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest.
(4) Täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks.
Ülaltoodud normidest tulenevalt tuleb eristada trahvi täitmisele pööramise aegumist ja täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõude aegumist. Kui trahv on täitmisele pööratud e. edastatud täitmiseks kohtutäiturile, siis rakendub aegumistähtaeg 4 aastat.