Maksud ja raamatupidamine

Pandimaja osutab teenust, mille sisuks on raha tasu eest kasutada andmine (intressiga laen). Laenu tagatiseks annab laenuvõtja pandi. Pandimaja võtab pandi arvele tagastamisele kuuluva võõra varana. Laenu andmisest käivet ei teki. Käive tekib siis, kui laenu kasutamine lõpetatakse, st raha tagastatakse koos intressiga. Käive võrdub intressiga. Kui laenu ei tagastata, muutub pant pandimaja varaks ja selle realiseerimisel tekib käive kogu müügisumma ulatuses.

Jah, nimetatud hüvitisi arvutatakse eelmise kalendriaasta (antud juhul 2016. a) sotsiaalmaksuga maksustatud sissetulekute alusel. Vanemahüvitise saamise perioodil saadud muude sissetulekute, sh töötasu võrra vähendatakse vastava kuu vanemahüvitise summat.

Igaüks tohib korterit üürida. Edasine kulude arvestamine ja võimalik maksustamine sõltub sellest, kuidas korterit kasutama hakatakse.

Korteri kinkimine ei too kinkijale kaasa mingeid kohustusi, sõltumata sellest kes on korteri saaja. Kui äriühingul on kavas korterit kasutada oma ettevõtluses pikemat aega, siis tuleb see arvele võtta põhivarana, soetamismaksumusega 0 eurot.

Koondamishüvitiselt ei maksta töötuskindlustuse makset, muus osas toimub maksustamine nii, nagu tavalise töötasu puhul.

Nii sünnitus- kui ka vanemahüvitis arvestatakse kõigi eelmisel kalendriaastal saadud, sotsiaalmaksuga maksustatud tulude alusel. Hüvitatakse 100 % sellistest tuludest. Arvan, et tasub kaaluda, kas sünnitushüvitise arvutamise alusena on soodsam 2015. või 2016. aasta. Sünnitushüvitise kohta vt https://www.haigekassa.ee/et/sunnitushuvitis . Vanemahüvitise kohta vt http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/vanemahuvitis/ . Vanemahüvitise saamise perioodil saadud muude sissetulekute võrra vähendatakse vastava kuu vanemahüvitise summat. Arvan, et oleks mõistlik kasutada tasuta nõustamisteenust, pöördudes näiteks Pelgulinna sünnitusmaja sotsiaaltöötaja poole, kes aitab leida vastuseid kõigile asjasse puutuvatele küsimustele, selgitab seadusandlust, väljastab vajalikke tõendeid ja informeerib sünnitusjärgsetest formaalsetest tegevustest (toetuste ja hüvitiste taotlemine, avaldused jms), vt http://www.synnitusmaja.ee/osakonnad/naise-tervis/noustamine/sotsiaaltootaja/ . Kuna oma firma juhatus on olukorrast niigi teadlik, siis pole vaja sünnituslehte sinna esitada.

Saadaolev korraline puhkus = põhipuhkuse päevade arv/päevade arv aastas x töötatud päevade arv. Antud juhul: 28/365x360=27,6 päeva. Võib ka nii arvutada: töötaja teenib iga kuuga ca 2,33 puhkusepäeva (28/12). Antud juhul väheneb korraline puhkus 0,4 päeva võrra (2,33 x 30/5 ). Kuna puhkust mõõdetakse päevades, siis 5-päevane palgata puhkus korralise puhkuse pikkust ei mõjuta.

Kirjeldatud puidust välisvalgusti on toode, millele laienevad kõik elektriseadmete tootmisele ja turustamisele kehtestatud nõuded, sh peab see kandma ettenähtud märgiseid (CE, tootja j m teave). Elektriseadme tootja on kohustatud tagama, et toode vastab kõikide asjakohaste õigusaktide nõuetele (sh ohutus, katsetamine, dokumentatsioon jm). Asjakohasteks õigusaktideks on EL direktiivid, sh madalpingedirektiiv, seadused, sh elektriohutusseadus ja toote nõuetele vastavuse seadus j m. Elektriseadmete turujärelevalvet teostab Tehnilise Järelevalve Amet, kelle poole tuleks pöörduda üksikasjaliku teabe saamiseks (http://www.tja.ee/e-teenused/)

Tulumaksusoodustusega ühing deklareerib maksuametile kõigi annetajate isikuandmed ja annetuste summad. Maksuamet kannab saadud andmed füüsilise isiku eeltäidetud deklaratsiooni ja arvestab annetuse summad maksustatavast tulust maha. Mahaarvamise piirmäär on 1200 eurot. Maha ei saa arvata riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusele, sh muuseumile tehtud annetusi. Jutt omatarbesse võtmisest ja sellega seonduvast jääb mulle täiesti arusaamatuks.

Välisriigi ettevõtjatele teenuse osutamisega tekib ettevõtjal 0-määraga maksustatav käive. Kui ettevõtja kogu maksustatav käive on 0-määraga maksustatav, siis ei pea ta end maksukohustuslasena registreerima, sõltumata käibe suurusest.