Maksud ja raamatupidamine

Riikidevaheliste maksulepingute Art 14 p 3 kohaselt maksustab meremehe palga see riik, kelle ettevõtja palka maksab. St, oluline pole mitte see, millise riigi lipu all laeva seilab, vaid see, millise riigi tööandjaga on tegemist. Lipp näitab üksnes riiki, mille jurisdiktsiooni alla laev kuulub ajal, kui see viibib rahvusvahelistes vetes. Meremehe palgatulu Eestis ei maksustata, kui ta viibis töötamise eesmärgil väljaspool Eesti, sh välisriigi lipu all sõitval laeval vähemalt 183 päeva 12 järjestikuse kuu jooksul ja tema palgatulu oli välisriigis maksustatud (ka siis, kui maksu lõppsummaks jäi null eurot). Maksustamine peab olema dokumentaalselt tõendatud. Tõendit maksustamise kohta küsige tööandjalt. Küprose maksumäär puutub asjasse ainult juhul, kui tegu on Küprose tööandjaga.

Kui ehitustöid tehakse eraisikule, siis maksustatakse teenus käibemaksuga selles riigis, kus ehitis asub. Selleks tuleb end selles riigis registreerida maksukohustuslasena ja talitada nii, nagu iga teine sealne maksukohustuslane, sh rakendada selle riigi maksumäära. Pole oluline, kas teenuse osutaja on muudes riikides maksukohustuslasena registreeritud.

Juhatusse kuulumine ei mõjuta töövõimetuspensioni mitte kuidagi, sõltumata sellest, kas tasu makstakse või mitte.

Välismaal teenitud tulu tuleb deklareerida, sõltumata sellest, kas see on välismaal juba maksustatud või mitte. Kui inimene on viibinud töötamise eesmärgil välismaal kauem, kui 182 päeva 12 järjestikuse kuu jooksul, ja saadud palga kohta on dokument, kuhu on märgitud nii töötasu kui ka tulumaksu summa (ka juhul, kui see on 0), siis täidetakse deklaratsiooni tabel 8.8 (tulu, mida Eestis ei maksustata).

Tavaliselt kasutatakse kinnisvara müügil mõne kinnisvarabüroo teenuseid. Maakleritasu küsitakse 2 – 3 % müügihinnast. Notaritasu arvestatakse korteri väärtuse alusel, mille ütlevad notarile tehingu taotlejad, aga see ei saa olla alla 6391 euro. Sel juhul on notari tasu 25 eur. Kui kõne all on keskpärane korter Tallinnas, siis õiglase hinnaga opereerides kujuneb notaritasuks ca 100 eur ja kinnistu uue omaniku registrisse kandmise riigilõivuks ca 75 eur. Kulude jaotuse lepivad kokku tehingupooled. Korteri müügist saadud kasu maksustatakse tulumaksuga, mis arvutatakse valemiga: (müügitulu – soetamismaksumus – müügiga seotud kulud) x 0,2. Tuludeklaratsioon (vorm V1) tuleb esitada maksuametile ühe kuu jooksul kasu saamisest.

Siin pole endal suurt midagi mõelda, maksustamine toimub vastavalt riikidevahelistele maksulepingutele, mitte kellegi soovi järgi. Kui Eesti on saanud maksuraha, millele on õigus teisel riigil, siis klaarivad asja kahe riigi maksuhaldurid omavahel. Kui leiate, et maksuraha on läinud valesse kassasse, siis peaksite informeerima teise riigi maksuhaldurit, kes saab vajaduse korral initsiatiivi üles näidata.

Mingeid muudatusi ei ole, omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamine on maksuvaba.

Ei pea, kui enne seda kahe aasta jooksul eluaset ei ole müüdud.

Kinkega saadud vara soetamismaksumus on alati 0. Tulumaksu tuleb maksta kinnisvara müügist saadud kasult, mis võrdub müügihind miinus dokumentaalselt tõendatud ehituskulud. Maksuvabalt saab müüa maja, kus selle omanik tegelikult elab. Hoone peab olema elamiskõlblik. Ehitisregistrisse kandmata ja kasutusloata ehitist on keeruline müüa. Ka suvila ja aiamaja kuuluvad elamute hulka.

Korter võetakse põhivarana arvele ostuhinnaga. Remondikulusid põhivara hinnale ei lisata. Põhivara kasulik eluiga on periood, mille vältel ettevõte põhivara tõenäoliselt kasutab, st selle otsustab juhatus/osanikud. Kui läheb teisiti, kui kavandatud, siis tehakse vastav korrektuur. Korteriostuga ei seondu midagi iseäralikku. Kui kontorit kasutatakse ainult maksustava käibe tarbeks, siis arvatakse maha kogu sisendkäibemaks.