Maksud ja raamatupidamine

Füüsilise isiku tulumaksukohustuse arvutab maksuamet temale nii inimeselt endalt kui ka teistelt isikutelt (tööandjad, annetuse saajad, õppemaksu saajad jne) laekunud informatsiooni alusel. Teistelt isikutelt saadud info alusel koostab maksuamet eeltäidetud deklaratsiooni, mida inimene ise saab/peab täiendama nende tehingutega, mida deklaratsioonis ei ole. Kinnistu võõrandamisest saadud kasu eeltäidetud deklaratsioonis näidatud ei ole ja seda peab inimene ise tegema deklaratsiooni tabelis 6.3. Alati eeldatakse, et deklaratsioon on täidetud õigesti, kuid maksuametil on õigus/kohustus kontrollida, kase see nii ka on. (Pistelise) kontrolli objekte valib maksuamet vastavalt oma metoodikale.

Firma tulu on üüritulu. Firma kuludesse kantakse kõik korteriga seotud kulud. Üürniku poolt tekitatud kõrvalkulude (tarbitud ressursid, pisihooldus jmt) kandmine peab olema üürilepingus eraldi kokku lepitud. Reeglina on need üürniku omad ja firma kulude hulka ei kuulu. Kui need kulud on jäänud lepingu järgi üürniku kanda, kuid firma need on tasunud, siis peab üürnik need talle hüvitama. Korteri kuludega seotud käibemaksu maha arvata ei saa. Firma oma kulusid-tulusid kellelegi ei deklareeri. Korteri müügi korral maksab inimene tulumaksu müügihinna ja korteri soetamismaksumuse vahelt.

On küll õige. Hoonestusõiguse tasu väljamaksmisel on ettevõte kohustatud maksu kinni pidama tulumaksuseaduse § 41 p 7 (vt § 16 lg 1) alusel. Maksumäär on tänavu 20%. Tasu saaja jaoks pole vahet, kas maks juba kinni peetud või deklareerib (tuludeklaratsiooni tab 7) ja maksab selle ta ise.

Vanemahüvitise suurus sõltub ainult isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu suurusest. Sotsiaalmaksuga maksustatakse tulu, mida inimene teenib aktiivse tegevusega (töö, ettevõtlus). Varadelt teenitud tulu (rent, intress) või saadud kasu (vara müük) sotsiaalmaksuga ei maksustata.

Tulumaksu makstakse ainult saadud tulult. Kui korteri võõrandamisest tulu ei saadud, siis pole ka maksu, sõltumata sellest, kuidas korterit kasutati.

Ettemaksukontoga pole vaja midagi peale hakata. Kui märkisite tuludeklaratsiooni (tabel 4) oma pangakonto numbri, siis laekub ettemaksukontol olev summa sinna hiljemalt 1. juuliks iseenesest. Enammakse tekitas kontole maksuamet ja see võis tekkida näit tulumaksu ülemäärasest kinnipidamisest või mõnest lubatud mahaarvamisest (näit annetus, eluasemelaenu intress jne).

1. Küsimuses kirjeldatud maksuameti tegevusest võib järeldada, et tegu on üksikjuhtumi kontrolliga. Erinevalt üldkontrollist e revisjonist ei pea maksuamet määrama üksikjuhtumi kontrollimise tähtaega. Üksikjuhtumi kontrollimine võib kesta mitmeid kuid näiteks juhul, kui asi ulatub üle riigipiiri, tegu on tehingute ahelaga, maksukohustuslane ei täida piisavalt kaasaaitamiskohustust, vaja on teha ekspertiise vmt. Kui kontrollitava närv väga mustaks läheb, siis võib ta kaevata käpardliku kontrollija peale tema ülemustele. Mõnikord see aitab.
2. Kuna maksukohustused tekkivad tehinguist, siis on reeglina vaja tuvastada kõik tehingu asjaolud. Antud juhul on oluline näiteks taolise korteri üüri turuhind ja kasutamise periood, kuid mitte üürniku isik. Maksuhaldurilt võib nõuda kirjalikku põhjendust, kuidas selline teave mõjutab kontrollitavat maksukohustust. Maksuameti huvi, kus või kellega koos üürnik varem on elanud, ei saa kuidagi olla asjakohane ja sellistele küsimustele ei ole kohane vastata.

Vanemahüvitise suurus arvutatakse pensionikindlustuse registrisse kantud ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel. Pole vahet, kes sotsiaalmaksu arvestavad-deklareerivad – arvesse lähevad kõik isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud summad. Kui doktorant asub 2015. aasta kevadel tööle kuupalgaga 250 eurot, siis kujuneb tema sotsiaalmaksuga maksustatud tuluks ca 4200 eurot (palk + 4 kuu doktoranditoetus) ja ühe kuu vanemahüvitiseks ca 350 eurot. Kui ühe kalendrikuu keskmine tulu jääb väiksemaks, kui kehtiv kuupalga alammäär, siis võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus kuupalga alammääraga. Alates 1. jaanuarist 2015. a on kuutasu alammäär 390 eurot, mis on sotsiaalmaksu alusel arvutatud summast suurem. Seega, töötamine vanemahüvitist ei suurenda, kuid saadav palk on ehk abiks ikka.

Pank on kohustatud tagama pangasaladuse kaitse, st andmeid pangakontode kohta võib ta avaldada ainult seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. Niisama nuuskida pole ka maksuametil õigust. Maksuametile annab pank andmeid juhul, kui maksuamet nõuab neid kontoomaniku suhtes läbiviidava kontrolli käigus, st esmalt peab maksuamet alustama kontrollimise. Kontrollimise alustamisest teavitatakse kõigepealt vastava korraldusega maksumaksjat ja juhul, kui kontrollitav keeldub teabe andmisest või miski jääb kontrollijale ebaselgeks, siis võidakse anda korraldus teabe andmiseks kolmandatele isikutele, sh pankadele. Eelkõige küsitakse andmeid tehingu teiselt poolelt, antud juhul üürnikult. Kui juba kontrollitakse, siis pole vahet, mis sõna ülekande juures juhtub olema.

Osaühing ei või laenu anda oma (suur)osanikule ja juhtimisorgani liikmele. Samasugune laenukeeld kehtib ka aktsiaseltsi suhtes. Muid laenuandmise piiranguid ettevõtjail ei ole. Laenu andmine ei too kaasa mingeid maksukohustusi (ka laenukeelu rikkumise korral), kui laen anti mõistlikel tingimustel, st tähtaeg peaks olema mõistuspärane ja intress võrreldav turutingimustega. Intressimääraks võiks võtta euribori ja mõistliku kasumimäära summa. Tänane euribor on 1-aastase laenu puhul 0,5% ja mõistlikuks kasumimääraks võiks pidada 5%. Tuttavale võib anda ka odavamalt, kuivõrd tema usaldusväärsus on teada.