Maksud ja raamatupidamine

Audiitor peab kontrollima mitterahalise sissemakse hindamist juhul, kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot ja mitterahalise sissemakse väärtus ületab 1/10 osakapitalist või kui sellise osaühingu kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist.
Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Koduleht ei ole see ega teine. Sissemakse ei saa olla asutamiskulu.

Täisealiseks saamisega pole sel asjal tegemist. On lihtsalt otsustatud, et maksusoodustus kehtib selle aastani, mil on lapse 17. sünnipäev, kusjuures pole oluline, kas see on aasta algul või lõpus. Aga oleks võidud määrata ka mistahes muu number.

Sellise kauba puhul on deklareerimis- ja maksustamisreeglid füüsilisele ja juriidilisele isikule ühesugused – kaup on maksuvaba ja seda ei pea deklareerima.

Tuludeklaratsioon esitatakse lõppenud aasta kohta ja seal näidatakse kõik lõppenud aastal saadud tulud, sh korteri müügist saadud tulu. Tulumaksuga maksustatakse aasta kogutulu, millest on tehtud seadusega ettenähtud ja lubatud mahaarvamised. Korteri müügist saadud kasu eraldi ei maksustata. Tagastatav maksusumma tekib tänu mitmesuguste lubatud kulude kogutulust mahaarvamisele (eluasemelaenu intress, koolituskulud, annetused jm).

Alustaval (väike)ettevõtjal pole just väga mõistlik võtta lisaks muudele riskidele ka tööandja vastutust. Kuna tööd tegema oodatakse oskajat inimest, siis töövõtuleping sobib hästi. Raamatupidaja värbamisega on see probleem, et ettevõtja ei oska tavaliselt kandidaadi võimekust hinnata. Kindlam ja palju odavam on osta see teenus sisse mõnelt büroolt – sealt saab reeglina ka muud (juriidilist) tuge.

Komandeerimine ehk lähetamine on see, kui inimene saadetakse firma asju ajama tema alalisest töö tegemise kohast mujale. Pole vahet, kas see muu koht asub Eestis või väljaspool. Lähetada võib nii töötajat kui mittetöötajat (kui see nõus on), nii residenti kui mitteresidenti. Juhatuse liikme puhul kasutatakse mõistet ametilähetus ja seda käsitletakse samuti kuni töölähetust, st juhul, kui ta siirdub oma alalisest ametiülesannete täitmise kohast (näit Soomest) välislähetusse (näit Eestisse), tuleb talle maksta päevaraha, arvestades Eestis kehtivate reeglitega. Kui ükskõik kes (sh juhatuse liige) on teinud osaühingu huvides dokumentaalselt tõendatud kulutusi, siis on tal õigus nende hüvitamisele. Pole vahet, millega seoses kulutus on tehtud.

Küsija arvutus on õige. Sünnituspuhkusele on võimalik jääda 30–70 päeva enne eeldatavat sünnitamise kuupäeva. Kui jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 päeva enne eeldatavat sünnitamiskuupäeva, on naisel õigus saada sünnituslehe alusel sünnitushüvitist 140 päeva eest. Vanemahüvitise maksmist alustatakse sünnituslehe lõpupäevale järgneval päeval ning see määratakse 435 päevaks. Antud juhul lõpeb sünnitusleht 24.09.15 (eeldusel, et kasutatakse ära kogu sünnituspuhkus). Seejärel algab 435-päevane vanemahüvitise periood, mis lõpeb 2016. aasta detsembris.

Põhikirja selliseid asju ei kirjutata – põhikiri määrab äriühingu olulised tunnused ja sisemised toimimisreeglid. See, mida asutajad teevad või ei tee, on nende omavahelise kokkuleppe küsimus, sh ka see, milline on asutamiskulude koosseis ja suurus, kes need kannab ning millal äriühing kulud hüvitab. Arvan, et kulutused veebilehele sobivad küll asutamiskulude hulka.

Töösuhet ei saa ajutiselt katkestada – see kas on olemas või ei ole. Tasustamata puhkuse aeg loetakse tööajaks. Kui töötaja oli terve kuu tasustamata puhkusel ja seetõttu talle palgapäeval raha ei maksta või ta oli mõned päevad tööl, kuid saab palka vähem, kui 355 eurot (näiteks lühiajalises projektis osalemise eest), siis maksab tööandja sotsiaalmaksu kuumäära järgi, st tänavu 117,15 eurot. Muid makse ei tule tasuda. See, mille eest makstakse, pole oluline. Kui projektipalka maksab sama tööandja ja see on vähemalt 355 eurot kuus, siis on kõik nagu tavaliselt ja töösuhte küsimusel pole mõtet. Töökoha koondamine oleks ebaaus ja arvatavasti kulukam.

EMTA poolt maksu määramine on seaduslik, mingit juurdemaksukohustust ei teki. Ilma tööandja deklaratsioonita maksuamet Teie töötasu eeldeklaratsiooni kanda ei saa ja see tuleb ise deklareerida. Maksuamet arvutab tasumisele kuuluva maksu aasta jooksul saadud tulude summa alusel ja kui maksu on laekunud vähem, kui ette nähtud, siis tuleb puudujääv osa juurde maksta. Tööandja deklaratsioonide esitamatajätmine tähendab eelkõige seda, et töötaja palgalt ei ole sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakseid arvestatud ega makstud, mis võib kaasa tuua probleemid ravi- ja töötuskindlustusega ning väiksemad hüvitised ja pensioni. Töövaidluskomisjoni pöördumise soovitus ei ole asjakohane. Sellisest töölepingust ei saagi muud, kui pahandusi oodata.