Maksud ja raamatupidamine

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas käib tulumaksu maksmine, kui müüsime kolmekesi päritud maa, kuid raha laekus meist ühe kontole?07.02.2013

Müüsime isalt päranduseks saadud maa - mina, mu ema ja õde. Saadud summa kanti ühes tükis mu õe arvele. Kuidas käib sellisel juhul tulumaksu maksmine?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Maksustatakse maa müügist saadud kasu. Antud juhul sai maa müügist kasu ainult õde ja tema maksab ka tulumaksu. Ülejäänud raha kasutamine on omavaheline asi.
 

Küsimus: Kui abikaasad, kes koos ei ela, müüvad mõlemad oma elamispinnana kasutatava korteri, kas siis tuleb maksta tulumaksu?07.02.2013

Kui kahe aasta jooksul müüvad 2 elamispinda abikaasad, kes on seaduslikus abielus, aga tegelikult koos ei ela, s.t. kumbki müüb oma tegelikku elukohta, kas siis tuleb maksta hiljem müüdud pinnalt tulumaksu? Mõlemad korterid on ühisvarad, aga üks korter on abikaasa ja teine minu nimel.

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Mõlema korteri müük on maksuvaba.
 

Küsimus: Kas peab maksma tulumaksu, kui 2 aasta sees 1 korter müüa ja teine korter vahetada?07.02.2013

Kui 2 aasta jooksul 1 korter müüa, ei pea tulumaksu maksma (nii on seaduses kirjas). Aga kui 2 aasta sees 1 korter müüa ja teine korter vahetada, siis
kuidas on lood tulumaksuga?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Maksuvaba võib olla kasu, mida isik saab oma eluaseme võõrandamisest. Võõrandamisega on tegu nii müügi kui ka vahetamise korral. Vahetamise korral on saadud kasu/kahju vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna (keskmise kohaliku müügihinna) ja vahetatava vara soetusmaksumuse vahe, millest on maha arvatud vara vahetamisega otseselt seotud kulud. Maksuvaba on ajaliselt esimesest tehingust saadud kasu, eeldusel, et maksumaksja kasutas võõrandatud korterit võõrandamise eel oma alalise või peamise elukohana.
 

Küsimus: Kas ülekande selgitus "sissemakse" võib olla aluseks osakapitali sissemakseks arvamiseks?28.01.2013

Ühe ettevõtte kontole on igal kuul laekunud raha ühe eraisiku kontolt. Ülekande sisuks on kirjas - raha kandmine kontole.
See eraisik on tegelikult alla 18 aastat vana. Tema konto kasutamise põhjuseks on eeldatavasti põhjus, et tema emal-isal (kes oleks tegelikult pidanud oma kontolt neid tehinguid tegema) ei ole arvelduskontot olemaski.
Ettevõte on asutatud ilma sissemakseta.
Kas neid rahasid tohib "kasutada" sissemakse tegemiseks? Kontole laekumise selgitus ongi raha sissemakse kontole. Kuidas raamatupidamises teha kandeid selle sissemakse kohta ja kui sissemakse 2500 on kokku saadud, siis saab teha paranduskande äriregistris või see ei käi niisama lihtsalt?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Kui alaealine annab kellelegi raha, siis peab tal selleks olema vanemate nõusolek või hilisem heakskiit. Antud juhul sellega vist probleemi pole. Kui alaealine on selle raha saanud vanemailt, ei ole üldse küsimust. Raamatupidamises võetakse summad arvele vastavalt sellele, milleks üks või teine summa anti (kapitali sissemakse, laenu andmine osaühingule, kauba või teenuse ostmine osaühingult jne). Raamatupidamiskande tegemiseks on vaja lapsevanemailt vastavat õiendit, kuna tõenäoliselt on alaealisel endal keeruline neid otsustusi teha. "Kapitaliraha" korjata ega äriregistris midagi parandada pole vaja ja see pole võimalikki. Kapital võib põhimõtteliselt olla sisse maksmata aegade lõpuni.
 

Küsimus: Kas ettevõtte ja alaealise vahelisi tehinguid võib käsitleda kui ettevõtte ja lapsevanemate tehinguid?28.01.2013

Alla 18-aastase isiku arvelduskontole on ettevõtte arvelt tasutud rahasid, ülekannete sisuks on üür ja majanduskulud.
Ilmselt mitte väga korrektne käitumine, kuid tehingud on tehtud ja rahad on liikunud.
Kas selle isiku (laps) nimelt ja nimega seotud tehingud võib arvestada hoopis näiteks tema ema või isaga tehtud tehinguteks?

Oletatavasti on tehingud tehtud lapse arvelduskontolt ja kontole (raha on liikunud ka lapse kontolt ettevõtte kontole) põhjusel, et lapse vanematel arvelduskontot ei olegi.
Kas sellised tehingud on õiguslikud? Minu teada ei tohi laps sõlmida mingeid lepinguid kuni 18-aastaseks saamiseni ning seni vastutavad tema vanemad kõikide lepingute eest.

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Kõik on korras, kui kõik asjaosalised on rahul. Eesti õigus ei keela alaealistel tehingute tegemist. Oma kulu ja kirjadega tehtud tehing on kehtiv, kui selleks on olemas seadusliku esindaja (vanemate) nõusolek või hilisem heakskiit. Juhul, kui alaealine teeb tehingu selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks seaduslikult esindajalt või viimase nõusolekul kolmandalt isikult saadud vahenditega, võib ta olla ka alla 7-aastane.
 

Küsimus: Kas maamaksuvabastus kehtib ka sellele kaasomanikule, kes kinnistul ei ela?28.01.2013

Kas kinnistu pensionärist kaasomanik on maamaksust vabastatud ka siis, kui ta elab teises maakonnas, s.t. ei ela antud kinnistul?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Ei ole. Maksuvaba on maa, millel asuvas hoones on rahvastikuregistri andmeil inimese elukoht.
 

Küsimus: Kui osaühingu juhatuse liikmele ostetakse töö tegemiseks ülikond, kas seda maksustatakse erisoodustusmaksuga?28.01.2013

Osaühingul on ainult juhatuse liige, kes tegeleb igapäevaselt ühingu juhtimise ja samas ka töö tegemisega. Vastavalt sellele soetatakse selle isiku tarbeks auto, ülikond, tööriided ja muud töövahendid.
1. Kas on vajalik sõlmida lisaks juhatuse liikme lepingule temaga tööleping?
2. Kas tööriiete soetamine võib tuua kaasa erisoodustusega maksustamise (kõiki asju kasutatakse ainult töö tegemiseks)?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Juhatuse liikme amet ei välista töösuhet sama osaühinguga. Kui juhatuse liige teeb tööd, mis ei ole seadusest või äriühingu põhikirjast tulenevalt juhatuse liikme kohustus, siis rakendatakse selle funktsiooni täitmisele töölepingu seadust ka siis kui kirjalikku töölepingut pole sõlmitud (siiski, kaitseks võimalike probleemide vastu tasuks tööülesandeid kirjeldav paber teha). Tööandja kohustus on töötajale töövahendid anda ja see ei ole kunagi maksustatav.
 

Küsimus: Kas olen kohustatud teisel töökohal tagasi maksma vahesumma, kuna tulumaksuvaba miinimumi arvestati mõlemal töökohal?22.01.2013

Tere,
Töötan kahes ettevõttes ning mõlemas poole kohaga. Ühes üle aasta ning teises 8 kuud. Esimeses ettevõttes arvestatakse mul juba palga arvestamisel maksuvaba tulu ning nüüd selgus, et teises töökohas ka. Kuna mina, kui tavatöötaja ei teadnud seda, et ainult ühes kohas saab rakendada maksuvaba tulu arvestamist, siis nüüd on tekkinud olukord, kus tööandaja nõuab, et ma tagastaksin 8 kuu eest võlgneva raha. Nüüd siis olen teinud ka avalduse, et teises töökohas maksuvaba tulu ei arvestata, kusjuures raamatupidaja avastas, et ükski töötaja pole seda avaldust teinud. Siit ka minu küsimus, kas ma pean tõesti tasuma tagasiulatuvalt (8 kuud) tasumata maksud või see aeg on lühem, kus tööandja saab nõuda seda raha?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Tegu on töötaja, mitte tööandja maksukohustusega. Kui tööandja pidas töötajalt kinni vähem tulumaksu, kui seadus ette näeb ja hiljem tasus vahe oma arvelt, siis tuleb see summa talle hüvitada. Kui tööandja pole töötaja eest maksnud, siis klaarib töötaja riigiga oma arved ise. Aasta kogutulust saab enne tulumaksu kinnipidamist maha arvata 1728 eurot. Kui mahaarvamisi on tehtud rohkem, siis kajastub see töötaja eeltäidetud tuludeklaratsioonis ja maksuamet saadab töötajale teate juurdemaksmisele kuuluva maksusumma kohta.
Avaldus esitatakse tööandjale selleks, et anda talle alus maksuvaba tulu maha arvamiseks, mitte selleks, et tööandja jätaks mahaarvamise tegemata. See tähendab, et avaldusega määrab töötaja kindlaks selle tööandja, kes peab/tohib maksuvaba tulu enne tulumaksu kinnipidamist maha arvama. Kui väljamakse tegijal mahaarvamisavaldust pole, ei saa ta maksuvaba tulu maha arvata.
 

Küsimus: Kuidas tagada ravikindlustus, kui olude sunnil pean võtma aastase palgata puhkuse?21.01.2013

Tere! Minu lapsehoolduspuhkus saab läbi 23.02. Kuna laps ei saanud lasteaiakohta ja pereliikmel oli uue aasta alguses infarkt ning vajab 24 tundi hoolt, soovisin võtta palgata puhkust 1a, et elu ümber korraldada. Tööandja oli sellega nõus, suulise lubadusega tagada minu töökoht aasta pärast. Aga mis saab minu haigekassast? Vaevalt, et tööandja soovib minu pealt sotsmaksu maksta. Kas oleks mõeldav töölepingut mitte lõpetada, vaid maksta tööandjale oma taskust sotsmaks tagasi, et haigekassa ikkagi säiliks?
Soovitusi? Nõuandeid? Lisan veel et tegu on 0,5 koormuse ja miinimumpalgaga.
Tervitades ja tänades.

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Töölepingut pole vaja lõpetada. Kindlustuskaitse säilib ka palgata puhkuse ajal, kui tööandja maksab iga kuu, sõltumata lepingulisest töökoormusest, sotsiaalmaksu vähemalt eelmisel aastal kehtinud kuumääralt, mis 2012. aastal oli 278,02 eurot (st sotsiaalmaksu 91,75 eurot). Tööandjale võib alati raha anda, sh hüvitada makstud sotsiaalmaksu – sellest ei teki kellelegi mingeid kohustusi.
 

Küsimus: Kas maksuameti keeldumine maksegraafiku kokkuleppest on lõplik ja selle osas midagi ette võtta ei anna?16.01.2013

Tere,
Sooviksin nõu maksuameti võla kohta. Olen fie ja maksuametile tekkis käibemaksukohustlasena suur võlg. Tahtsin teha maksegraafiku, aga see ei olnud võimalik, kuna nad tahtsid iga kuu summat, mida ma ei ole võimeline maksma. Nüüd on asi antud kohtutäiturile, proovisin tema kaudu teha maksegraafikut aga ta ütles, et ei ole võimalik. Kuigi ma tean teist inimest, kes sai. Kas mul on mingi võimalus, et seda probleemi lahendada?
ette tänades

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Täitemenetluse peatamiseks või täitmise pikendamiseks või ajatamiseks tuleb pöörduda kohtu poole. Kohus võib taotluse rahuldada, kui leiab, et menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane, kusjuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, mh võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Arvan, et riigi huvid ajatamise korral väga ei kannata ja määravaks peaks saama võlgnikuga seotud erandlikud asjaolud (näit kodu kaotus, kui peres on väikesed lapsed, raske haigus, kõrge vanus vmt).