Maksud ja raamatupidamine

Eks seda näitab seaduse rakendamise praktika, aga arvan, et antud juhul peaks maa omanik või maa kasutaja olema maamaksu tasumise kohustusest vabastatud nii elamu kui ka abihoonete aluse katastriüksuse osas. Maamaksust saab vabastada üksnes elamumaa sihtotstarbega maa või maatulundusmaa sihtotstarbega maa koosseisu kuuluva õuemaa kõlviku juhul, kui seal on isiku elukoht rahvastikuregistri andmetel. Maamaksusoodustuse saamiseks peab maamaksu subjektile kuuluval või tema kasutuses oleva katastriüksuse piires asuma hoone. See ei pea olema tingimata elamu. Kuna seadus vabastab maamaksust koduomanikud ja kodu, nagu ka elukoht, on kindlasti laiem mõiste kui eluruum, iseäranis talu puhul, siis tuleks maamaksust vabastada ka katastriüksus, millel ei asu küll maa omaniku või maakasutaja elamut, kuid see on õuemaana vajalik elamu teenindamiseks (näit aed) või seal asub talu majandushoone.

Kui likvideeritava OÜ varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peab likvideerija esitama pankrotiavalduse. Vaadake Ametlikest Teadaannetest, kes on likvideerija ning kuhu ja mis ajaks tuleb nõuded esitada (nõuete esitamiseks on aega neli kuud teate avaldamisest). Kuigi OÜ-le on see võlgnevus teada ja likvideerija peab seda niigi arvestama, on parem asi üle korrata – eriti on see vajalik juhul, kui likvideerijaks pole juhatuse liige, vaid keegi teine, kes teie asjast ei pruugi teada. Antud juhul vist nii ongi, sest likvideerija pidanuks Teile, kui teadaolevale võlausaldajale saatma likvideerimisteate.

Kui pankrotiavalduse esitab võlgnik ise, siis ajutise pankrotihalduri tasu pole vaja deponeerida – kui võlgnikul vara pole, siis tasub halduri vaeva riik. Kohtu poolt tuvastatud maksejõuetuse korral (pankroti väljakuulutamine või menetluse raugemine vara ebapiisavuse tõttu) hüvitab palgavõla ja puhkusetasu Töötukassa. Taotluse väljamakse tegemiseks esitab (ajutine) pankrotihaldur.

Kui siiski on likvideerimine lõpule viidud ja OÜ registrist kustutatud, võib kohtult taotleda likvideerimise ennistamist.

Kõnealust korterit tuleks käsitleda majandustegevuses kasutatava (äri)ruumina, mida kasutatakse majutusteenuse osutamiseks (maksumäär 9%). Eluruum on alaliseks elamiseks kasutatav ruum. Teenuse käsitlemine eluruumi üürileandmisena muudaks arvepidamise tarbetult keerukamaks.

Küsimusest ei selgu küll maksuotsuse sisu, kuid arvatavasti leidis maksuhaldur, et olete esitanud valeandmeid, mille alusel arvestatud tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast. Õige summa määramiseks pidi ta läbi viima maksumenetluse (küsimuses on mitmeid menetlustoiminguid ka kirjeldatud). Küsimusest võib järeldada, et maksuhaldur on enne menetlustoimingute teostamist esitanud asjakohase korralduse, kust nähtub selle faktiline ja õiguslik alus ning tehtava ettekirjutuse sisu, samuti kõik muud haldusakti kohustuslikud elemendid. Ilma sellise korralduseta menetlust läbi viia ei saa. Seda, millist teavet menetluse käigus on vaja, otsustab maksuhaldur. Kontrollitaval on õigus vaidlustada nii korraldust kui ka iga menetlustoimingut, samuti küsida selgitusi ja esitada tehtud järeldustele vastuväiteid. Maksuotsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul maksuameti keskasutuses või halduskohtus.

Jääb arusaamatuks, miks peaks sõiduki vormistamine või arest maksuarvestust mõjutama. Pole vahet, kas maksuhaldur tegi otsuse 2900 või 2800 euro kohta (st tunnistas küsija otsuse auto sisendkäibemaksu välistamise kohta õigeks).

Maksuhaldur kannab deklaratsioonide ja/või tagastusnõuete alusel tagastatavad maksusummad pärast tagastusnõuete ja maksudeklaratsioonide riskianalüüsi ja vajadusel täiendavat kontrollimist isiku ettemaksukontole. Ettemaksukontole kantud summad muutuvad vabadeks vahenditeks, mille tagastamistaotlust enam ei kontrollita.

Tööandja võib töötaja nõusolekuta töötaja töötasust kinni pidada töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama. Antud juhul ongi tegemist sellise ettemaksega. Kui tegu on töötaja jaoks olulise summaga, siis tuleks avansi tagastamises või tasaarvestamises töötajaga kokku leppida.

Esimesest lausest jääb mulje, et küsija on end registreerinud füüsilisest isikust ettevõtjana. Edasisest selgub, et tegu registrisse kanti siiski üks teine isik – juriidilisest isikust äriühing. See, et küsija on selle äriühingu ainuosanik, ei tähenda töö, töötuse, töötuskindlustuse jm töösuhetega seotud asjus midagi. Töötuskindlustushüvitisele on õigus igaühel, kes on töötuna arvele võetud ja kellel on töötukindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.

Sellest, et äriühing tasus kolmandale isikule küsija võla, ei juhtu midagi hullu. Selle tagajärjel jääb küsija selle summa äriühingule võlgu. Et vältida maksukohustuse tekkimist, peavad äriühing ja küsija (kes ilmselt on juhatuse liige) kokku leppima laenuintressis vähemalt 2% aastas. Kuna äriühing on antud juhul oma raha juba tagasi saanud, siis sellest, et raha vahepeal ära käis, ei tulene mingeid probleeme. Kui raamatupidaja küsima hakkab, siis juhatuse liige selgitab talle nii, nagu seda tehtud siin vastatud küsimuses.

Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib hakata igaüks, ka töötaja ja pensionär. FIE maksab sotsiaalmaksu avansiliste maksetena neli korda aastas. Lõplik arvestus tehakse tuludeklaratsioonis näidatud ettevõtlustulu alusel. Kui tegu on töötajaga, siis vähendatakse avansilisi makseid tööandja poolt makstud sotsiaalmaksu võrra. Pensionär avansilisi makseid ei tee. Ükski ettevõte ei ole isik, vaid majandusüksus, mille kaudu ettevõtja (füüsiline või juriidiline isik) tegutseb. Ma ei tea, et mingeid toetusi antakse üksnes juriidilistele isikutele.
vt ka http://www.vastused.ee/loe/oigus/maksud-ja-raamatupidamine/3920/alustada-ettevotlusega-kas-kasulikum.html

Tööandja võib oma töötajale osta nii prille kui mistahes muid asju sõltumata sellest, mis tööd inimene teeb või milline on töötaja ja tööandja eraeluline vahekord. Seda nimetatakse erisoodustuseks, millelt tööandja peab maksma nii tulu- kui sotsiaalmaksu. Erisoodustusega ei ole tegemist, kui kulutus on tehtud tööst tulenenud tervisekahjustuste leevendamiseks või nende ärahoidmiseks. See kehtib ka prillide ja kuvaritöö kohta. Iga tööandja on ise pädev otsustama, kas töötajale antud hüve puhul on tegu erisoodustusega või mitte. Töötajal on õigus nõuda erisoodustust, kui selles on kokku lepitud töö- või kollektiivlepingus.

Kuna ühistu juhatuse liikmetel ühistuga töösuhet reeglina ei ole, siis seda suhet töölepingu seadus ei reguleeri, muuhulgas ei saa olla juttu töövõimetusest, puhkusest ega ka töölepingu lõppemisest. Tegemist on käsunduslepinguga, kus käsundiandjaks on ühistu ja käsundisaajaks juhatuse liige. Käsunduslepingu võib kumbki pool üles öelda korraliselt või erakorraliselt. Juhul, kui küsijal pole lepingu ülesütlemiseks tõsist põhjust, siis pole vaja seda teha.

Käsundusleping peab tagama käsundisaajale teatud teenuste osutamise, antud juhul siis mittetulundusühingute ja muude seadustega sätestatud juhtimisülesannete täitmise. Kuigi eeldatakse, et käsundisaaja peab täitma käsundi isiklikult, võib ta käsundi täitmisel kasutada kolmanda isiku abi. See tähendab, et juhatuse esimehe ülesandeid võib suuremal või vähemal määral enda kanda võtta mõni teine juhatuse liige, majahaldur, küsija abikaasa või muidu sõber.

Autokompensatsiooni saab maksta ainult juhul, kui autot kasutatakse ühistu huvides. See ei sõltu sellest, kas tegu on töö- või käsunduslepinguga või kes täpselt roolis on istunud.

Raieõigust ega metsamaterjali maksuvabalt müüa ei saa. Maksustatakse müügitulu, millest võib maha arvata metsa soetamismaksumuse, metsa majandamiseks tehtud kulud, samuti müügiga seotud kulud. Arvesse saab võtta ka pärast raiet kolme aasta jooksul tehtud metsa majandamisega seotud kulud, st metsa müügist saadud kasu maksustamist on võimalik kolme aasta võrra edasi lükata. Kulud peavad olema dokumentaalselt tõendatud.