Maksud ja raamatupidamine

Täites tööülesandeid, viibisin lähetuses ja kasutasin isiklikku sõiduautot. Eelmised aastad on asi igati toiminud ja mingeid probleeme tekkinud pole. Sellel aastal, esitades oma lähetusdokumente, sain raamatupidajalt kirja, et pean lähetusdokumendid ümber kirjutama.
Kuna kasutan 2001. aasta autot, on kütusekulu keskpärane või ka pisut üle 9l/100km, selliselt olen seni vormistanud ka oma dokumente. Nüüd aga on pandud piirang ja kütusekulu võib olla vaid 8l/100 km. Ülejäänu raha peaksin justkui omast rahast tasuma.

Minu küsimus on, kas asutusel on õigus kehtestada selliseid piiranguid, kuna VV määrus sellist normi ette ei näe?

Ette tänades

Tere,

KÜ püstakus oli leke ning selle parandamiseks tuli ühe korteri seina sisse auk teha. Korteri omanik võttis seina parandustööd enda kanda ja suhtles oma korteri kindlustajaga, et saada remonditööde hüvitist. Nüüd palub korteriomanik tagantjärgi kindlustuse omavastutuse summat ühistult. Olen teadlik, et ühistu peaks tasuma sellisest veeavariist tekkinud kahjud, kuid kas ja kuidas on ühistul võimalik teha väljamakset eraisikule kui remonditööd on juba tehtud ja kindlustuse poolt osaliselt hüvitatud?

Osaühing soovis 2012. aastal konverteerida oma osakapitali eurodesse. Dokumentide vormistamine jäi raamatupidaja ülesandeks. Põhikirja muutuste ja juhatuse koosoleku otsuse tegemise hetkel oli 4 eraisikust osanikku, igaüks maksis puudujääva osa firma pangaarvele nii nagu seadusest tulenes (ümardati ülespoole). Kui nüüd Ettevõtjaportaalis asusin kandeid tegema, selgus, et vahepeal oli 1 osanik oma osa jõudnud ära müüa juriidilisele isikule. Minu teada ei peaks see olema võimalik enne kui osakapital eurodes. Samas on see toimunud ja see ei olegi probleem, vaid minu küsimus on alljärgnev: Kas nüüd tuleks endisele osanikule tagastada tema poolt sissemakstud summa ja paluda uuel osanikul seesama summa sisse maksta ja siis ka lisatavad dokumendid vastavalt ringi teha?

Tulumaksuga ei maksustata eluruumi, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana, ütleb seadus. Olen teatud põhjusel sisse kirjutatud kohta, mida tegelikult elukohana ei kasuta. Kas elukohta peab olema sisse kirjutatud? Kuidas tõestada, et kasutasin elukohana antud kohta? Näiteks korteri müümisel?

Tere,
Olukord järgmine: isik soovib osta 10 euro eest osaühingut, mille juhatuse liige ta ise on. Osaühing on 10 000 eurot väärt (raha pangakontol 5000 eurot ja varad 5000 eurot, kohustusi pole). Kas väärtusest väiksema hinnaga ostmisel tekivad ostjale mingid maksukohustused? Mida peaks tehingu korrektseks toimumiseks veel teadma? Kas juhatuse liige justkui erisoodustust ei saa? Kas osaühingul ei teki mingeid maksukohustusi?

kas vanemahüvitiselt makstakse sotsiaalmaksu, kui mitte, siis mis põhjusel ja millise seaduse alusel? Teistelt peretoetustelt ju makstakse. Vanemahüvitiselt maksan mina tulumaksu, kuid kui nüüd 2 aastat 7 kuud hiljem jälle vanemahüvitisele jäin, selgus, et minu tulu - vanemahüvitise arvutamisse see enam sisse ei lähe. Ma tunnen, et riik on mind petnud.

Olen juba mitmendat aastat välismaal tööl (tööandjaks on teise riigi ettevõte) ja viibin töötamise ajal Eestist eemal rohkem kui 180 päeva aastas. Kas minu palgast saadud tulu kuulub maksustamisele? Ja kas ma pean oma palka deklareerima? Ette tänades!

Tere,
Minu tööleping sõlmiti 10.09.2012. Lepingu järgi on töötasu kuupalk 1300 eurot kuus. Septembris töötasin 15 tööpäeva. Selle aja eest arvutati töötasu järgmiselt, kuupalk/kalendripäevadega x 21. Tulemuseks 910 eurot. Kas see arvutus on õige? Arvan, et oleks pidanud arvutama kuupalk/tööpäevad x töötatud päevad.

Tere,

Olen olnud terve 2012. aasta täiskohaga tööl (tähtajata leping). Puhkust on õigus saada 35 päeva. 2013. aastal jätkan poole kohaga. Puhkuse kavatsen võtta (2012. aasta eest) 2013. aasta juuli kuus.

Küsimus: Kui palju puhkusepäevi on mul õigus saada ja kuidas arvutatakse puhkusetasu?

Tere!

Sooviksin teada, millised reeglid kehtivad juhul, kui ma soovin ühele teises Euroopa Liidu riigis asuvale firmale ühe väikese töö teha. Tegu pole püsiva töösuhtega, Eesti firmadele olen analoogilisi töid teinud käsundus- ja töövõtulepingute alusel ning töö teostamise ajal viibin Eestis.

See firma palus mul endal vajalikud ettevalmistused teha. Ma ei tea isegi seda, kas leping tuleks sõlmida firma asukohamaa või Eesti seaduste järgi, samuti ei tea ma, kuidas oleks sel juhul korraldatud maksude tasumine, pensionifondi sissemakse jm., kui need on antud olukorras kohustuslikud.

Seega - kuidas see leping sõlmida?

Aitäh!